Júma, 22 Qarasha 2024
Sanlaq 2829 48 pikir 21 Aqpan, 2024 saghat 12:30

Túrlyhanov túrghanda Golovkinge tizgin beru ne masqara?

Men qarsymyn!

Býginde Qazaqstanda Ýkimet auysqany jónindegi әngime gu-gu talqylanyp jatsa, sonymen qatar, «QR Últtyq Olimpiadalyq Komiytetine Gennadiy Golovkin basshy bop keledi eken» degen alyp-qashpa sóz Astanadaghy qarly boranday úlyp túr. Búl әngimeni kimning taratqanyn bilmeymin, eger ras bolsa, men oghan qarsymyn!

Golovkinning sporttaghy tabystaryn bir adamday-aq bilemin. Onyng sonau 2004 jyly Afiny Olimpiadasynyng finalynda shayqasqanyn týbinde otyryp kórgenmin. Odan bólek, Amerikada nebir keremet jekpe-jekter ótkizgende ýsh ret óz qarjymmen úshyp baryp, sol jerden elge reportaj jýrgizgenmin! Búl - mening Gennadiydi ghalamat sportshy dep tanuymnyng belgisi.

Úmytpauymyz kerek: El Últtyq Olimpiadalyq Komiytetine basshy saylau asa jauapty memlekettik sharua! Áriyne, ol Qoghamdyq úiym, biraq bizding elde biylikting aralaspaytyn jeri joq. Eger dәl solay bop jatpasa, Qazaqstannyng Últtyq Olimpiadalyq qúramasyn әlemning týkpir-týkpirinde ótetin jarystargha bastap baratyn jandy myng oilanyp, bir-aq sheshu kerek. Ras, songhy jyldargha deyin Golovkin kәsipqoy ringte jarqyldap kórindi. Biz sol jarqylgha aldanyp otyrmyz. Al osydan kóp jyldar búryn odan da asqan jarqyldy keremet baluan Dәulet Túrlyhanov kórsetip edi ghoy!

Golovkin bir Olimpiadanyng kýmis jýldegeri bolsa, Dәulet eki Olimpiadanyng jýldegeri, ýshinshi Olimpiadada tórtinshi oryn alghan sanlaq emes pe?! Býgingi әlemdik kýres ónerinde Dәuletti Qúdayday syilaytyn jan jeterlik. Keshe ghana Dәulet Túlyhanov elimizding sport ministri boldy ghoy, ainalayyndar-au! Býginde býkil Aziya qúrylyghynyng kýres ónerin basqaryp otyrghan aimýiizdi maman, әlem kýres óneri úiymynyng Alqa mýshesi, odan asqan kim bar bizde?! Ghalamat sportshylyghyna qosa el kólemi men Halyqaralyq kenistikte újym basqaryp jýre alatyn jan emes pe?!

Al, Golovkin býginge deyin bir adam da basqaryp ysylmaghan, újymdyq tәrtipting dәmin tatpaghan jigit qoy! Ol jangha bir elding tútas Últtyq Olimpiadalyng Komiytetin qalaysha senip bere salugha bolady, ә? Oilanayyq ta, az-kem. Dәuletting jóni mýldem basqa. Ózi Parlament deputaty. Odan layyqty kim bar? El Últtyq Olimpiadalyq Komiytetin kórsetking kelse naghyz aldynda qasqayyp túrar batyrymyz sol emes pe?!

Men eshkimning últyna tiyiskeli otyrghan joqpyn. Mysaly Dәuletti almasaq, Sidney Olimpiadasynda almastay jarqyraghan Islam Bayramukovty tandayyq! Ýlken azamat, últymyzdyng tilinde taza sóilep, eldegi nebir manyzdy isterding ortasynda jýrgen qayratker jigit! Islamnyng jәy ómirdegi ústanymy, ýlkendi - ýlken, kishini - kishi dep baghalay aluy. Eng bastysy Qazaqstannyng әr isine asqan janashyrlyqpen qarauy jәne sol ýshin kýresui keremet! Naghyz senimdi de salmaqty, qol basqaratyn azamat!

Boksshy kerek bolsa, London Olimpiadasynyng altynyn moynyna taghyp, oghan qosa Vel Barker kubogyn ala kelgen Serik Sәpiyev otyr ghoy, sol Komiytetting jauapty júmysynda. Serik te kóp sóilemegenimen, ishine qazyna jinaghan altyn jigit. Mine, úzaq jyldardan beri elimizding sport maydanynda enbek etip, tәjriybe jinaqtap aldy. Sport ministrligining Sport Komiytetin basqardy.

Bile bilsek, ol da bir bólek ministrlik! Osynday tandaular túrghanda, sonau Amrikagha qonys audaryp alghan, elge alystan qol búlghap qana jýrgen Golovkindi shaqyrghanymyzgha jol bolsyn. «Bireu bireuding malyn ysqyryp jýrip izdeydinin» keri kelip jýrmesin, әli. Genanyng qol bastaugha degen tәjriybesi de joq qoy. Búl sharshy alanda ekinshi bireumen ghana jekpe-jek ótkizetin jeke bastyng sharuasy emes, el namysy ýshin, últtyq memleketting abyroyy ýshin nebir ýlken synaqtan ótetin, tipti, әr qadamyna esep berip, jaqsy men jamandy qos alaqanyna salyp, salmaqtap otyratyn aqyl men parasat toghysqan, ómir kórgen jangha layyq qyzmet emes pe?! Jauapty júmys emes pe?! Sóz bastaudyng da, qol bastaudyng da qiyndyghyn babalarymyz jerine jetkizip aityp ketken. Al ÚOK újym basqaratyn jangha talanttyng keregi joq dep kim aitty?!

Men osy ÚOK-tin sonau 1992 jyly qúrysyp, sonyng túnghysh atqaru komiytetine túnghysh mýshe bolghandardyng birimin. Búl úiymnyng otymen kirip, kýlimen shyqtym desem bolar. Sondyqtan da búl úiymdy oiynshyq qylmay (...Meni qoysa da bәrin býldirip bitkenshe 74-ke kelgen men de istey beremin onda. Al, sol jón bola ma? Joq, әriyne!), qalaysha baghalau keregin, múnday memlekettik manyzy bar iste asyghystyq bolmauy kerektigin týsine otyryp, týn jamylyp jazyp otyrmyn búl jazbamdy.

Men Últtyq Olimpiadalyq Komiytetining basshysy bolyp Gennadiy Golovkinning keluine qarsymyn! Múny kópshilik bolyp el Preziydentine jetkizip, eldik sheshim shygharugha kómek súrau kerek dep esepteymin!

Nesip Jýnisbaev

Abai.kz

48 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1445
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5200