«Baraholka» – әleumettik jarylystyng jana oshaghy
Áueli órt jaylaghan Almaty “baraholkasyn” endi әleumettik shiyelenis qaupi sharpyp túr. Ázirge kýnkóris kózinen birneshe bazardyng saudagerleri aiyrylsa, aldaghy uaqytta býkil bazar saudagerleri olardyng kebin kiyetin týri bar. Sebebi qalanyng qúrylys josparyna kýre joldyng boyyndaghy alyp bazar tútasymen sýrilmek.
Ákimdik sauda oryndary men tauarlary órtengen saudagerlerge qalanyng syrtyndaghy Qúlja tas jolynyng boyynan janadan ashylghan “Jetisu” bazaryn úsynypty. Alayda ol bazargha tayly-túyaghymen kóship barghan saudagerler joq.
Kýzden beri ekinshi mәrte tútanghan órt kezdeysoqtyq pa, әlde qasaqana úiymdastyrylghan әreket pe? Múny arnayy qúrylghan saraptama toby anyqtauy tiyis. Biraq saudagerler órt qasaqana qoyyldy deydi. Búl – sýriletin bazardan saudagerlerdi kýni búryn quyp shyghu ýshin jasalghan әreket boluy mýmkin dep boljaydy.
“Baraholkada” kýn kórip jýrgen saudagerler – ózin-ózi júmyspen qamtushylardyng qatarynda. Osy kýnge deyin biylik oryndaryna alaqan jayyp, aqsha súrap kórmegen, óz kýnderin óz betinshe kórip jýrgender. Ekinshi jaghynan qala shetindegi búl bazardy “memleketting ishindegi memleket” deuge bolady. Óz zany men salyghy bar, tipti óz biyligi bar. Býkilәlemdik bankting dereginshe, “baraholkada” bir jyldyng ishindegi aqsha ainalymy 1 milliard 742 million dollargha jetedi.
Áueli órt jaylaghan Almaty “baraholkasyn” endi әleumettik shiyelenis qaupi sharpyp túr. Ázirge kýnkóris kózinen birneshe bazardyng saudagerleri aiyrylsa, aldaghy uaqytta býkil bazar saudagerleri olardyng kebin kiyetin týri bar. Sebebi qalanyng qúrylys josparyna kýre joldyng boyyndaghy alyp bazar tútasymen sýrilmek.
Ákimdik sauda oryndary men tauarlary órtengen saudagerlerge qalanyng syrtyndaghy Qúlja tas jolynyng boyynan janadan ashylghan “Jetisu” bazaryn úsynypty. Alayda ol bazargha tayly-túyaghymen kóship barghan saudagerler joq.
Kýzden beri ekinshi mәrte tútanghan órt kezdeysoqtyq pa, әlde qasaqana úiymdastyrylghan әreket pe? Múny arnayy qúrylghan saraptama toby anyqtauy tiyis. Biraq saudagerler órt qasaqana qoyyldy deydi. Búl – sýriletin bazardan saudagerlerdi kýni búryn quyp shyghu ýshin jasalghan әreket boluy mýmkin dep boljaydy.
“Baraholkada” kýn kórip jýrgen saudagerler – ózin-ózi júmyspen qamtushylardyng qatarynda. Osy kýnge deyin biylik oryndaryna alaqan jayyp, aqsha súrap kórmegen, óz kýnderin óz betinshe kórip jýrgender. Ekinshi jaghynan qala shetindegi búl bazardy “memleketting ishindegi memleket” deuge bolady. Óz zany men salyghy bar, tipti óz biyligi bar. Býkilәlemdik bankting dereginshe, “baraholkada” bir jyldyng ishindegi aqsha ainalymy 1 milliard 742 million dollargha jetedi.
Qala әkimi shettegi bazardy las, sanitarlyq talaptar saqtalmaytyn, auru jaylaghan jer dep saldy. “Baraholka” múnday kýige bir-eki kýn, tipti bir-eki jyldyng ishinde týsken joq. Ol bazar býgingi túrghan ornynda ondaghan jyldardan beri emin-erkin júmys istep kele jatyr. Búl jayt osy kýnge deyin búl sauda ornynyng qorghashtaghan iri qoldaushylary bolghanyn aighaqtaydy. Múny A.Esimov te bir sózinde rastaghan.
Endigi jerde osy azamattar kýndelikti tabys kózinen aiyrylatyn bolsa, búl әleumettik jarylysqa aparyp soqtyrmay ma degen saual tuyndaydy. Halyqpen dialog ornatpay óz betinshe sheshim qabyldap, kýshtik tәsilderge jýginu qanday qasiretke aparyp soqtyruy mýmkin ekenin “Shanyraq” oqighasy kórsetti. Jalghyz kýnkóris kózinen ajyraghan saudagerler barrikadagha shyghuy mýmkin be? Biz osy súraqtardy osy saladaghy kәsipkerler qauymdastyghynyng ókiline qoyyp kórdik.
ASPANDAGhY ESIMOV JERGE TÝSSIN
Jibek Ájibaeva, Qazaqstannyng sauda kәsiporyndary qauymdastyghynyng viyse-preziydenti:
– Kәsipkerler de, bazardyng iyeleri de qala infraqúrylymy damyp jatqanyn jaqsy týsinedi. Múnymen eshkim daulaspaydy. Biraq mәsele osynyng qalay iske asatynynda. Bazarlardy kóshiru saudagerlerge auyrtpalyghyn salyp, teris әser etpeui tiyis. Biraq ol ýshin keshendi is-sharalar qajet. Ol ýshin ýkimet tarapynan qoldau kerek. Qala budjetinen bazarlardy kóshiru men kәsipkerlerdi sonda ornalastyru ýshin arnayy qarjy qarastyryluy shart. Ekinshiden, enbek etuding balama joldary, yaghny jana júmys oryndary úsynyluy qajet. Óitkeni qazir arba sýirep jýrgen jastardy basqa mamandyqqa baulugha bolady. Ýshinshiden, QR zannamasyna sәikes, kәsipkerlerding jerin alyp qoyghany ýshin jәne kәsipten aiyrghany ýshin ótemaqy tólenui shart. Sonda ghana osy is-sharalar kezen-kezenimen dúrys, saliqaly týrde iske asady. Al búl bolmayynsha, әleumettik jarylys qaupi bar.
– Múnday dialog ornay ma eken?.. Kәsipkerlermen kelissózge shyghudyng ornyna Esimov ahualdy tikúshaqpen baqylap jýrdi ghoy.
– IYә, Esimov qús úshatyn biyiktikten eshuaqytta eshtene bayqay almaydy, oghan jerge týsip jýru kerek. Kәsipkerler órt jalynyn qay jerden kórse, qadaghalaushy organdar da sonday jerden kórui tiyis. Qús úshyp jýretin biyiktikten shynayy ahual bilinbeydi.
– Búl – kýzden bergi ekinshi órt. Bireu qasaqana qoyy mýmkin be, әlde qauipsizdik sharalary saqtalmay ma?
– Eger órt qauipsizdigi saqtalmasa, jauapkershilikke baqylau-qadaghalau organdary tartyluy tiyis. Olar kәsiby qyzmetin dúrys atqarmady degen sóz. Órt shyqqanda gidrattar bolghan joq. Sudy aidaladan jalghap tasydy. Sudy nege sonsha jerden tasymaldady? Al tikúshaq nege 30 tonna gidratty órt oshaghyna emes, basqa jaqqa shashty? Osy saualdar organdardyng kәsiby emestigin kórsetedi.
Sauda salasyndaghy kәsipkerler respublikalyq narazylyq aksiyasyn ótkizudi oilastyryp otyr. Bazarlardy sýru Tarazdan bastaldy, endi Almatygha kelip jetti.
– Onyng ýstine búl óz kýnin ózi kórip jýrgen, biylikten kómek súramaghan top qoy.
– IYә, ol ras. Endi tauary órtelgeni azday, bankke boryshker. Ipoteka, ózge de nesiyesi bar. Aqyly bólimdegi balalaryn qalay oqytady?
– Órtengen dýniye-mýlik ýshin ótemaqy tólene me?
– Joq. Esimov “eger tauar ne mýlik saqtandyrylsa ghana ótemaqy alugha qaqy bar” dep birden kesip aitty. Biraq saqtandyru olardyng órtenip ketken mýlkining on payyzyn da ótemeydi.
Dayyndaghan
Elnúr Baqytqyzy
"Jas Alash" gazeti