Kókpar otany sanalatyn Ontýstik ónirinde kókpar merzimining bastalghanyna da birshama uaqyt ótti.  Jyldaghyday attydan jayauy kóp kókparlardyng bes altauynyng da kuәsi boldyq. Búrynghy jyldary kýzding alghashqy kýnderinen-aq kóktemge deyingi Kókpar toylarynyng habary kópshilikkke mәlim bolyp qalatyn. Al, biyl alghashynda qatarynan ótkizilgen 5-6 kókpardan song entik basylghanday.

            Qarap túrsaq, sovet ókimeti túsynda Kókpargha tiym salghanyna qaramastan kókpardy meylinshe, barynsha damyta bilgen eken. Oghan sol jyldardaghy salymnyng azdy kóptigine qaramay, syrnay-kerneyletip, eki kýn boyy tartysatyn toy kókparlary kuә. Ol kezderi toy kókpar beru әr qazaqtyn  armany edi.

Al, býgingi kókpap tartysqa qarap túryp, qarnyng ashady. Dodagha tastalghan serkeni ekeuara birigip, at ainaldyru arqyly kótere bastady. «Kókpardy ekeulep kótergendi qay Ata-babannan kórdin, bosat attyng shylauyn, baylama baghyn túlpardyn» - dep jigitting jigerin janyp, namysyn oyatar eshkim joq.

Áriden aitpaghanda, keshe ghana kókpar tartqan agha-kókelerimizding ózi 90 kelilik tanany at ainaldyrusyz, bireuding kómeginsiz, arqan-jipsiz, túzaq-taghasyz kóterip shappap pa edi?! Olar qazir de aramyzda jýr.

Kókpar otany sanalatyn Ontýstik ónirinde kókpar merzimining bastalghanyna da birshama uaqyt ótti.  Jyldaghyday attydan jayauy kóp kókparlardyng bes altauynyng da kuәsi boldyq. Búrynghy jyldary kýzding alghashqy kýnderinen-aq kóktemge deyingi Kókpar toylarynyng habary kópshilikkke mәlim bolyp qalatyn. Al, biyl alghashynda qatarynan ótkizilgen 5-6 kókpardan song entik basylghanday.

            Qarap túrsaq, sovet ókimeti túsynda Kókpargha tiym salghanyna qaramastan kókpardy meylinshe, barynsha damyta bilgen eken. Oghan sol jyldardaghy salymnyng azdy kóptigine qaramay, syrnay-kerneyletip, eki kýn boyy tartysatyn toy kókparlary kuә. Ol kezderi toy kókpar beru әr qazaqtyn  armany edi.

Al, býgingi kókpap tartysqa qarap túryp, qarnyng ashady. Dodagha tastalghan serkeni ekeuara birigip, at ainaldyru arqyly kótere bastady. «Kókpardy ekeulep kótergendi qay Ata-babannan kórdin, bosat attyng shylauyn, baylama baghyn túlpardyn» - dep jigitting jigerin janyp, namysyn oyatar eshkim joq.

Áriden aitpaghanda, keshe ghana kókpar tartqan agha-kókelerimizding ózi 90 kelilik tanany at ainaldyrusyz, bireuding kómeginsiz, arqan-jipsiz, túzaq-taghasyz kóterip shappap pa edi?! Olar qazir de aramyzda jýr.

 Biz ózimizdi at ainaldyru arqyly kókparmen jekepe-jek shyghyp jýrmiz dep aita alamyz ba? Joq, әriyne! Múnday jaghday №1-shi әdiletsizdik bolyp eseptelinedi. Búl – kókpargha tóngen ýlken qauip. At ainaldyru men baylap shabudyng keninen etek alyp ketkeni sonshalyq, auyl arasyndaghy kishigirim bata (ólmes) kókparlardyn  ózinde salmaghy 20 kelilik kókpardy at ainaldyru arqyly kóterip, 200 tenge ýshin Kókpar baylap shabatyndar sany kóbeydi. jasóspirim kókparshylar erge qonbas búryn, erding qasyna jip baylap aludy shyghardy.  Kókpardy dýnie tabu kózine ainaldyru - últtyq qúndylyghymyzdyng qadir-qasiyetin tómendeude. Ayta bersek qazirgi kókpardyng ókpesi aqyn Seydahmet jyrlaghan kókbórining ókpesinen asyp týspese, kem týsip jatqan joq. Babalarymyz kókpardyng qadir-qasiyetin bilip, «kókpar әkelinip tastaghan ýiden bәle-batar aulaq jýredi», «kókpardyng eti myng týrli aurugha em», «alaqúiyn dodadan әreng shyqqan arghymaq attyng ashshy teri kókpargha tamady», «kókpar tartqan әr atpal azamattyng alaqan taby kókpargha sinedi» dey kele úl tapqysy kelgen әielge yrymdap, kókpardyng etin jegizgen. Songhy 5-6 jyl kóleminde osynau Qazaq yrymy iske asyp jýr me, әlde isten shyghyp qaldy ma? Ony kókparsýier kópshilik ózi tarazylay jatar.

            Songhy jyldary kókpar dodasyna enip ketken jat qylyqtar kókpardyng ejelgi erejesine qiyanat jasauda. Olar: órkókirektik, toybasshylardy tyndamau, at ainaldyru, jip, túzaq, tagha sekildi pәlelermen kókpardy baylap shabu, kókpardy ash belden erding qasyna orau, tartqandy úru. Búlar kókparshygha tәn qasiyet emes. Ásirese, serkening enegin júlyp alyp, onyng ornyna  qap-qap túz tyghu kókpar salmaghyn shamadan tys auyrlatyp,  at ainaldyru men kókpardy baylap shabugha әkelip otyr. Ýlken salymnyng serkesi de auyr boluy kerek degen qaghidany qoiymyz kerek. Enegi joq tekeni tartyp, erteng úrpaghymyz úrghashy eshkini tartyp jýrmesin. Osy atalghan pәleketterding Kókpargha engenine 10-15 jylday uaqyt boldy. Búdan kókpar damysa damyp keter edi. Kókpardyng qanday dәrejege jetkenin uaqyt ózi kórsetip otyr. Endeshe, búl pәleketterdi Kókpardan alastatar kez jetti.

            Kókpardaghy kótenzorlyq, órkókirektik, tartqandy úru, túzaq, tagha degen pәlelerdi bireuding taqymyndaghy kókpargha salu, momyngha tiyse jabylyp, myqtygha tiyse talasa-tarmasa shylauynan alyp, ala jónelu osynyng bәri tartysy joq, qoshemeti kóp, bardy-keldi salymdar kókpar kórkin tómendetude. Kókpar kókpar emes, spektaklge ainaluda. Ásirese, múnday jayttardan son, kókpar kórkin qyzdyrushy, qarapayym halyq kókpargha bettey almauda. Sóitip, halyq kókpar beruin de toqtatty. El ishindegi kókpar toylarynyng mýldem azayyp ketui osynyng dәleli. Qazirgi Kókparda attydan  jayaudyng kóp boluy da sonyng aighaghy.

            Jigit basymyzben kókpardy baylap shabudy dogharmasaq, at ýstinde otyryp betinen sýiip amandasudy, sýiisip bir-birimizge jaghympazdanudy qoymasaq, taghy basqa úsaq-týiekterge bara bersek, әielding de kókpargha aralasyp ketui әbden mýmkin. Olar onsyzda kókpar beru arqyly kókpardyng jiyeginde túr.  Ata-babamyzdyng әieldi kókpargha jolatpau yrymyn úmytpayyq!

Kókpardy dýnie shashu, payda tabu kózine ainaldyrudan, Kókpardy auyl arasynyng qyzyghyna qylghannan eshtene útpaymyz, aghayyn!

Lashker paluannyng úly Ál-Qaydar.

Qazyghúrt audany

Abai.kz