Nәzirbek Munhen qalasynda túrady. Mústafa aghamyz ben Nýriylә jengemiz 1980 jyly ýilengen eken. Túnghyshtary Nәzirbek 1981 jyly tuylghan. Qazirgi tanda buhgalterlik mamandyghy boyynsha júmys isteydi.
Jalpy Mústafa Óztýrikting 3 balasy bar. Qalghan ekeui qyz. Ýlkeni Nesli, kishisi Asly. Tómende Mústafanyng úly Nәzirbek Óztýrikpen bolghan súhbatty jariyalap otyrmyz.

- Nәzirbek, Qazaqstanda túrghyng kele me?

- Áli sheshimge kelip ýlgermedim. Bolashaqta baryp qaluym mýmkin.

- Qashan ýilenbeksin?

- Qúday búiyrtsa osy jyly nemese kelesi jyly ýilenbekshimin.

- Sen ýshin qazaq qanday úghym?

- Eng birinshi ózimning qazaq ekendigimdi maqtanyshpen aitamyn. Ekinshiden, Qazaqstan - mening ana Otanym! Bizding ata-babalarymyzdyng eli. Saltymyz, dәstýrimiz - Qazaqstanmen tyghyz baylanysty dep aita alamyn. Sondyqtan, men ýshin qazaq boludyng oryny erekshe.

- Qazaqtardyng salt-dәstýrin bilesing be?

- IYә, óte jaqsy bilemin dep aita alamyn. Balalyq shaghymyz Týrkiyada ótti. Óziniz biletindey ol jaqta kóptegen tuystarymyz bar. Bala tuylghanda, besikke salarynda, shildehanada, ýilenu toyda, qaytys bolghandaghy joralar - bәri-bәri kóz aldymyzda ótti. Jastayymyzdan solardy jadymyzgha toqyp óstik.

Nәzirbek Munhen qalasynda túrady. Mústafa aghamyz ben Nýriylә jengemiz 1980 jyly ýilengen eken. Túnghyshtary Nәzirbek 1981 jyly tuylghan. Qazirgi tanda buhgalterlik mamandyghy boyynsha júmys isteydi.
Jalpy Mústafa Óztýrikting 3 balasy bar. Qalghan ekeui qyz. Ýlkeni Nesli, kishisi Asly. Tómende Mústafanyng úly Nәzirbek Óztýrikpen bolghan súhbatty jariyalap otyrmyz.

- Nәzirbek, Qazaqstanda túrghyng kele me?

- Áli sheshimge kelip ýlgermedim. Bolashaqta baryp qaluym mýmkin.

- Qashan ýilenbeksin?

- Qúday búiyrtsa osy jyly nemese kelesi jyly ýilenbekshimin.

- Sen ýshin qazaq qanday úghym?

- Eng birinshi ózimning qazaq ekendigimdi maqtanyshpen aitamyn. Ekinshiden, Qazaqstan - mening ana Otanym! Bizding ata-babalarymyzdyng eli. Saltymyz, dәstýrimiz - Qazaqstanmen tyghyz baylanysty dep aita alamyn. Sondyqtan, men ýshin qazaq boludyng oryny erekshe.

- Qazaqtardyng salt-dәstýrin bilesing be?

- IYә, óte jaqsy bilemin dep aita alamyn. Balalyq shaghymyz Týrkiyada ótti. Óziniz biletindey ol jaqta kóptegen tuystarymyz bar. Bala tuylghanda, besikke salarynda, shildehanada, ýilenu toyda, qaytys bolghandaghy joralar - bәri-bәri kóz aldymyzda ótti. Jastayymyzdan solardy jadymyzgha toqyp óstik.
Ákemmen Qazaqstangha barghanym emis-emis esimde. Ol kezde 11-12 jasta edim. Keyinirek birneshe ret baryp, tughan jerding topyraghyn sýiip qayttym. Alayda, kóp uaqyt bolmaghandyqtan Qazaqstannyng әr týkpirin tolyq bilemin dep aita almaymyn. Almatyny, Astanany, Qaraghandyny, Semeydi bilemin.

- Qazir qanday júmys istep jýrsin?

- Buhgalterlik mamandyghyn mengerudemin. Yaghni, júmys istey jýrip tәjiriybe jinaqtap jatqan jayym bar. Búghan deyin ózge salada qyzmet atqaryp keldim. Mamandyghymdy auystyryp jatyrmyn.

- Bos uaqyttaryndy qalay ótkizesin?

- Kóbinese kompiuterde otyramyn. Kitap oqimyn, sportpen ainalysqandy únatamyn, dostarymmen birge qydyramyn, internette otyramyn. Key kezderi tamaq isteymin (kýldi).

- Internettegi qanday taqyryptar únaydy?

- Internetten qarastyratyn maghlúmattardyng eng manyzdysy -Qazaqstan turaly aqparattar. Mýmkindigimshe keninen tanugha tyrysamyn. Almatygha bardym, qala turaly kitaptardy oqydym. Internetten maghlúmatqa qanyq boldym. Astana meni qatty qyzyqtyrady. Astanagha baru - mening aldaghy uaqyttaghy maqsatym bolmaq.

- Áke jolyn jalghastyryp jýrsing be?

- Taekvondomen bala kezimde ainalysa bastadym. Ákemmen birge jattyghatyn edim, maghan ýiretip otyratyn. Qazaqstangha kelgennen keyin maghan qaraylaytyn uaqyty bolmady. Sol sebepti jeke dayyndaluyma tura keldi. Ákemning shәkirtteri óte kóp edi. Basym bóligi jetistikterge jetti, keybiri mektepter ashty. Qazir de uaqytym bolghanda jattyghu jasap túramyn.

- Jetistikke jetken sәttering boldy ma?

- Belbeu alu, dan alu óte qiyn. Ákemning mezgilsiz qaytuy, otbasylyq mәselelerge baylanysty taekvondony tolyq mengerip shygha almadym. Áke jolyn jalghastyra almauyma osy jaghdaylar sebep boldy. Taekvondodaghy belbeuim jasyl týsti.

- Áke úghymy sen ýshin neni bildiredi?

- Ákeden jastayymnan airylghandyqtan bolar, men ýshin әke - úly túlgha. Ár jyl sayyn Týrkiyagha әkemizding basyna baryp qaytamyz. Qúranymyzdy oqyp, artynan dúgha-tilekterimizdi baghyshtap otyramyz.

- Ángimene rahmet!

"Núr Astana" gazeti

Mústafa Óztýrik turaly estelikterden ýzindiler

Týrkiyadaghy jarys ýstinde, altyn medali arman bolyp túrghan shaqta kýmis pen qolany jetistik dep sanamaytyn Mústafa ýmit artqan shәkirti Qayrat Qyrghyzbaevqa qarap «qazir kýrek tabasyn» deydi. Ózi tolqyp túrghan jas sportshy jattyqtyrushygha týsinbey qarasa kerek. Sonda Mústafa: «sen altyn almasan, qazaq eline qaytatyn bet joq, osynda kómip ketemin» depti.

Sәtsiz saylau nauqanyndaghy sapardan oralyp kele jatqan Mústafanyng avtokóligi jolda tayyp ketedi. Kók múz ýstimen shyr ainalghan avtomobili aqyry eshtenege soghylmay toqtaydy. Ishtegiler din-aman. Sonda Mústafa «búl ainalyp ketken mәshiyne emes – mening tabanym» depti.

Almatydaghy sirk arenasyna aq kiyimmen shygha kelgen Mústafa býkil halqynyng kóz aldynda óshpestey jattalyp qaldy. Súrastyrsaq, aq kiyimning koreyshe aty «tabok» dep atalady eken. Jaghasy mindetti týrde qara matadan bolady. Aq kiyimmen ortamyzgha kelgen adam sol aq kiyimmen aramyzdan attanyp ketti.