Maqpaldyng shyndyghy

Juyrda Almatydaghy Respublika sarayynda jeke shygharmashylyq kәnsertin bergen Qazaqstannyng halyq әrtisi Maqpal Jýnisova sahnadan Zamanbek Núrqadilovting qazasyna qatysty keybir aitylmaghan aqparattardy jariyalady. «Zәkenning qazasyna Maqpaldyng qatysy bar», degen auanda sóz aitty», - dep Qayrat Núrqadilovke jeke qayrylu jasady. «Zәkeng ózin-ózi 3 ret atyp óldi degenge qol qoyghan sol Qayrattardyng ózi», - dep sóiledi Maqpal Jýnisova.

Suret: qaz365.kz saytynan alyndy

Jýikemdi tozdyrma, Qayrat!

Maqpal Jýnisova, Qazaqstannyng halyq әrtisi:

– Allagha shýkir, qyzym 21-ge tolayyn dep jatyr. Bir ókinishtisi – Zәkenning joqtyghy. Aqyry ashylmady. Kýtip kelemiz, kýtip kelemiz, әiteuir. Birese – anau óltirdi, birese – mynau óltirdi deydi. Eng sonynda kelip, «Maqpal óltirdi», dep aitpasa boldy. Ony da kýtuge bolady. Ony da estip jatyrmyn, qúrmetti aghayyn.

Tughan balalary sonday әngime taratyp jatqan kórinedi. «Maqpaldyng óltirui mýmkin», degen. Alla bar ghoy, tóbede. Qolymyz qan bolsa, jýrmes edik, býitip. Zәkeng de: «Maqpal, meni kelip, 3 ret ata sal», - dep aitatynday azamat emes qoy.

«Sol kýni qayda boldynyz? Nege ol qaytys bolatyn kýni qayda bolghanyn aitpaydy», - dep aitady deydi.

Qaytys bolghan kýni men ýide boldym, qúrmetti Qayrat Núrqadilov! Sizge jauap bereyin, halyqtyng aldynda!

Suret: vlast.kz saytynan alyndy (otbasynyng jeke múraghatynan alynghan suret)

Ózin-ózi atty degenge qol qoyyp bergen men emes, Qayrattar!

Bәri biledi, shopyr da biledi. Men ýiden shyqqan joqpyn, ýide boldym. Biraq, ol kisini ekinshi ýide atyp ketken. Shamamen 7-den 15 minut ketkende atypty. Óitkeni 6:40-ta men ol kisimen sóilestim. Balkonda. «Myna ýige jolama», dep aiqaylady. «Nege?», dep edim: «Jolama, ana ýige tez qayt, qayt», dedi balkonnan. Telefondy almaghan son, balkonnan aighaylap túrmyn: «Zәke, neghyp esikti ashpaysyn, nege trubkany almaysyn», dep. Ony ketkesin biraq bildik qoy, nege jolama degenin. Sol kezde ana jaqta qyrylys bolyp jatyr eken.

Biraq endi sony biraz adamdar basqasha súhbat beripti. Odanda ashatyn bolsandar, dúrystap ashyndar! Ashpaytyn bolsandar, búrys әngime taratudyng qajeti joq dep oilaymyn. Óitkeni, bәri biledi ghoy, kórshiler de bar, tuysqandar da bar.

Sol kýni týsirilgen nәrsening barlyghyn Qayrattyng ózi polisiyagha: «Alyp ketinizder», - dep tapsyrdy, mening rúqsatymsyz. Negizi 16 kameranyng 14 kamerasynyng ishinde bolghan, kim kirdi, kim shyqty, barlyghy. Onyng shetjaghasyn men de kórdim. Biraq polisiyagha meni kinәlaghan kezde, sony kórsetti ózderi. Sosyn biz advokatpen aittyq: «Áne, túr ghoy, sol adamdy endi tappaysyndar ma», - degen kezde anau jigit ózi shoshyp ketti. Ketip qaldy. Bizge sosyn siemkany bermey qoydy.

Sondyqtan, barlyq aighaqtardy bergizgen men emes, balasy Qayrat. Sodan beri neshe jyl boldy. Osy uaqyt ishinde men: «Zәkendi óltirip ketti», dep shulaghanda nege sol balalary, qyzy, ajyrasyp ketken әieli, solardyng barlyghy nege menimen birge shulamady? Nege: «Ol ózin-ózi atpady», dep aitpady? Ózin-ózi atty degenge qol qoyyp bergen solar ghoy, endi, men emes.

Sondyqtan, jýikemdi tozdyrmasyn! Men eshkimnen qorqyp túrghan joqpyn. Zәkenning әruaghyna tynyshtyq bersin. Ashatyn bolsa, dúrystap ashsyn, asha almasa, ýndemey otyrsyn!

Zamanbek demarshynyng qúpiyasy

2005 jyly 12 qarashada keshke óz ýiinde Nazarbaevtyng eng qatal synshysy, dissiydent Zamanbek Núrqadilov qaza tapty. Atyp óltirildi. Ol biylikpen qughyndaldy jәne oppozisiya ony qabyldamady.

Arada attay 20 jylgha juyq uaqyt ótse de, Zamanbek Núrqadilovting ólimi әli kýnge deyin qúpiya qalyp otyr. Tergeuding resmy núsqasy boyynsha, oppozisiyalyq sayasatker jýrek aimaghyna eki ok, basyna bir oq atu arqyly óz-ózine qol júmsaghan. Biraq búghan esi dúrys eshkim senbeydi. Kerisinshe, kópshiligi әli kýnge deyin búl qatygez jәne kekesiz kisi óltiru ekendigine senimdi.

«Bolashaqta meni jana kýmәn kýtip túrghanyna senimdimin, adamdargha shynayy boluy ýshin kóp kýsh pen erik-jiger qajet bolady. Tek sol ýshin ghana qaytadan kóteriluge túrarlyq nәrse», - dep ayaqtaydy Zamanbek Núrqadilov ózining qayghyly qazasyna 9 jyl qalghanda jazylghan «Men jayly ghana emes» atty ómirbayandyq kitabyn.

Zamanbek Núrqadilovti tiri kezinde kóp syngha aldy. Biraq ol da eshqashan boryshta qalghan emes. Ol qarsylastaryna birden qarsylyq kórsetip, oghan keltirilgen renishti birden úmytyp ketti. Ótkir qaqtyghystar bolsa da, әdette, olar sotqa jetpedi.

Suret: orda.kz saytynan alyndy (múraghat suret)

Ol Nazarbaev sayasatyna qarsy boldy 

Sol kezde Tótenshe jaghdaylar agenttigining tóraghasy bolghan Zamanbek Núrqadilov 2004 jyly 11 nauryzda sayasy mәlimdeme jasap, preziydent Núrsúltan Nazarbaevqa ashyq qarsylyq bildirgennen keyin jaghday týbegeyli ózgerdi. Aqorda hәm Nazarbaev Zamanbekting kýtpegen demarshyna tang qaldy. Biylik Zamanbek Núrqadilovting basyna býkil pәle-jalany ýiip-tókti.

Mysaly, sol kezdegi premier-ministr Danial Ahmetov Núrqadilovti qyzmetinen alyp tastau ýshin Almatygha ózi keldi. Danial Ahmetov jurnalisterge: «Núrqadilov myrza atqaryp otyrghan qyzmetinen ózin-ózi shettetip, iynerttilik pen biliktilikting tómendigin kórsetti. Búl tek aghymdaghy ghana emes, tótenshe sipattaghy birqatar jaghdaylarda kórinis tapty», - dedi.

Núrqadilovtyng búrynghy orynbasary Núrahmet Bijanov Zamanbekting atyna tómendegidey sipattaghy aiyp taghyp: «Zamanbek Qalabayúly songhy jarty jylda bizding jýiede is jýzinde nashar júmys isteude. Júmysta jarty kýn bolady, ekinshi jartysynda joq, mas», - dep sóiledi.

Sayasy mәlimdemesine baylanysty ony óndiristi túralaugha jetkizgen layyqsyz basshy retinde, sonymen qatar júmys kabiynetin ishimdik ishetin mekemege ainaldyrghan maskýnem retinde kórsetkisi kelgen qos búlbúlgha renjigen Zamanbek Núrqadilov Danial Ahmetovke, Núrahmet Bijanovqa jәne ony bergen «Habar» agenttigine qarsy milliondaghan dollar talap-aryz beretinin júrtqa jariya etti. Degenmen, ol ózin qudalaugha shynayy tapsyrys berushining kim ekenin jaqsy týsindi.

Nazarbaevty sotqa beru. Impichment oqighasy

Búdan әri Zamanbek Núrqadilovti toqtatugha esh kedergi bolmady. Ol Núrsúltan Nazarbaevty ashyq jәne qatelerin betine basyp synaugha mýmkindik aldy. Ol múny gazet betterinde, mitingilerde, oppozisiyalyq qayratkerlermen kezdesulerde jasady. Sodan keyin Núrqadilov parlament deputattaryna Konstitusiyany búzghany ýshin memleket basshysyna impichment jariyalau turaly úsynys hat joldap, biraz uaqyttan keyin Medeu audandyq sotyna preziydent Nazarbaevqa qarsy talap aryz jazdy.

Bolmay qalghan Nazarbaev-Núrqadilov debaty

Sodan keyin Zamanbek preziydent Nazarbaevqa 1 mamyrda Almatydaghy Respublika alanynda halyq serueni kezinde onymen kezdesip, qarym-qatynasty anyqtap, әngimege nýkte qondy úsynatynyn jariya týrde mәlimdedi. Núrsúltan Nazarbaev belgilengen kýni alannyng minbesine shyghyp, Zamanbek Núrqadilovke eshkimnen, sonyng ishinde odan da qoryqpaytynyn kórsetkendey boldy.

Mine, Elbasizm kezinde bylyq-shylyqty ashyq aitatyn adam Nazarbaevqa mýldem únamady. Onyng osy osaldyghyn bilgender Danial Ahmetov, Núrahmet Bijanovtar salghan sýrleudi týrlendire týsti. Biraq búl teng emes kezdesu boldy. Naqtyraq aitsaq, barlyghy kýtken búl kezdesu bolmady, sebebi memleket basshysynyng kýzeti Zamanbek Núrqadilovty preziydent minbesine kirgizbedi. Onyng ýstine oghan sporttyq dene bitimi bar bir top jas shabuyl jasady. Olardyng bireui Núrqadilovqa tas laqtyrghan, biraq Núrqadilovtyng baqytyna oray, shabuylshy ony qoldan ótkizip jibergen.

Zamanbek qazasy – Qazaqstan tarihynyng basty qúpiyalarynyng birine ainaldy

2005 jyldyng jazynda Zamanbek Núrqadilov ózinde «kompromattar chemodany» bar ekenin mәlimdedi. Jurnalisterding ishinen ol bir-ekeuimen ghana, sonyng ishinde Núrqadilovpen kezekti kezdesuden keyin júmbaq jaghdayda qaza tapqan almatylyq «Navi» internet-gazetining tilshisi Ashat Shәripjanovpen sóilesti.

Qaza tapqangha deyin Zamanbek Núrqadilov barlyq kedergilerdi enserip, shetelge shyghyp, Europa astanalaryn aralady. Ol ózining «kopromat chemodanyn» sol jerge alyp bardy ma, joq pa, ol anyq emes. Ol jerde búrynghy premier-ministr Ákejan Qajygeldinmen kezdesken. Búl eki titannyng kóp jyldardaghy alghashqy jәne songhy kezdesui boldy.

Qajygeldin men Núrqadilovting jolyghuy

Qajygeldinning ózi «Azattyq radiosyna» bergen súhbatynda Zamanbekting búrynghy qaqtyghystar ýshin keshirim súraugha batyldyq tapqanyn aitty, sebebi olar bir kezderi opponent bolghan.

«Bizding onymen qarym-qatynasymyzdyng tarihy әrdayym is jýzinde «pyshaqpen» jýrdi - ol shabuyl jasady, men oghan qanday da bir jolmen jauap berdim. Biraq ol batyl adam edi, ol - Batyr! Múnday adamdardy qazaq jeri kýn sayyn tudyra bermeydi», - deydi Ákejan Qajygeldiyn.

2005 jyly 12 qarashada kezekti preziydenttik jarys qyzghan kezde Zamanbek Núrqadilov óz ýiinde óli tabyldy. Oghan ýsh oq atqan. Búiraq búl qazanyng qúpiyasy әli ashylghan joq.

Zamanbek tiri kezinde ózining jaqtastary men shәkirti Altynbek Sәrsenbaevpen de daulasqan. Zamanbek siyaqty Altynbek te Olimp shynynda boldy, biraq Reseydegi elshi jәne aqparat jәne mәdeniyet ministri lauazymdaryn tastap, oppozisiya lagerine ketti. Zamanbek siyaqty Altynbek te birinshi opaldyqtan keyin biylikke qysqa merzimge oraldy. Altynbek pen Zamanbek ómirlerining songhy ailarynda ortaq til taba aldy.

Biraq ýsh aidan keyin, 2006 jyldyng aqpanynda Altynbek Sәrsenbaev óltirildi. Qazaq oppozisiyasy qysqa merzim ishinde eki kóshbasshysyn joghaltty, búl qalyptasyp kele jatqan azamattyq qogham ýshin eleuli núqsan boldy. Altynbekting ólimining qúpiyasy da ashylmaghan, onyng seriktesteri túrmystyq negizdegi kisi óltiru turaly resmy týsindiruge senbeydi.

Abai.kz