Beybitshilik – adamnyng eng úly, eng asyl qúndylyghy ekeni sózsiz. Kýlli әlemdegi tynyshtyqtyn, beybitshilikting eng basty kilti – sarymaydan qyl suyrghanday sayasy diplomatiya, adamy qarym-qatynas, memleketaralyq syilastyq.

Bir memleketting basqa memleketting territoriyalyq tútastyghyn, ishki sayasatyn qúrmetteui. Birikken Últtar Úiymynyng Túraqty damu maqsattary – elding órkendeuine baghyttalghan órshil maqsattardyng jiyntyghy bolyp tabylady. Preziydent Qasym-Jomart Toqaev óz Joldauynda atap ótkendey, Qazaqstan damuynyng negizgi mindetterine Túraqty damu maqsattary ayasynda jýrgiziletin júmystar birinshi kezekte atqaryluy tiyis. Túraqty damu maqsattary (TDM)» — búl Birikken Últtar Úiymyna mýshe memleketter 2030 jyldyng sonyna deyin qol jetkizuge baghyttalghan maqsattardy qamtityn әmbebap әreketke shaqyru. Túraqty damu maqsattaryna jetu ýshin eng bastysy el ishindegi tatulyq manyzdy. Sauatty da sanaly, parasatty elding úrpaghy ótkenine kóz jiberip, ata-babasynyng jolynan sabaq alary aqiqat. Sonysymen tarihyn baghamdap, keleshegin kemeldey týsedi. Biz de ótkenimizge ýnile qarayyqshy. Qazaq halqy da taghdyrdyng qatal synyn basynan keshti. Býginde azat el atanghan, ózin әlem­ge beybitsýierligimen moyyndata bilgen Qazaqstan jahandyq tatulyqty saqtau men nyghaytu isine atsalysuda. «Birligi bar elding belin eshkim syndyrmas» deydi úly halqymyz. Rasynda halyqtyng yntymaghy men auyzbirligin saqtau әrqashanda manyzdy bolyp qala bermek. Keshegi babalar ómiri de múny bizge sabaq etedi.

Túraqty damu mýddesine oray beybit jәne ashyq qogham qúrugha jәrdemdesu, barlyq adamdar ýshin sot әdildigine qol jetkizudi qamtamasyz etu jәne barlyq dengeylerde tiyimdi, esep beretin jәne oghan negizdelgen mekemeler qúru. «Ádiletti memleket» qúru tújy­rym­damasynyng alghy sharty – dúrys әri әdil sheshim shygharatyn sot jýiesin qalyptastyru. Búl rette elimizde azamattardyng qúqyqtary men bostandyghyn qam­tamasyz etu júmystary jyl sanap jetildirilip keledi. Qara qyldy qaq jaratyn әdil sot tóreligin jolgha qong maqsatynda auqymdy júmystar atqarylyp jatyr. Sot jýiesining dәl qazirgi uaqyttaghy jetken basty biyigi – halyqtyng sotqa degen senimining artuy. Sotyna sengen el ózining keleshegine senedi, balalaryna alandamaydy, memleketti syilaydy, kәsibin uayymsyz jasap tәrtipke bas iyedi. Halyq sotqa songhy ýmitin arqalap keledi, әdildik súraydy eger sot sheshimine kónili tolmasa býkil memleketke ókpe qalyptasady.

Sondyqtan sot jýiesin odan әri jetildirudegi basym baghyttardyng biri jәne biregeyi sottyng ashyqtyghy, jariyalylyghy, halyq pen sot arasynda ekijaqty baylanysty bekemdeu bolyp qala bermek.  Yaghny sottardyng sheshimderi әdil bolsa, qoghamnyng memleketke degen senimdi kózqarasy arta týseri anyq. Sot bedeli sot sheshimderining әdildigine, sudiyalardyng kәsiby biliktiligine, ústanghan ústanymy men jeke basynyng qasiyetterine baylanysty. Ádildikti izdegen әrbir jýginiske sudiya izgilikpen qarap, әdil biylik aitudyng ýlgisin qalyptastyrugha mindetti.

Ál-Faraby atyndaghy QazÚU zang fakuliteti Memleket jәne qúqyq teoriyasy men tarihy,konstitusiyalyq jәne әkimshilik qúqyq kafedrasy óz tarapymyzdan jogharyda atalghan maqsattargha jetu jolynda ýlesimizdi qosudamyz. Oqytushylar qúramy studenttermen dóngelek ýstel,aksiyalar, pikirsayys t.b ótkizude. Bolashaq zang salasynyng mamandaryna qara qaq jarghan әdiletti bolugha shaqyramyz. Býginde últymyzdyng basty maqtanyshy — ótkennen qalghan ónegeni ýlgi tútatyn, jýregi últyna degen mahabbatqa toly jastar desek qatelespeytin bolarmyz. Elim dep emirenip, júrtym dep jýregi soqqan ziyaly jastar aramyzda az emes. Endeshe, ensesi biyik osy jas buynnyng basty mindeti — beybit te shuaqty kýnderdi baghalay bilip, jana asulargha úmtylu, elimizdi jana belesterge jeteleu.

Tursynkulova D.A.

әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining zang fakuliteti Memleket jәne qúqyq teoriyasy men tarihy,konstitusiyalyq jәne әkimshilik qúqyq kafedrasynyng zang ghylymdarynyng kandidaty

Ahanova D.S.

әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti zang fakulitetining magistranty

Abai.kz