Osy bizding qasqa ghalymdardyng qylyghyn týsinbeysin. Aqsaqaldyq jasqa kelse de akademikterimizding attan týskisi kelmeytin keremet «belsendiligi» bar. Attan týskisi kelmeydi dep lauazymdy qyzmetti aityp jatqanymyz ghoy. Áytpese aqsaqaldar el ishinde jýrip, keyingi tolqyn jas buyngha jol siltep jatsa qanday jarasymdy. Attan týskisi kelmegendi bylay qoyyp, keybir akademikterimiz óz aty-jónin mәngilikke qaldyrugha tyrashtanyp әure siyaqty.
Biz Týrkistan qalasyndaghy Q.A. Iasauy atyndaghy Halyqaralyq Qazaq- týrik uniyversiytetinde bolghanymyzda eriksiz osynday oigha qaldyq. Sebebi osy oqu ornynyng «Senat zalynda» kózi tiri ghalymymyz Múrat Júrynovtyng engezerdey eskertkishi túr. Kәdimgidey kýnde kórip jýrgen Qazaqstan últtyq ghylym akademiyasynyng preziydenti, akademik Múrat Júrynov. Biyiktigi shamamen bir qúlashqa juyq alyp keskin. Qabaghyn týiip, týnerip túr. Aytpaqshy, әlgi «Senat zaly» da osy qasqa ghalymnyng esimimen atalady. «Múnda túrghan ne bar?» dersiz bәlkim. Áriyne bir qarasang onda túrghan eshtene joq. Biraq osynday «júqpaly» dert qart ghalymdarymyzdy týgel shalyp ketpese iygi edi dep kýmiljiysing keyde.

Osy bizding qasqa ghalymdardyng qylyghyn týsinbeysin. Aqsaqaldyq jasqa kelse de akademikterimizding attan týskisi kelmeytin keremet «belsendiligi» bar. Attan týskisi kelmeydi dep lauazymdy qyzmetti aityp jatqanymyz ghoy. Áytpese aqsaqaldar el ishinde jýrip, keyingi tolqyn jas buyngha jol siltep jatsa qanday jarasymdy. Attan týskisi kelmegendi bylay qoyyp, keybir akademikterimiz óz aty-jónin mәngilikke qaldyrugha tyrashtanyp әure siyaqty.
Biz Týrkistan qalasyndaghy Q.A. Iasauy atyndaghy Halyqaralyq Qazaq- týrik uniyversiytetinde bolghanymyzda eriksiz osynday oigha qaldyq. Sebebi osy oqu ornynyng «Senat zalynda» kózi tiri ghalymymyz Múrat Júrynovtyng engezerdey eskertkishi túr. Kәdimgidey kýnde kórip jýrgen Qazaqstan últtyq ghylym akademiyasynyng preziydenti, akademik Múrat Júrynov. Biyiktigi shamamen bir qúlashqa juyq alyp keskin. Qabaghyn týiip, týnerip túr. Aytpaqshy, әlgi «Senat zaly» da osy qasqa ghalymnyng esimimen atalady. «Múnda túrghan ne bar?» dersiz bәlkim. Áriyne bir qarasang onda túrghan eshtene joq. Biraq osynday «júqpaly» dert qart ghalymdarymyzdy týgel shalyp ketpese iygi edi dep kýmiljiysing keyde.
Al shyn mәninde halqyna enbegi singen erdi eli ózi-aq izdep tauyp alady ghoy. Keshegi XX ghasyr basyndaghy alash arystarynyng qaysysynyng sonynda altynmen aptalyp, kýmispen kýptelip busti qalyp edi. Endi mine azattyqtyng aq tany atqan song sonynda qalghan qabyrghaly halqy joqshy bolyp, olardyng esimderin mәngige qaldyrugha әreket etip jatyr. Múrat Júrynov siyaqty «jón biletin» ghalymnyng kózi tirisinde ózine eskertkish qoyylyp jatqanda bir auyz «basu sóz» aitugha batyly barmaghany úyat. Júrynov bolsyn, basqasy bolsyn, eger ol eline enbegi singen túlgha bolsa ony erteng halqy ózi de izdep tauyp alady ghoy. Odan búdan alghan shúbyrtpaly ataghy bolghanymen ghylymgha qosqan janalyghy dýmbilez dýmshe bireu bolsa uaqyt juyndysymen kýresinge keteri ras. Qansha jerden aldyn ala oryn saylap, tyrashtanghanymen búl bayandy múrat emes.
Atalmysh oqu ornynyng basqa korpusynda Júrynúlynyng bustisinen ózge taghy birneshe eskertkish bar eken. Alayda olar mýldem oryny bólek túlghalardyng beynesi. Biri – elimizding túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng mýsini bolsa, ekinshisi – tәuelsiz Týrkiya Respublikasynyng negizin qalaushy, túnghysh preziydenti Mústafa Kemal Atatýrikting beynesi. Songhy atalghan eki túlgha da әldeqashan әlemdik dengeyde ózderin moyyndatqan әri bolashaqta da sol biyikten týspeytin birtuarlar. Al onymen qosarlana talasyp jýrgen Júrynovtyng «pysyqtyghyn» týsinbedik.
Anyqtap qaraghan adamgha Múrat Júrynov myrzanyng eskertkishi rasymen-aq engezerdey. Onyng qasynda qos preziydentting eskertkishteri júqaltan. Qasqa ghalym kezinde osy oqu ornyn ózi basqarghanyn búldap, biyikten qarap tónip túrghanday.
Biz osy maqalany jazudaghy maqsatymyz tyrnaq astynan kir izdeu emes edi. Nege bizding aqsaqaldar orynsyz jerge úrynyp, ataq-abyroy jinaugha qúmar. Auyl-aymaqtan shahargha deyin janadan bir kóshe ashylsa oghan atasynyng atyn beruge yntyzar buyn qalyptasyp jatyr. Aqsaqaldyng bәri azghyndap ketti dep kópke topyraq shashudan aulaqpyz. Qarapayym halqymen birge tynystap, júrtyna jol siltep, әdemi qartayyp kele jatqan qarttarymyz da qanshama. Bolashaqta ghylym men ilimning tizginin ústap jýrgen akademikter ózderi basqaratyn shanyraqtaryna bir-bir mýsin qoyyp almasa jarar edi, әiteuir.
Jarasbay Aldongharov
"Halyq sózi" gazeti