Keshe Premier-ministr Serik Ahmetov qatysqan tómengi palatanyng otyrysynda Mәjilis tóraghasy Núrlan Nyghmatullin kýtpegen jerden janalyq ashty.
QR Ekonomika jәne budjetti josparlau ministri Erbolat Dosaev sóilep jatqandaghy dialog bylay boldy:
-  Uәke, súraqtarynyzgha rahmet.
- Ya izvinyaisi, chto perebivai, U menya k vam prosiba: vy vot etu kompliymentarnosti v nashem nasionalinom stiyle ostavite tam dlya zastoliy - Uake, Bake. Esly obrashaetesi k deputatu - to po iymeni-otchestvu, horosho?
- Keshirersizder...
Onyng oiynsha, búl qazaqtyng dastarhan basynda aitatyn әngimesi eken. Sondyqtan parlamentte sóz alghan adam 107 deputattyng aty-jónin tolyq bilui mindetti kórinedi.
Abay atam otyz besinshi qara sózinde aityp edi:

Mahshargha barghanda qúday taghala qajy, molda, sopy, jomart, sheyit - solardy qatar qoyyp, súrar deydi. Dýniyede ghizzat ýshin, syi-qúrmet almaq ýshin qajy bolghandy, molda bolghandy, sopy bolghandy, jomart bolghandy, sheyit bolghandardy bir bólek qoyar deydi. Ahiyretke bola, bir ghana qúday taghalanyng razylyghyn tappaq ýshin bolghandardy bir bólek qoyar deydi.

Keshe Premier-ministr Serik Ahmetov qatysqan tómengi palatanyng otyrysynda Mәjilis tóraghasy Núrlan Nyghmatullin kýtpegen jerden janalyq ashty.
QR Ekonomika jәne budjetti josparlau ministri Erbolat Dosaev sóilep jatqandaghy dialog bylay boldy:
-  Uәke, súraqtarynyzgha rahmet.
- Ya izvinyaisi, chto perebivai, U menya k vam prosiba: vy vot etu kompliymentarnosti v nashem nasionalinom stiyle ostavite tam dlya zastoliy - Uake, Bake. Esly obrashaetesi k deputatu - to po iymeni-otchestvu, horosho?
- Keshirersizder...
Onyng oiynsha, búl qazaqtyng dastarhan basynda aitatyn әngimesi eken. Sondyqtan parlamentte sóz alghan adam 107 deputattyng aty-jónin tolyq bilui mindetti kórinedi.
Abay atam otyz besinshi qara sózinde aityp edi:

Mahshargha barghanda qúday taghala qajy, molda, sopy, jomart, sheyit - solardy qatar qoyyp, súrar deydi. Dýniyede ghizzat ýshin, syi-qúrmet almaq ýshin qajy bolghandy, molda bolghandy, sopy bolghandy, jomart bolghandy, sheyit bolghandardy bir bólek qoyar deydi. Ahiyretke bola, bir ghana qúday taghalanyng razylyghyn tappaq ýshin bolghandardy bir bólek qoyar deydi.
Dýnie ýshin bolghandargha aitar deydi: «Sender dýniyede qajeke, moldeke, sopeke, myrzeke, batyreke atalmaq ýshin óner qylyp edinder, ol dýniyeng múnda joq. Senderding ol qyzyqty dýniyeng harap bolghan, sonymen qylghan ónerlering de bitti. Endi múnda qúrmet almaq týgil, súrau berinder! Mal berdim, ómir berdim, ne ýshin sol maldaryndy, ómirlerindi, betine ahiyretti ústap, din niyeting dýniyede túryp, júrtty aldamaq ýshin saryp qyldyndar?» dep.
Ana shyn niyetimenen ornyn tauyp, bir qúdaydyng razylyghy ýshin óner qylghandargha aitar deydi: «Sender bir ghana mening razylyghymdy izdep maldaryndy, ómirlerindi saryp qylyp edinder, men razy boldym. Sizderge layyqty qúrmetti ornym bar, dayyn, kirinder! Hәm ol razylyqtarynnan basqa osy mahshar ishinde, senderding osy qylghanyna ózi qylmasa da, ishi erip, yntyq bolghan dostaryng tabylsa, shafaghat qylyndar!» - dep aitar deydi.
Osydan keyin Deptutatekender, Qalaulekender ne der eken? Bú dýniyeni qoyshy, Núrekeng aitpaqshy, bir-birin «Uәke», «Bәke» dep  atamay-aq ótip keter...
Abai.kz