Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4655 0 pikir 21 Qarasha, 2013 saghat 15:48

Auyt Múqiybek. ASTANA – ARMAN QALA

Astana – bolashaqtyn, jastardyng qalasy!
N.Nazarbaev

ASTANA

Kósh týzep zamananyng saltyna ergen,
Tanyrqap dýniyening halqy kórgen,
Taghylghan Qazaqstan keudesine,
Astana – jarqyraghan Altyn orden.

Bir shynnan qadam bastyq bir shyngha alyp,
Bәrin de otyr býgin júrtym baghyp.
Aqorda aq jýregi qazaghymnyn,
Tynymsyz soghyp túrghan dýrsil qaghyp.

Ashyldy bolashaqqa Qaqpa tynnan,
Múny bar babalardyng jasta túnghan.
Hanshatyr – aq qalpaghy alshy kiygen,
Kóp ýiler – kóp sarbazy sapta túrghan.

Biz ýshin Tәuelsizdik – sarqylmas әn,
Men býgin qadamymdy jarqyn basam.
Kótergen bostandyqtyng shanyraghyn,
Bәiterek – bagha jetpes altyn baqan.

Tósinde әn men kýige Arqanyng bay,
Maghan da jarasady salsam «Ugәi...».
Jol bitken týiisedi osynda kep,
Tús-tústan taramdanghan qan tamyrday...

Betke alyp tartyp kelem arman – beldi,
IYiskep babam teri tamghan jerdi.
Asqar tau, aghyndy ózen, miday dala –
Bәri de eski kýnnen qalghan belgi.

Aldy azap boldy ómirdin, arty baqyt,
Aspangha jatyr bórkin halqym atyp.
Qaraydy Qazaqstan bar әlemge,
Núr shashqan Kýn keudesin jarqyratyp.

Ótti ghoy qaharly qys, doly kóktem,
Zamannyng әr kezeni bolyp óktem.
Búl da bir dәureni ghoy shalqiytúghyn,
Qazaqtyng erkindikke qoly jetken.

Qonaqtar kep jatady dýrkin-dýrkin,
Bar shyghar tartatyn bir tylsym, mýmkin!
Tósinde Saryarqanyng oinaq salghan,
Ótedi-au bizding bastan, shirkin, búl kýn.


Astana – bolashaqtyn, jastardyng qalasy!
N.Nazarbaev

ASTANA

Kósh týzep zamananyng saltyna ergen,
Tanyrqap dýniyening halqy kórgen,
Taghylghan Qazaqstan keudesine,
Astana – jarqyraghan Altyn orden.

Bir shynnan qadam bastyq bir shyngha alyp,
Bәrin de otyr býgin júrtym baghyp.
Aqorda aq jýregi qazaghymnyn,
Tynymsyz soghyp túrghan dýrsil qaghyp.

Ashyldy bolashaqqa Qaqpa tynnan,
Múny bar babalardyng jasta túnghan.
Hanshatyr – aq qalpaghy alshy kiygen,
Kóp ýiler – kóp sarbazy sapta túrghan.

Biz ýshin Tәuelsizdik – sarqylmas әn,
Men býgin qadamymdy jarqyn basam.
Kótergen bostandyqtyng shanyraghyn,
Bәiterek – bagha jetpes altyn baqan.

Tósinde әn men kýige Arqanyng bay,
Maghan da jarasady salsam «Ugәi...».
Jol bitken týiisedi osynda kep,
Tús-tústan taramdanghan qan tamyrday...

Betke alyp tartyp kelem arman – beldi,
IYiskep babam teri tamghan jerdi.
Asqar tau, aghyndy ózen, miday dala –
Bәri de eski kýnnen qalghan belgi.

Aldy azap boldy ómirdin, arty baqyt,
Aspangha jatyr bórkin halqym atyp.
Qaraydy Qazaqstan bar әlemge,
Núr shashqan Kýn keudesin jarqyratyp.

Ótti ghoy qaharly qys, doly kóktem,
Zamannyng әr kezeni bolyp óktem.
Búl da bir dәureni ghoy shalqiytúghyn,
Qazaqtyng erkindikke qoly jetken.

Qonaqtar kep jatady dýrkin-dýrkin,
Bar shyghar tartatyn bir tylsym, mýmkin!
Tósinde Saryarqanyng oinaq salghan,
Ótedi-au bizding bastan, shirkin, búl kýn.

Tamasha bir kórikti Esil berdi,
Kýndiz dep aitqan dúrys keshin de endi.
Kýtedi odan halyq jaqsylyqty,
Kýtedi odan halyq sheshimderdi.

Qolynda shytyrlaydy kók tengeler,
Oynaydy arpalysyp otpen neler.
Tósine Saryarqanyng damyldaytyn,
Kóshi de toqtamasyn shetten keler.

Alysqa úsha bersin arman qúsy,
Pendening tausylmaydy jalghanda isi.
Qazaqtyng jýreginde saqtalady,
Ony әkep Saryarqagha salghan kisi.

Boyda bar qúrysh qayrat, jasyn jiger,
Jalghandy jalpaghynan basyp jýrer,
Kirgizip sәni menen saltanatyn,
Basqarghan úmytpaydy әkimdi de el.

Otyrmyn erik berip tizginge men,
Bir týrli kónilim shat, qyzghyn denem.
Shertedi shejiresin ótken kýnnin,
Bir kýni, oqysa úrpaq, bizding de ólen.

Saparda san qaytara kósh týzedin,
Dep eldi Újymaqqa jetkizemin.
Tarihyng tym arydan bastalady,
Soghan say kelesheging sheksiz, Elim!

ONG JAGhALAU TAGhY DA SOL JAGhALAU...

Men emespin Astana bóten úly,
Taugha ainalyp erteng - aq ketem iri.
Ong jaghalau taghy da Sol jaghalau,
Esil qyzdyng sekildi eki óniri.

Qúyady kýn aq sәule ýy jaghalap,
Shalqidy kep bitkendey kýige qanat.
Sol ónirge aptalghan altynmenen,
Kileng jana tastaghan týime qadap.

Qysy - jazy arytyp qansha at - kólik,
Jatady júrt alystan ansap kelip.
Búlghaqtaydy aq týtin bugha ainalyp,
Tóbesinde Hanshatyr – kamshat bórik.

Kýteri haq aq tandy keshting ansap,
Men de alystan aighaylap jettim әn sap.
Jana basyp orynyn, Ong ónirden
Bara jatyr yghysyp eski monshaq...

Býgin mening ózgeden bólek irgem,
Jatyr denem tazaryp kóne kirden.
Qonaq kelse qaraydy sonda da Esil,
Ong ónirin jasyryp, Sol ónirmen.

***
Ózen emes, búl Esil qút arnasy,
Ol sarqylmay, belgili jút almasy.
Qazaqstan deytúghyn alyp eldin,
Biyligining osynda úshar basy.

Aghady sol arnada su moldirep,
Qúshady kep kóbelek gýldi eljirep.
Bar qazaqtyng basylyp kózine ottay,
Túrady ýlken bәrinen Tu jelbirep.

Ashylady sorlynyng baghy osynda,
Jyrtylady júlqyssan, jagha osynda.
Qyzdyng Jibek, jigitting Tólegeni,
Baukespesi úrynyng taghy osynda.

Saraydyng da osynda enselisi,
Kirse kisi shyqqysyz kórkem ishi.
Aqynnyng da myqtysy jýr osynda,
Týspeytúghyn qoy qúsap serkege isi.

Kelem desen, tosylmay kel osynda,
Qarsy alady anqyldap jel osynda.
«Azat!» degen jazu bar mandayynda,
Qazaq degen bastysy el osynda!

***
Alys ketken tóldey bop enesinen,
kele jatyp týnde әue kemesimen –
Arqany әjeng alastap otyrghanday,
shyraq jaghyp, qarasan, tóbesinen.

Boyyn qayrat kernegen, ishin arman,
Qazaq degen saldy ony kisi qoldan.
Seziledi әlde Kók júldyzdary,
Jerge týgel sekildi týsip alghan...

Júldyzdargha kók emes, jer tósi bay,
Keldi-au baqtyng qazaqqa mórti osylay.
Týsip ketken jia almay monshaqtaryn,
Kókjiyekting kiredi kórpesine Ay.

Úshyp - qonyp kýndi - týn jatady úshaq,
Ashady oghan Saryarqa – ata qúshaq.
Kelgenderdi tәksiyler ala úshady,
Enesine jýgirgen bota qúsap!

Ketpestey qyp ómiri júrt esinen,
Tógedi Arqa әr týni núr tósinen.
Ay kórpesin jamylyp ýlgirgenshe,
Kýn shyghady dalanyng bir shetinen,

AVTOBUSTA

Saldy Astana qazaqtyng mәngige eli,
Soghyp túrghan Aqorda jan jýregi.
Bas qalanyng degendey kóligimiz,
Avtobustar yrghalyp pang jýredi.

Barar jering túrsa da tayau ghana,
Sary ayazda almaysyng jayau bara.
Aqmolanyng soqqanda aq borany,
Kәdimgidey yqtasyn – ayaldama.

Sol avtobus kýndegi kóligimiz,
Jol ýstinde ótedi ómirimiz.
Erte túryp, entelep jýgiremiz,
Jel qolynda ketedi bórigimiz.

Minip - týsu degenge eng eptimiz,
Ata - әjege jasy ýlken kómekshimiz.
Basyn iyzep qoyady jýrgizushi,
Birden tanyp túrady beletshi qyz.

Kýnde belet sol qyzdar tekseredi,
Shyrqalady qazaqtyng eski óleni.
Ótken iske qydyryp qiyal ketip,
Kepteliste kóp oilar kepteledi.

Kishi túryp, beredi ýlkenge oryn,
Jyly ústaugha tyrysady júrt ónderin.
Azdan keyin arqasynan domalap ter,
Úmtylady tonghanyn, býrsendeuin.

Atajúrttyng ystyq qoy topyraghy,
Shetten kelip әli de el qosylady.
Quyrshaghyn «jylaghan» әldiyleumen,
Áje aldynda nemere otyrady.

Túrghanymen týiip ap kýnim qabaq,
Seziledi búl qala shynynda abat.
Otyrady shúqylap telefonyn,
Qúlaqtaryn arular tyghyndap ap.

Bara jatqan kóniling shalqyp ary,
Jansa qyzyl baghdarsham sәl tynady.
Shúlghidy bas týn boyy úiyqtamaghan,
Qalghyp ketip bozbala әlsin - әli.

Keyde zyrlap aq túlpar ala úshady,
Jýirik oiym qalyspay jarysady.
Bireu úrsyp týserde hoshtasady,
Bireu jaylap bireumen tanysady.

Tәrtibine joldardyng qala qatan,
Kelsen, osy kólikpen aralatam.
Alys qalghan arttaghy elimdi oilap,
Óleng jazyp al ózim bara jatam...

***
Sekildi jýrgen kókte jýzip qayyq,
Taghamyz jaumay ketse búltqa aiyp.
Janbyry Saryarqanyng Astanany,
Ketedi ózi - aq jazda juyp - shayyp.

Kýz bitti, jamylady endi qala aq,
Jóneldi jyly jaqqa kóp duadaq.
Jýredi týnde jaughan úlpa qardy,
Kóshede búrqyratyp jel qualap.

Deme sen búl qaladan mýltik tabam,
Saqtaydy úshqan tozang kirpikte jan.
Ýilerding qabyrghasyn jarqyratyp,
Túrady jii - jii sýrtip boran.

Úly Kýn shyqqan sayyn tandy aghartyp,
Barady ýmit ýdep, arman artyp.
Kýzetken esik aldyn týni boyy,
Túrady el mashinasyn qardan arshyp.

Kóshe kóp, sol kóshede qiylys kóp,
Qúrlys mol bitken jana biyl istep.
Kólikter jónkiledi tizbektelip,
Týtinin bireuining biri iyiskep.

Júmystan alam deseng tynym, agha,
Qyrgha shyq attyng basyn búryp ana.
Seni jol әketedi bastap ary,
Qoynyna sýngitem dep Úly dala.

Qúighytsang shana jegip qos atpenen,
Búldyrap qalady artta shoshaq tóben!
Aq boran anyrap kep úrghylasa,
Túrady aghash bitken jasap sәlem.

Aua ma sol dalagha ansaryng san,
Jel ózi jelpip jazar talsa qyltan.
Tizginin aq túlpardyng sen jiberip,
Kókjiyek jetkizbeydi qansha qusan.

IYgerdik qalanyng da syryn qanyq,
Sol qala otyr býgin núryn jaghyp.
Shetine qayta ilinseng Astananyn,,
Túrady sýri iyisi múryn jaryp...

***
Astananyng Múratyn..., Kәmilasyn...
Bәri - bәrin shetinen tanidy әkim.
Aulalardy aralap jýredi ylghiy,
Baylaydy kep әr kýni әr ýige atyn.

Pәterlerge kiredi qadam basyp,
Ýlkenderge shyghady amandasyp.
Bos jýrgenin eshkimning qalamaydy,
Oghan júmys beredi, saghan kәsip...

Kýnde Astana kórkeyip, kógeredi,
Ata oinatyp jýredi nemereni.
Áshekeylep әinekten ýy salady,
Aynalagha qayyng men shóp egedi.

Túlpar bolar qúlyndy jelidegi,
Birden tanyp túrady seri kózi.
Shemishkening shashylghan qabyghyn da,
Bizben birge ketedi terip ózi.

Alangha gýl ósirdi, baqqa jiyde,
Otyrady el kýnige maqtap ýide.
Kórinedi sau túrmaq, soqyrdyng da,
Anadaydan kózine jatqan iyne.

Dersing anau alandy aina birden,
Ásem gýlmen túrady jaynap irgem.
Kir ayaqpen basugha qimay jerdi,
Bәtenkeni shyghamyz maylap ýiden...

Túrady elge ýnemi berip esep,
Aptyqqandy qoyghan jón terip ósek.
Ýlgi ózgege búl qala kóp jaghynan,
Basqarghan song qazaqtyng eri kesek!

***
Aqyldy úrpaq tuady óser elden,
Boygha sinip ónege sheshe bergen.
Úl men qyzdyng eline qaytqysy joq,
Oqu izdep auyldan keshe kelgen.

Qala edi búl qazaq pen tilge zәru,
Kórik berdi Arqagha kil janaru.
Otyrady kýzetip telefondy,
Bir bastyqtyng aldynda birden aru.

Jaz aiynda jaynaydy gýlder kýlip,
Oty janyp arman men irgende ýmit.
Esik ashyp jýredi qalbyraqtap,
Bir basshynyng sonynda birden jigit.

Qysy tarpang auyldyn, búlty úshqalaq.
Sonda da el qoy baghyp, jylqy ústamaq.
Júmys tappay taryghyp kelgen qoldar,
Ýy salady jyl boyy, kirpish qalap.

Kónil senip sharuagha, qol ýirendi,
Qala irgesi kýn sanap keniydi endi.
Qúshaghynda jigitting qyz túrady,
Kózi tesip jaynaghan sol ýilerdi.

Balapanyn úyadan úshyrsa agha,
Baryp qonar túghyryn – qútyng sana!
Astanada keledi qalghysy eldin,
Qaryn qýrep, kóshesin sypyrsa da.

Bólip jesin qyzyng men bir nandy úlyn,
Otan ýshin janymyz qúrban býgin.
Auyldaghy qalaydy bar ata - ana,
Bir otaudyng osynda túrghandyghyn.

Baltyr syzdap, shaqtarda jan auyrghan,
Sarang kelin, saqtasyn qarau úldan.
Kýz bolghanda betke alyp Elordany,
Soghym kele jatady bar auyldan...

Qaramastan kýiine myna jýdeu,
Bolaryna senedi el, biraq, ýdeu.
Auyl ýshin әzirgi zor maqtanysh,
«Astanada balamyz túrady!» deu.

MAHABBATTYNG QALASY BÚL ASTANA

Aty mәlim jaqyngha, jyraqqa da,
Mahabbattyng qalasy búl Astana.
Alyp úshqan jýregi nar jigittin,
Qyz kónilinen bastaydy túraq taba.

Tudy, baqty, ata - atana mәpeledi,
Ayamaydy jaqsydan batany eli.
Úl men qyzdy eski jol adastyrmay,
Astanagha jetelep әkeledi.

Qara lashyq qalbiyp ýy qalady,
Josparlardyng jazylghan migha bәri.
Túraq tappay týneytin kesh bolghanda,
Kelgen bette biraz kýn qinalady.

Shalbar kiyip «jyrtylghan» tizeleri,
Jigit jyry bitpeydi, qyz óleni.
Bir kempirding bólmesin jaldap alyp,
Kóp ótpey - aq túrmysy týzeledi.

Saraylar men shaqyryp toy alany,
Jana sezim býr jaryp oyanady.
Tez agharyp qol men bet Kýnge kýigen,
Qas syzylyp, tyrnaqtar boyalady.

Sypyrylghan qúlynday noqta bastan,
Tabandar týk kýimeydi otqa basqan.
Kóbeyedi kafede bas qosular,
Telefondar shyryldap toqtamastan.

Jýrgen jolda әkesi sheshesimen,
Ketip bara jatady eki - ekiden.
Samalyna Saryarqa jýzdi juyp,
Shyqpaq bolyp mahabbat beketinen.

Jering osy eng biyik irge teber,
Aradayyn qújynap gýlge tóner.
Órmekshining torynday shiylenisken,
Sezimderding kóshesi – búl kósheler.

Erttep minip jas - kәri namys atyn,
Jaqsylyqtyng kýtedi bәri sәtin.
Sayabaqtar – shymyldyq úlan jazgha,
Ólip-óship erinder jabysatyn.

Kóshe ynghayly kólikke, jayaugha da,
Uәdening túraghy – ayaldama.
Óz baqytyn tabady tandap jýrip,
Kózi ashyq, kónili oyau bala.

Alystargha kóniling ala úshady,
Sen alatyn kóp múnda dәris әli.
Bilim quyp kelgen qyz Óskemennen,
Jigitimen Atyrau tabysady.

Qazaq kimnen búl kýnde iymenedi,
«Qarajorgha» taypaltyp biylegeni.
Júmys izdep Oraldan kelgen bala,
Aruymen Torghaydyng ýilenedi.

Almaghanmen әlige biz úlyqtay,
Ata saltty shettegi el jýr úmytpay.
Qinalady Qúljadan kelgen jigit,
Kerekuding qyzynyng tilin úqpay...

Bir - birine jandarday say tabysqan,
Jaqyndasyp ketedi el jay tanystan.
Qúdalardyng sapary bastalady,
Dalasynda qazaqtyng qayshalysqan.

Boygha bitken halyqpyz kie daryp,
Qonaq kelse tastaymyz bie jaryp.
Atyraudan shyghady bir top qúda,
Otarbagha kiyitin tiyep alyp.

Kisi kónlin baspasyn búzar túman,
Biz aitatyn toqtamay, úzarsyn әn.
Arqalyqtan tartady Oralgha ana,
Jabdyp alyp jasauyn qyz artynan.

Bar joghyndy tabasyng jerden myna,
Shyghyp alsan, bermeysing tórden de ygha.
Tirkele almay týsedi әbigerge,
Oralman bop Qúljadan kelgen qúda.

Bir shetine dalanyng ózge shetin,
Jalghap, elmiz tez qonyp, tez kóshetin.
Ortalyghy – Astana tús - tústan kep,
Qúdaghy men qúdanyng kezdesetin.

Kónilindi әn menen kýy kótermek,
Toy qyzghanda týsesing biyge terlep.
Sar qymyzdy sapyryp jelpinedi el,
Bas qúdamyz Imash dep, IYmekeng dep...

Ósti elimning búl kýnde óresi kil,
Aldy túrmaq, ýilerding tóbesi gýl.
Estiledi әr ýiden sәby dausy,
Aylar ótip, jetkende kelesi jyl.

Qazysyn jep, Esilding suyn ishsen,
Baltyr syzdap, bolmaydy buyn isken.
Egizdetip IYmekeng kelinderi,
Jóni kelse, tastaydy tuyp ýshten.

Keshe tughan sәbiyge, jas balagha,
Qúlaq kesip beredi bastan agha.
Tapsyrady otauyn sol qúdalar,
Bir Qúdaygha, sonan song Astanagha...

Mahabbattyng mekeni núrly Astana –
Tirshiligi qaynaghan tynbas qala.
Otaghanyng armany – jayly júmys,
Kelinshekting armany – bir baspana!

«AQBÚLAQ», OIMANBÚLAQ, BÚLAQ - BÚLAQ...

Súrasan, bizding auyl – Oimanbúlaq,
Jaghasy jazdy kýni tolghan qúraq.
Jayylyp saylarynda mal jatady,
Qoyshylar jýgiredi qoygha abdyrap...
Auyt Múqiybek

Jenge qayda ataytyn «Kekildi» dep,
Búl kýnderi kónil pәs, jetim jýrek.
Kórinedi «Aqbúlaq» degen keshen,
Mening Oimanbúlaghym sekildi bop.

Orap qoyyp jaynaghan gýlge etegin,
Men jýretin boyynda túr kóshenin.
«...Búlaq» aty qúlaqqa jyly estilip,
Ary-beri túsynan kýnde ótemin.

Jatady ghoy tau suy serpindi aghyp,
Áketerdey kisining bórkin qaghyp.
Kókqamyrdan bastalghan Oimanbúlaq,
Qúyatúghyn Ilege erkin baryp.

Alty qyrdan beri attap asty - au arman,
Shang kórindi búrqyrap qasqa joldan.
Oymanbúlaq qaynary aq túmadan,
Mening myna jyrym da bastau alghan.

Úrpaghymyn әn - jyrgha halyqtyng bay,
Óleng meni keledi jalyqtyrmay.
Qalam alyp, qolyma jyr jazghaly,
Sol búlaqsha kelemin aghyp tynbay.

Zerin kýnde tógedi til kestenin,
Men ólensiz ómirde kýn keshpedim.
Sol búlaqpen jýregim egiz menin,
Sol búlaqpen jyrlarym ýndes menin.

Jaqyndyghy jaqsy ghoy kólge irgenin,
Jaraspaydy su izdep jol jýrgenin.
Sol búlaqtay jýregim taza menin,
Sol búlaqtay jyrlarym móldir menin...

Kóp jyl boldy maghan boy týzegenge,
Salamyn dep ózimshe iz ólenge.
Aqyn bitken ómirde armandaydy,
Abay atty qúisaq dep Úly ózenge!

Keledi oigha tanys sóz, tanys eles,
Bergendey bir әri aqyl, әri kenes.
Oymanbúlaq Ileden shalghayda edi,
Al, «Aqbúlaq» Esilden alys emes...

***
Senimimnen az emes uayymym,
Qúbyluda dýnie shyrayy myn.
Múnay iyisi anqidy Astanadan,
Manghystaudyng kәdimgi múnayynyn.

Arymay agham keledi, qynbay inim,
Ayta bergen jón emes kýnde «ayybyn».
Biday iyisi anqidy Astanadan,
Qostanaydyng kәdimgi bidayynyn.

Elim myna bireui eng irinin,
Tiyisti emes óshuge mening ýnim.

Temir iyisi anqidy Astanadan,
Temirtaudyng kәdimgi temirinin.

Kórdik elding tekpisin, qysymyn da,
Endi eshkimning haqy joq ysyrugha.
Mys iyisi anqidy Astanadan,
Jezqazghannyng kәdimgi mysynyng da...

Keyde baryp kýn qasyn mekendeymin,
Keyde Kenen atamsha tependeymin.
Bәrinen de osynyng asyp týsip,
Qazaq iyisi anqysa eken deymin!

***
Qalanyzgha aqyn keldi, IYmeke,
Astanasyn keler me edi ol sýimese?!
Azabyna tózip edi ghasyrdyn,
Qazaghyna býgin, mine, tiydi ese.

Qalanyzgha keldi Sizding bir aqyn,
Alamangha erttep mingen jyr atyn.
Aqynmyn dep jýrgenderding birazyn,
Qayraty bar qalpaghymen úratyn.

Jaqyn emes, kelgen sonau alystan,
Sorly da emes basyndaghy baghy úshqan.
Arghy bette jýrgen bala kezinde-aq,
Atajúrttyng ólenimen tanysqan.

Jazghany da jaman emes, kóp-kórim,
Jyr etedi býgini men ótkenin.
Diplomyn súrasanyz, bitirgen,
Qadyr menen Túmanbaydyng mektebin.

Alty Alashtyng azamaty asa iygi,
Siz túrghanda nemeneden jasidy.
Saryarqanyng samaly bop anqyldap,
Kýni-týni Esil bolyp tasidy.

Qúshyrlana jútady da samalyn,
Qasiyetine bas úrady dalanyn.
Kóshesinde tenseledi jyr oilap,
Astana atty mynau әsem qalanyn.

Elge әigili er Mahambet arghy әken,
Jýk kóterding ózindaghy nargha ten.
Atyrau men Almatyny qúlpyrttyn,
Siz basqarghan qalada arman bar ma eken?!

Qazaqpyz ghoy jalyn qúmar, ot qúmar,
Alysty da tuys eter, dos qylar.
Múz jastanghan batyr elding balasy,
Siz basqarghan elde de arman joq shyghar!?

Qazaghym dep kýndiz-týni shapqylau,
Samayyna iledi eken aq qyrau.
Manday terin, jýrek qanyng tambasa,
Qaydan ghana kele qoysyn baq mynau!

Astana emes, Beyish syndy búl shahar,
Búl shahardan bastalady tyng sapar.
Kórgen jerden kózding jauyn alatyn,
Alyp ýiler kók tiregen túr qatar.

Astana emes, Beyish syndy búl qala,
Jetkizedi shyn baghasyn jyr ghana.
Baqyt tapty múnda kelip jetimder,
Baqyt tapty múnda kelip múnly ana.

Aman bolsyn úly elimning irgesi,
Toqtamasyn algha tartqan jyr kóshi.
Arnalady Sizge de erten, jan agha,
Tarih atty dәu kitaptyng bir beti...

Astanagha at baylaghan sol aqyn,
Múqiybekten qalghan Auyt bolatyn.
Taylaq edim keshegi úly kóshke ergen,
Artqa tastap ata-baba molasyn.

Jýr kónilim bir qútayyp, bir jútap,
Tuaryna senem erteng núrly shaq.
Aqyndyqta alamyn óz ornymdy,
Basyn búltqa býrketpegen shyng qúsap.

Osy júrtpen osyndaghy túratyn,
Birdey mening múnym menen múratym.
Jaqsy aghama jel sybyrlap aitsa eken,
Astanagha kelipti dep bir aqyn!

17.11.2013
Astana
Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347