Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2578 0 pikir 18 Qarasha, 2013 saghat 06:54

Tirandar tyrapay asqan jyl

Ángime
Almatyda Qabanbay batyr kóshesi men Nauryzbay batyr kóshesining qiylysqan jerinde bir shaghyn gýlzar bar. Bir kezde sonyng dәl irgesinde “Pionerler sarayy” ornalasqan. Myna gýl­zar balalardyng demalys orny bolyp ta sanalatyn. Sonyng sharapaty ma, әlde ózge bir sebebi boldy ma, Almatynyng bau-baqsha, tal-teregin týgel otap, ýy salyp jatqan zamanda, osy gýlzar ghayyptyng isimen aman qalypty. Qazir shaghyn da bolsa sol sayaly baq qarttardyng ayaq suytatyn jerine ainalghan. Ár jerde tize býgetin oryndyqtary bar.
Úzaq jyl mektepterde tarih pәninen sabaq berip, búl kýnde zeynetke shyqqan Áubәkir songhy jyldary kýn sayyn bolmaghanymen, apta sayyn osy gýlzargha kelip túrady. Bos uaqytynda boy jazam dese, Almatyda búdan basqa da sayaly baqtar kóp qoy. Alayda Áubәkir tek osynda kelip, tynys alghandy únatady. Áyteuir ony osylay qaray tartyp túratyn birdene bar. Mine, ol býgin de erneui mayysqan eski shlyapasyn basa kiyip, kónetoz, aq plashyn sýirete, gýlzardyng týstik jaghyndaghy shetki oryndyqtardyng birine kelip jayghasty. Kýz yzghary bilingen qazan aiynyng basy. Aynala kýzem jýnindey kýpsigen sary japyraqtar.

Ángime
Almatyda Qabanbay batyr kóshesi men Nauryzbay batyr kóshesining qiylysqan jerinde bir shaghyn gýlzar bar. Bir kezde sonyng dәl irgesinde “Pionerler sarayy” ornalasqan. Myna gýl­zar balalardyng demalys orny bolyp ta sanalatyn. Sonyng sharapaty ma, әlde ózge bir sebebi boldy ma, Almatynyng bau-baqsha, tal-teregin týgel otap, ýy salyp jatqan zamanda, osy gýlzar ghayyptyng isimen aman qalypty. Qazir shaghyn da bolsa sol sayaly baq qarttardyng ayaq suytatyn jerine ainalghan. Ár jerde tize býgetin oryndyqtary bar.
Úzaq jyl mektepterde tarih pәninen sabaq berip, búl kýnde zeynetke shyqqan Áubәkir songhy jyldary kýn sayyn bolmaghanymen, apta sayyn osy gýlzargha kelip túrady. Bos uaqytynda boy jazam dese, Almatyda búdan basqa da sayaly baqtar kóp qoy. Alayda Áubәkir tek osynda kelip, tynys alghandy únatady. Áyteuir ony osylay qaray tartyp túratyn birdene bar. Mine, ol býgin de erneui mayysqan eski shlyapasyn basa kiyip, kónetoz, aq plashyn sýirete, gýlzardyng týstik jaghyndaghy shetki oryndyqtardyng birine kelip jayghasty. Kýz yzghary bilingen qazan aiynyng basy. Aynala kýzem jýnindey kýpsigen sary japyraqtar.
Oy-hoy, dýniye! Bir orynda túrmay zulap bara jatqan zaman... Mәngi esten ketpeytin sol oqighadan beri de jiyrma jyl óte shyghypty-au! Ol kezde myna kósheler basqasha atalatyn. Shyghystan batysqa qaray sozyl­ghan myna Qabanbay batyr kó­shesin “Kalinin kóshesi” dey­tin-di. Al sol kósheni qiyp óte­tin Nau­ryzbay batyr kóshesin “Dzer­jinskiy kóshesi” dep ataytyn. Aruaghynnan ainalayyn, batyr babalargha raqmet! Bir kezde qazaq jerin jonghardan qalay azat etse, qala kóshelerin iyem­denip alghan qyzyl komissarlardy da tәuelsizdik jyldarynda solay yghystyryp shyghardy-au! Komissarlar jay kóshe attaryn iyemdenip alsa bir sәri ghoy, myna tórt kóshesining týiilisinde Dzer­jinskiyding týie boylamaytyn eskertkishi túratyn-dy. Ýstinde tobyghyna týsken shiyneli bar, qaharly da sústy komissar. Kóshening shyghys jaq betinde Dzerjinskiyding ózi irgesin qalaghan qauipsizdik komiyteti – KGB-nyng kensesi bar. Bir kezde talaydyng qanyn tókken sol ghimarat ta eskertkishting aibynyn asyryp túratyn.
Áubәkirding myna gýlzargha kele beretini tegin emes. Eger kez kelgen adam óz ómirinde qalayda bir erlik jasaugha tiyis desek, Áubәkir orayy kelgen bir erligin osydan jiyrma jyl búryn dәl osy tórt kóshening týiilisinde jasap edi. Áubәkir­ding boyyna onday batyldyq birden bite qalghan joq, múny onday tәuekelge barghyzghan – sol jyldardaghy bostandyqtyng buy, tónkeristing jeligi bolatyn. Alay­da sol kýni kórsetken ólermen jankeshtiligi ózine býginge deyin dәtke quat, ómirinde bir ret shyrqap kóterilgen biyigi bop qaldy. Jasy jetpiske kelip, boyynan kýsh-quat qaytqan kezinde de kópting kónilinen shyqqan sol bir erligi býginge deyin dimkәs jýregine jylu berip túrady.
Oy-hoy, shirkin, búl ómirde dýniyening janghyrghanyna, eskilik atauly kelmeske ketip, jananyng jaryp shyqqanyna ne jetsin?! Bireuler tónkeris degendi – qan tógis dep oilaydy. Tónkeristen, ózgeris ataulydan zәresi úshyp qorqady. Osyndayda Maksim Gorikiyding “Dauylpaz turaly jyry” eske týsedi-au. Dauyldan, tónkeristen qorqatyndar – may basqan gagar ýirekter ghoy ónshen. Al shyn dauylpazdar, shynayy qyrandar dauyl túrghanda búlttardy qanatymen qaq tilip, jasynmen birge jarqyldaydy.
Al, shyntuayttap kelgende, adamzat tarihy – tónkerister tarihy. Tónkerissiz dýnie janarmaydy, qogham algha baspaydy. Alla taghala payghambarlardy uaq-uaq jer betine jiber­gende – tónkeris jasau ýshin jibergen. Jәne kez kelgen jerge emes, býlingen, adamdary azghyndaghan ólkege. Senbeseniz, sonau Músa payghambardan – Múhammed payghambargha deyin ómirbayandaryn oqyp kóriniz. Solardyng bәri de qoghamdaghy irik-shirikpen, eski tәrtippen kýresken. Tipti Múhammed payghambarymyz islam dinin ornyqtyru ýshin bútqa tabynghan mýshirik­termen qan tógip soghysugha deyin barghan joq pa?!
Teginde, tónkeris degenimiz – ózgeru, janaru degen sóz ghoy. Óitkeni myna dýniyede eskirmey­tin, kónermeytin nәrse joq. Bәri eskiredi, shang basyp, kir tútyp, tot basyp, tozady. Kóne qaghidalar jaramsyz bolyp qalady. Mine, osyndayda ózgeris jasap, qoghamdy qaghyp-silkip alu qa­jettiligi tuady. Múndayda kir-qoqysty kýresinge jiberip, azattyqtyng “altyn kýrek” samalymen qoghamnyng auasyn tazartyp, jel­detip alghan da teris emes. Shirkin, azattyq jolyndaghy ký­res­ting adamgha syilaytyn órshil ruhyn nemen tengeruge bolady?! Óz-ózinnen qanattanyp, qoltyghynnan әldene jebey kóterip, Syrdyng suy siraghynnan kelmey, asqaqtap bir shalqitynyng bar-au! Jalghyz sen emes, býkil últyn, el-júrtyng ense kóterip, erjendep shygha keletinin qay­ter­sin!
Basqalardy kim bilsin, әi­teuir tarihshy Áubәkir qoghamdaghy úly ózgeristi osylay qabyldaydy. Óz basy tónkeris tútqasyn ústap, imperiyany óz qolymen ydyratpasa da, soghan tilektes kónilmen qatynasyp, óktem biylikting bir ókilin ornynan qoparyp tastaghanyna býginge deyin dәn riza. Sol kýndi Qúday jolymdy ongharghan eng baqytty sәtim dep biledi. Sol tәuekelge Áubәkirdi qayrap salghan da, “sóiteyik” dep ýgittegen de eshkim joq. Ózining qanynda otarshyldyq jýiege qarsy tastay týiilip qalghan birdene bar. Sol “birdene” ghoy Áubәkirge tynym taptyrmaghan. Ony ne dep ataugha bolady? Bәlkim, “kek” dep ataghan dúrys shyghar. Kәdimgi eskiden kele jatqan qandy kek! Áubәkirding atasyn Imperiya ókimeti 1937 jyly esh jazyqsyz atyp tastaghan. Bar kinәsy – óz últyn jan-tәnimen sýigeni, “Alash” partiyasyna mýshe bolghany, “qazaq últy kózin ashsyn, qatardan qalmay, basqalarmen teng bolsyn” degeni... Netken zorlyq? Sol da qylmys bolyp pa? Shýkir, atasy keyin aqtaldy. Qazir “Alash qayratkerleri” degen tizimning juan ortasynda atalyp jýr. Biraq solay eken dep, ata kegin úmytugha bola ma?!
Áubәkirding atasy atylyp ket­ken son, arada attay elu bes jyl ótkende, sol qayratkerler ansaghan azattyq tany da at­­ty-au! Basqa últtar әldeqashan azattyq alyp, Imperiyadan bóli­nip ketkende, qazaq balshabek­teri bostandyq alugha asyqpay, Áubәkirding tózimin әbden tauysqan-dy. Ózgesin qoyshy, ózi­mizben tuys qyrghyz ben ózbekten keyin taghy ýsh jarym ay otyrdyq-au! Sodan imperiyanyng qúlazyghan júrtynda Qazaqstan jalghyz qalyp, endi tәuelsizdik almaugha bolmaytyn bolghan son, amalsyz azattyqqa qol sozghan-dy... Alla-ay, sonyng ózine búl júrt qanday quandy deseyshi! Sol bir keshigip kelgen 1991 jyldyng 16 jeltoqsany mәngi esten ketpes-au...
Biraq osydan keyin de Áu­bәkirding kónili ornyna týse qoyghan joq. Jaraydy, elding sonynan bolsa da tәuelsizdik jariyalap, azattyqqa qol jetkizdik. Endi sonyng el ensesin kóteretin ózgerisi, júrtqa jegizetin jemisi qayda? Preziydent taghynda kompartiyanyng búrynghy bas sekretary otyr. Tek, kabiynetterding mandayshasyndaghy jazuy ghana ózgergen. Ortalyq alanda jer­jýzi proletariatynyng kósemi – Lenin túr kókke boy sozyp. Odan basqa Kaliniyn, Kirov, Dzerjinskiy siyaqty qyzyl komissarlar da ornynan qozghalghan joq. Ásirese, Áubәkirding jynyna tiyetini – Feliks Dzerjinskiy. Leninning senimdi serigi, keyin GPU, NKVD, KGB bolyp ózgergen “ChK”-nyng negizin salghan qandyqol komissar. Ómiri tabany tiymegen Almatyda sonyng kóshesi bar. Sol kóshening Kalinin kóshesimen qiylysqan jerinde zәulim es­kertkishi túr. Mine, osy eskert­kishti kórgen sayyn Áubәkirding jyny ústap, jýikesi qúrysyp, beyne bezgegi ústaghan adamday qaltyrap ketushi edi.
Apyray, osy eskertkishter­den qalay qútylugha bolady? Azattyq alugha asyqpaghan she­neunikterding búl joly da qozghalatyn týri joq. Óstip jýrgende qúlaghyna bir jaghymdy habar tiydi. Semey oblysynyng sol kez­degi jas әkimi Jaqiyanov qaladaghy Lenin bastatqan komissarlardyng eskertkishin jinap-terip, Ertis boyyndaghy araldardyng birine aparyp tastapty. Kóshir­gende eshtenesin býldirmegen, bәrin bir alanqaygha aparyp, qaz-qatar tizip qoyghan.
– Kimde-kim búrynghy kósem­derdi kórgisi kelse, aralgha baryp seyildep qaytuyna bolady, – depti “búl qalay” dep kýn­kildegen balshabekterge.
Al Almatyda onday әreket bayqalmaydy. Tym-tyrys. Ol kezde qazirgi qaptaghan partiyalardyng biri joq. Oppozisiya da atqa qona qoymaghan kez. “Azat” dep atalatyn bir ghana qozghalys bar. Olardyng ózi de ýisizderge qala manynan jer telimin alyp beru sekildi ónimsiz sharualardan artylmay jýr.
Áubәkir bir kýni sәti týsip, sol “Azat” qozghalysynyng jinalysyna әdeyilep bardy. Olar qala syrtyndaghy “Kamenka” manynan jer alatyn boldyq dep jelpinip otyr eken. Sol kezdegi qala bastyghy Núrqadilovten rúqsat alypty. Áubәkir olardyng keu-keulegen sózderin az-kem tyndap otyrdy da, bir mezgilde ornynan túryp, sóz súrady.
– Jigitter, betalystaryng jaman emes, tabysqa jetipsinder. Qúttyqtaymyn! – dedi júrt nazaryn ózine audaryp. – Áriyne, jer alyp, ýy salghan da jaqsy. Biraq mening aitayyn degenim basqa nәrse. Myna qalamyzda qaptap túrghan imperiya kósemderining eskertkishterin ne isteymiz? Solar qashanghy kókke qol sozyp, tóbemizden qarap túrady? Solardy bir shetinen qúlatpaymyz ba?
“Azattyqtar” búl turaly әli bas auyrtyp kórmegen tәrizdi. Bir-birine qarap, oilanyp qaldy.
– Eskertkishterdi alyp tastau ýshin qalalyq ýkimetting qaulysy kerek qoy, – dedi qoz­ghalys basshylarynyng biri.
Sol-aq múng eken, jinalghandar duyldasyp ketti.
– Qalalyq ýkimet eskert­kishke tiyise almaydy, – dedi bireui.
– Nege?
– Qalalyq ýkimet jogharygha jaltaqtaydy. Al jogharghy jaq Mәskeuden qorqady...
– Álgi, aldyq dep maldanyp jýrgen tәuelsizdigimiz qayda? – dedi bir jas jigit.
Osylaysha, әrkim әr jaqqa tartyp, sóz sozylyp bara jatty.
– Jigitter, biz bar mindetti ýkimetke artyp qoymay, qyzyl komissarlardy kópshilik bolyp, ózimiz qúlatuymyz kerek! – dedi Áubәkir tizgindi endi óz qolyna alyp. – Estigen shygharsyndar, semeylikter qaladaghy eskertkish ataulyny jinap-terip, Ertis boyyndaghy bir aralgha aparyp tastapty. Sondaghy bir alan­qay­gha aparyp tizip qoyghan. Kósem­derin saghynghan balshabekter sonda baryp, kórip túratyn kórinedi... Biz nege solay et­peymiz? Semeylikterden kembiz be?
Búl da kópting kónilinde jýr­gen nәrse bolar, Áubәkirding sózin jinalghan júrt daurygha qostady:
– Áukeng dúrys aitady...
– Eger kópshilik qolgha alsa, ýkimet qarsy bolar deysing be?
– Bәlkim, olar osynday bastamany halyqtan kýtip otyrghan shyghar! – degen oilar aityldy.
– Alghashqy shabuyldy kimnen bastaymyz, sonda?
– Mindetti týrde “ChK-nyn” tóraghasy Dzerjinskiyden! – dedi Áubәkir...
Ne kerek, “Azat” qozghalysy sol kýni Dzerjinskiy eskert­kishin qúlatugha qauly aldy. Ony jәne keyinge qaldyrmay, erten-aq oryndaugha uәde baylasty. Erteng saghat onda barlyghy eskertkish manyna jinalmaq boldy.
Sol kýngi Áubәkirding quanghanyn aitpa! Erteninde tau qúlatarday bolyp, eskertkish manyna saghat on bolmay jetken. Biraq alghashqy ekpini lezde basylyp qaldy. Eskertkish týbinde tiri jan joq. Saghat onnan asyp barady. Álden uaqytta dabyrlasyp tórt-bes adam keldi. Bi­reuining qolynda – qyl arqan, ekinshisining qolynda – lom temir. Mynaday jabayy qúralmen zәulim eskertkishti qalay qúlatpaq? Sóitkenshe, sol mangha on-on bes adam jinalyp qaldy. Bi­reuler bolattan qúiylghan Dzer­jinskiyding moynyna asaudy ústaghanday shalma salyp, bir­nesheui arqandy jabyla tartyp kórip edi, eskertkishting qozghalatyn týri bayqalmady. Taghy bireui túghyr tasty lom-temirmen soqqylap edi, qyzyl granitke onyng da tisi batpady.
Áy, qayran qazekem-ay, osy etekbastylyghyng ghoy – ózge júrtqa jem bolyp jýrgenin! Gulegen qúr sóz. “Eskertkishti qúrtamyz, joyamyz” deydi, biraq sony qalay qúlatudyng amalyn oilamaghan... Áubәkir qozghalys basshylaryna senip edi, solar kótergish kran, ne sýzegen traktor (bulidozer) әkeler dep oilaghan. Traktor әkelu túrmaq basshylardyng ózi joq. Qysyl­ghannan Áubәkirding mandayynan súp-suyq ter shyqty. Osy bastamany kótergen ózi edi, shynymen-aq kózdegen maqsattary iske aspay qalghany ma?
Sasqanda adam qiyaly úshqyr bop ketetini nesi eken? Kenet Áubәkirding oiyna әldene sap ete týsti. Mana kele jatyp, jol jónekey kózi týsken: osydan bir kóshe jogharyda auqymdy qúrylys jýrip jatqan-dy. Sol manda qazylghan shúqyrlardy tegis­tep, eki birdey traktor jýrgen. Bireui – ojau basy bar jer qazghysh traktor da, ekinshisi bulidozer... Áubәkir endi ayaldap túrmady, solay qaray qústay úshty. Bir jaqsysy, traktorlar eshqayda ketpepti. Eki traktorshynyng biri – orys, biri – qazaq. Áubәkir solardyng qasyna baryp, asygha-aptygha sóilep túr.
– Jigitter, senderge bes miynóttik júmys bar. Keshe “Azattyq” qozghalysy myna búryshtaghy Dzerjinskiy eskertkishin qúlatugha qauly alghan. Adamdar jinalyp túr. Biraq eskertkishti tartyp qúlatatyn traktor joq... Kómektesinder!
Traktorshylar tez kelisti. Ózderi kóp sózge joq eken:
– Qansha beresin? – dedi bar bolghany.
– Árqaysyna bir jartydan araq bersem, jete me?
– Poydet...
Olar eskertkishting qayda túrghanyn jaqsy biletin siyaqty. Dereu Dzerjinskiy kóshesine týsip, tómen qaray josyp berdi. Quanyshy men tandanysy birdey Áubәkir myrs-myrs kýlip keledi. “Býkil bir eldi titiretken tirannyng qúny – bir litr araq boldy-au, aqyry” deydi ishinen.
Kelse, múndaghy adam sany әldeneshe ese molayypty. Biraq eshqanday әreket joq. Gu-gu sóz, aighay-úran... Áytkenmen, olar da dәl qazir bir ýlken mindet atqaryp túr edi. Ol – “Halyqtyng úigharymy, kópshilikting qalauy” degen mindet. Eger myna kópshi­lik bolmasa, solargha arqa sýiemese, Áubәkirding jalghyz ózi búl sharuany atqara alar ma edi.
Qabattasa kelgen qos traktordy kórgende jinalghan júrt taghy da du ete qaldy.
– Kim, ei, myna tehnikany alyp kelgen?
– Osy bastamany kótergen Áubәkir degen azamat...
– Kim bolsang da jigit ekensin! Shirkin, osynday azamattar ghoy el bastaytyn! – dep bireuler Áubәkirdi qolpashtap jatyr.
Traktorshylar kelisimen iske kirisip ketti. Bireui jer qazghysh traktordyng shómish basyna shyghyp túryp, shynjyr arqandy eskertkishting moyyn túsyna bir shalyp baylady da, ekinshisi anau jerge týsken son, juan shynjyrdy yshqyna tartty. Birin-biri qajaghan temirding shaqyr-shúqyr dausy shyqty. Bolat tondy es­kertkish te syqyrlay qozghalyp, biraq qúlap týspey, tenselip baryp, túryp qaldy... Aynalada biri atyp, biri qaqqan sózder:
– Balshabektering әli de oryn bosatqysy kelmeydi. Ne degen itjandylyq?! – dedi bireu qarq-qarq kýlip.
– Jetpis jyldan beri tamyryn terenge jibergen pәle ghoy, búlardyng qay-qaysysy...
–Ózi “Temir Feliks” atanghan “ChK-nyn” tóraghasy bolsa! – desip gu-gu etedi...
Traktorshylar da namystandy-au deymin. Bireui bolat shynjyrdy yshqyna tartqanda, ekinshisi traktordyng jer qazghysh shómish basyn eskertkishting qyr jelkesinen saldy. Osylay ekeu­legende ghana “Temir Feliks” ong jaghyna omyryla qúlady. Biraq jerge qúlap týspey, bir jaghyna qisayyp, túghyrgha bekitken tirek temirlerge ilinip túr. Alayda endigisi onay edi, traktor taghy bir júlqyghanda ishek-qarny shúbatylghan óliktey jer sýze etpetinen týsti.
Ashynghan júrt jabyla úmtylyp, “ChK” tóraghasynyng ýstinde oinaqtap jýr. Oi-hoy, zaman-ay! “Dýnie – kezek” degen osy. Bir kezde manyna barudan jasqanatyn bodan júrt qaharly qyzyl komissardy tezektey tepkiledi-au bir! Bireu qolyndaghy shoy bal­ghamen eskertkishti shekeley bir perip edi, juan moyny opyrylyp, basy anaday jerge úshyp ketti.
– Bir kezde ChK, GPU, NKVD, KGB atalghan mekemeler jazyqsyz talay adamnyng basyn jútyp edi, sonyng esesi bir qaytty-au! – dedi keshigip kelgen qozghalys basshylarynyng biri.
– Átten, Ejov pen Beriyanyng basyn da osylay bir tebu kerek edi.
– Goloshekindi aitpaysyng ba? Sol qujaq qolgha týspedi-au! – dedi әldekim.
Sol-aq múng eken, qalyng toptyng arasynan kósheni kernegen úran kóterildi:
– Tәuelsizdik jasasyn!
– Qolymyz әreng jetken azattyghymyz bayandy bolsyn!
– Qalamyzdy qandy qol otarshyldardan, qyzyl komissarlardan tazartayyq! – degen aibyndy úran ainalany basyna kóterdi.
Búl kezde qúlaghan eskertkish many adamgha tolyp ketken. Kóshedegi jayau jýrginshining bәri osylay búrylyp kelip jatyr. Búqara halyq ýshin búl da bir qyzyq kórinis bolatyn. Kýni keshe bireuler tabynghan, endi bireu­ler qoryqqanynan pir tútqan qyzyl komissardyng eskertkishi kóshede byt-shyt bolyp shashylyp jatyr. Búl degeniniz – ay emes, jyl emes, ghasyrda bir bolatyn oqigha ghoy. Azattyq, tәuelsizdik turaly kópirme kóp sózden góri osynday bir batyl әreket әldeqayda әserli siyaqty.
Múnyng atyn ne dep ataymyz? Tónkeris deymiz be? Bireuler “Tirandar tyrapay asqan jyl” dep jýr. Ózgeler ne dese, o desin, Áubәkir ýshin búl – tón­keris. Óz qolymen jasaghan tón­keris. Dýniyeni tónkermese de, Dzerjinskiy siyaqty imperiya kósemderining birin tónkerip tastaghany ras qoy. Eger Qazaqstandaghy әrbir adam Áubәkir sekildi “tónkeris” jasay berse, eshteneden kende qalmas edik-au!
Áubәkir ózining sol bir enbe­gine eshkimnen aqy súraghan joq. Syi-siyapat, marapat ta dәmet­pedi. Ózining esesi qaytyp, aiyzy qandy, atasynyng kegin aldy – sol jetedi. Tek, kónilge keletini, tónkeristing beynetin bireu tartsa, zeynetin sol tónkeriske túyaghyn da qimyldatpaghan basqalar kóredi eken. Qazaq jerining baylyghyn kim paydalanyp jýr qazir? Millioner, milliarder degen alpauyttar qaydan payda boldy? Solardy bayytu ýshin qan tókken joq qoy – azattyq jolynda basyn bergen kýreskender... Osynday ashy oilar ghoy Áubә­kirge maza bermey, týn úiqysyn tórt bóletin. Alayda oy óz aldyna, komissardy tónkerip tas­taghanday taghy bir әreket kerek...
Kýn týske tarmasyp qalypty. Áubәkir gýlzardaghy managhy ornynan endi ghana kóterildi. Átteng jas kelip qaldy ghoy – jana zamannyng qorqaularymen kýresuge! Biraq olar da qarymtasyz qalar deymisin. Olardan da myqtap túryp ósh alatyn bir kekshilder tabylar.
Al shlyapasynyng erneui mayys­qan, kónetoz plashy tobyghyna týsken tarihshy Áubәkir kermek oilaryn ózine serik qyp, avtobus ayaldamasyna qaray ilby basyp ketip barady.
Vashingtondaghy jurnalistika jәne janalyqtar múrajayyndaghy Leninning sureti.

Qabdesh Júmadilov,Qazaqstannyng halyq jazushysy
"Jas Alash" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5417