Túnghyshbay agha, birazdan beri sizdi «El arnadaghy» «Oyan.kz» baghdarlamasynan bayqap jýrmiz. Sizdi múnday «rolige» kóndiru onay bolmaghan shyghar. Qalay kelistiniz?

Túnghyshbay agha, birazdan beri sizdi «El arnadaghy» «Oyan.kz» baghdarlamasynan bayqap jýrmiz. Sizdi múnday «rolige» kóndiru onay bolmaghan shyghar. Qalay kelistiniz?
– Ishindegi syryndy tap basa alatyn qyzdardan ainalmaysyng ba? Ras, múnday «rolige» kónuim «OYaN.KZ» baghdarlamasynyng úiymdastyrushylaryna onaygha týsken joq. Kók jәshikten kórip jýrgen kóp sandyraqtan qayran kónilding qalyp jýrgeni aqiqat. Onyng ýstine uaqyt degen qymbatymnyng arzandaytyn týri kórinbeydi. Eshteneni qiratyp ta jýrmegen shygharmyn, әitkenmen tórt qabyrghagha telmirip qalghan, eki qoly aldyna syimaytyn, kóshten qalyp, kóshege shyqpaytyn boykýiez zeynetkerlerding sanatynda emespin әzirge. Sabaghym bar, Odaghym bar, júmysym bar degendey... Alayda, anda-sanda kózing shalyp qalatyn habar-osharlargha kózim týsse, qarnym ashatynyn jasyrmaymyn. Mәskeudi, basqany kóz júmyp qaytalaytyn baghdarlamalargha da qanym qas. Elding esin essiz dýniyemen ulaudy asqan iskerlik dep eseptemeymin. Býgingining saltyna ainala bastaghan serialdardan da azar da bezermin. Eki kitaptyng betin ashpaghan, ghayyptan tayghan «aktrisalar men rejisserler» payda bolghan eken, oidy bylay qoyyp, kóz toqtatayyn desen, qas-kózderining boyauy qalyn, al isteri men sózderi sayaz, oi-pighyldary tayghanaq. Biraq maqsat-mýddeleri aspanda, oghan kóteriletin bilim baspaldaqtarynyng kýmәndiliginde sharualary joq. Odan góri estrada әnshilerining keybir klipteri mazmúndy keledi. Arna basshylarymen apaq-sapaqta kezdesip qalyp, әlgi shalalargha nesine tizgin beresizder degen saualyma, «qarajat az bolghan son, amalsyz» degen әljuaz jauap alamyn. Shaladan shala dýnie shyghatynyn bile túra, ne sebepten onday sheshimge baratyndaryn týsinbey әlekpin. «Arzannyng sorpasy tatymaydy» degendi ata-babamyz ana zamandarda aitqan ghoy. Keybir beti jyltyraghan kókek qyzdar, birer shatpaq týsirilimge produser bolghansyp, tipti Elbasymen kezdesuge barugha deyin «kóterilip», kósemsy bastapty. Demek, Elbasy men el arasyndaghy zerdeli jastar men ziyaly qauymgha «kópir» bolar institutta kinarat bolghany, olardyng tandau әdisi men talgham tarazysynda auytqu bar degen sóz. Áytpese, nazar audararlyq qazaq ónerinde qabyrghaly dýnie jasap jýrgen, basqan izi bilinbeytin jastar da, jasamystar da jetip artylady. Biraq olar jogharygha jalmandap kórinuge kórgendi ibasy, eseli enbegin mindetteuge mәueli úyaty jibermeydi. Álgi aitqan aradaghy «kópirlerge» de kóldenendeudi ar sanaytyn, tipti ol jayly oilamaytyn «betegeden biyik, jusannan alasalar». Kezinde ýkimet adamdarynyng aldyna barugha Hadisha Bókeeva, Sәbira Mayqanova, Sholpan Jandarbekovalardyng pәtigi jetushi edi. Olar da ol kezderi otyz ben qyryqtyng ýstinde bolatyn. «Atavizmge» baryp otyr demeniz, jastardyng jarqyraghanyna qarsy emespin, alayda jyltyraghan men jaltyraghannyng aiyrmasy әjeptәuir ghoy. Hosh, «birdi aityp, birge kettim», súraghynnyng tótesine kelsek, «OYaN.KZ» baghdarlamasynan әzirge «qashyp» ketpey jýrgenim – ong men soldaghy eshkimdi qaytalamaytyny, taza qazaqylyghy, zamanauilyghy men qarapayymdylyghy da kónilge qonghanday boldy. Úiymdastyrushylary da óz isine sheberler, búrynnan tanys, qyr arqasyna qyruar tәjiriybe «arqalaghan» Qymbat Dosjan, Gýlnar Meyirbekovalardyng qiylghan kónilin qaldyrghym kelmedi. Áriptesterim de salmaqty, Mayra qaryndasym da qazaqqa sýikimi artyq qyz.
– Teledidarda búryn-sondy jýrgizushi bolghanynyzdy bayqamap edik, ózinizge únap jatyr ma? Búl siz ýshin júmys pa, demalys pa?
– Nege, biraz jerge «shapqanbyz» degendey, arakidik bolghan. Bir kezderde «Bәri de mýmkin» degen shoudy, orys tilindegi «Otkrytaya Aziya» habaryn biraz uaqyt jýrgizdim. Al, telejurnalisteriniz kenedey jabysyp menen súbhat alugha qúmar. Akterding artyq qadiri men shyn baghasy – jattandylyghy men jasandylyghynda emes, әmbebaptyghynda, qay jarysqa salsang da aldyn bermes aqtanger bolghany jón-dýr. Auzyna kelgen arzan sózdi sapyratyn jalghan júldyzdar kóp qazir. Aytaryng bolmasa, ýndeme, abyroyyndy ketirme, el aldyna shyqpa. Mening suretker retindegi ústanymym osy, aldymdaghy shәkirtterime de qoyar talabym sol. Al, «júmys pen demalys» jayyna kelsek, ekeui de azdyq qylady. Meninshe búl – oi-tolghaq dese bolatynday, yaghny kórermenmen syr bildirmey syrlasu, qarapayym ýlgide qymbat oilar bólisu, ekran syrtyndyghy elmen teng pighylda aqyldasu, eppen jaqyndasu, sabyrmen birge biyikteu.
– «El arnanyn» shygharmashylyq újymy sizding qolayynyzgha jaghyp jatyr ma? «Oyan.kz»-ting basqa tanghy baghdarlamalardan aiyrmashylyghy qanday?
– Men ózime biyik talap pen joghary jauapkershilik artatyn adammyn. «Qolayyna jagha ma» degen tóte súraqqa tete jauap beru әzirge erterek. Basy jap-jaqsy bastalyp, ayaghy izim-ghayymdana siyrqúimyshaqtanyp, bojyrap ketetin baghdarlamalar kóp qoy. Ásili bizder eliktegish bolyp aldyq, ózgening qansyghyn tansyq etuge әbden etimiz ýirenip ketti. Óz tarapymyzdan eshkimge úqsamaytyn ya bir telebaghdarlama, ya shou, tipti serial da týsire almay jýrmiz. Qit etkenimiz – qaytalau, ózeginnen shyghar ózinning óndiring qadirsiz. Osyny oilaghanda qaradan kýiip-pisip, sharasyzdyghymyzgha qapa bolamyn. Alaqangha týkirip, kirisip-aq ketking keledi, alayda sening onyndy úghyp, qoldap jatqan eshkim joq. Býginderi shalalardyng «shiraqtyghyna» shang ilespeytin, qordaly oy men qazynaly tirlik qarapayymdylyghynan qora syrtynda qalyp jýrgeni jasyryn emes. Oilay berseng oy da kóp, uayym da kóp, qaysybirin aitayyn. Áytpese týrikterding «Sýleymanynan» asqan tarihy serial týsirip bere almasam, әkel qoldaryndy! Kem Kemelov, Tong Temenov, Qash Jónelovterden kem kәsibi, olardan kem mәtiby emespiz, «er ekenderinizdi bileyin», ústatynyz qolyma! Áy, biraq...
– Jas kezinizde telearnagha qúmartpadynyz ba? Jýrgizushilikke nege talpynyp kórmediniz?
– Jas kezdegi qúmarlyqta esep bar ma? Ózine kózing týse bastaghan synyptas qyzdardan beter qúmar qylghan telearna degen soyqan bizding qylpyldaghan 10-12 jastaghy shaghymyzda keldi ghoy. Qúmartu bylay túrsyn, auzymyzdy ashyp, kózimizdi júmyp qaraushy edik. Es bilgendegi ósken, temir joldyng 27 razezd dep atalatyn shaghyn beketinde jol brigadiyrining ýiine ornatylghan jolshylar janúyasyna dep, bólimshe basshylarynyng arnayy bólgen tittey televizoryna әlgi kisining fortochkasynan әzer syghalaytynbyz. Ýiime topyrlamasyn dep, ol ýiding shaypau әieli, әlgi tele jaryqtyqty sol tesikke ornatyp, ekranyn dalagha qaratyp qoishy edi. Al ózderi ýy ishinde bala-shaghasymen keshki tamaghyn jәukemdeuge kirisetin... Kók jәshikting ishinen sóilep túrghan basty kórgende an-tang bolghannan, ol bastyng ne aityp, ne qoyghanyn týsinbesek te, tapjylmay tesiluden jalyqpaytynbyz. Álgi shaypau jengemiz, «qúryndar әri, kesh boldy, bayym tang ata júmysqa barady», dep sylp etkizip óshirip tastaghanda, únjyrghamyz týsip, ýidi-ýiimizge tarqaushy edik... Jýrgizushilikti aitasyz, ol qol jetpes biyiktik edi ghoy, oghan talpynbaq týgili armandaudan ýrketinbiz... Qol úzaryp, es jighanda sahna qúdiretimen qauyshtyq ta, ong men solgha, arghy-bergige alandaugha múrsha bolmady emes pe...
– Baghdarlama jýrgizushisi retinde jastardan da, orta, agha buyn ókilderimen de pikirlesesiz. Múnyng qiyndyghy qanday, qyzyghy qaysy?
– Akter bolu – әmbebap bolu. Kez kelgen buynmen, kez kelgen taqyrypta pikirlese bilu mindet. Akter – mamandyq emes, túlghalyq qalyp, ózgeshe ólshem. Bayqasanyz, pikirlese otyryp, sol taqyryptyng ayasy men tónireginde qarsymdaghy kisige talay nәrseni aitqyzyp alam, bilik qorjynymdy toltyra týsem. «Jaspen jassha, jasamyspen jasamyssha» pikirlesu degenge onsha týsine qoymaymyn. Kimmen, nendey taqyrypta syr shertisseng de, eki jaqtan da talgham arzandamay, bilik tómendemey, ish pystyrmay, synghyrlaghan qonyrau ishi bos bolmay, bir qalypta, bir kenistikte teneskenge ne jetsin.
– Teatr qayratkerler odaghyn basqarasyz. Rejissersiz, aktersiz, әn de aitasyz. Biz bilmeytin qanday talantynyz bar?
– Ózim ýshin óleng jazam, ózim aitatyn әnderding sózin ózime ynghaylap qayta qúrastyram, alayda avtorlyghyna ortaq bolmaymyn. Teatrtanudan teoriyalyq ghylymy monografiyalar, maqalalar órem, ónertanudan kandidattyq dissertasiya qorghagham, doktorlyqtan da dәmelimin, akterlyq sheberlikten sabaq beruge bolatyn, jogharghy jaq, JAK bekitken professor degen ataghym bar, óz aitqany bolmasa, kóringen kók attynyng byljyraghyna ermeytin, «kóp aitsa – kóndi, júrt aitsa – boldygha» tizgin bermeytin shataghym bar ekeni jalpaq júrtqa ayan. Qysqasy, tynymsyz degen de, shyndyq qúmar júghymsyz degen de «talantym» bar.
– Bәrekeldi. Songhy kezde sizdi sahnadan da, kinodan da siyrek kóremiz. Elimizde kino men serial óndirisi qarqyndy damyp jatqany belgili, sizdi qanday jobalardan kóre alamyz?
– Jaqyn arada da kóre almaytyn shygharsyzdar. Qalpym men parqym kelispey jýr... Kinonyng taqyryby mayda, teatrdyng óresi sayda jatyr, әzirge... Serialdarynyzdyng býgingi súrqy – mening qyrsyqty túrqyma par kelmegen son, onyng atyn atamay-aq qoyynyz. Teatrymda bәlki, jana qoyylymdargha rejisserlik, ya basty roli búiyrar degen esek dәme bar. Búrynghy «bilgir» bastyqtyng «bilmegenderin» biletin shygharmyn dep, býgingi bastyq ishara jasaghan-dy... Alla biledi, alayda...
– Ángimenizge rahmet.
Súhbattasqan – D. Mәkejan
"Halyq sózi" gazeti