Alash ziyalylary: Oilay biletin bala sóiley de biledi...
Balany erte jastan tәrbiyeleu, damytu qay kezde bolmasyn qoghamda ózekti mәselelerding biri bolghan. Balanyng sóileui, sózdik qordy qalyptastyru, qarym-qatynas daghdylaryn mengertu turaly ghylymi tújyrymdar HH ghasyrdyng basyndaghy Alash ziyalylarynyng enbekterinde keninen jazyldy.
Kórnekti ghalym, jazushy, pedagogika men psihologiya ghylymy boyynsha ólsheusiz múra qaldyrghan Jýsipbek Aymauytov: «Bireudin oiyn úqpay, óz oiyn aita bilmey, eshbir bilim tabu mýmkin emes. Búl dausyz. Endeshe, oigha tóselmegen jas balanyng til erejelerin daghdylandyru, mashyqtandyru júmystaryn úghuy da qiyn. Sózben oy birinen –biri aiyrylmaytyn qaynasa bitken nәrse. Sóz-oydyng ainasy. Oisyz sóz-sóz bolmaydy. Oy jetilu men til jetilu qatar jýredi.Tildi oidan bólek jetiltu mýmkin emes» - dep jazghan edi [1, 33]. J. Aymauytov balanyng oilauyn damytu arqyly balany sóiley biluge ýiretuding manyzdylyghyn ghylymy túrghyda dәleldep ketti. Sonymen birge kórnekti ghalym balanyn sózdik qoryn bayytuda «Til» tabighy jolmen órbiytin jandy nәrse bolghandyqtan, tildi óz erkimen, qysylmay, ósip jetildiru kerektigin de algha tartady [1, 231].
J.Aymauytovtyng balanyng oiyn jetildiru arqyly tilin damytugha qatysty aitqan ghylymy tújyrymdary qazirgi uaqytta da asa manyzdy, ózekti bolyp otyr (balanyng sóileuin damytuda).
Sәbiyding oiyn damytugha yqpal etein dýniyeler: jastayynan ertegi tyndau (kitap oqyp beru); jyr tyndau; ata-ana, ýlkender tarapynan oilanugha daghdylandyratyn әngimelesu, súhbat; balany dalagha, tabighatqa jii shygharu, seruendetu (jay qana seruendeu emes, balagha ainalysyndaghy kýn, aspan, búlt, ai, júldyz, tal, aghash, ózen jәne t.b. turaly jasyna say bilim beru, tanymyn úlghaytu); logikany damytatyn týrli oiyndar jәne t.b.
Osy jogharyda aitylghandardyng qatarynda últtyq oiyndargha toqtalsaq. Últtyq oiyndar ghasyrlar boyy atadan balagha miras bolyp kelgen edi. Halqymyz balanyng oilauyn últtyq oiyndar arqyly damytyp, sózdik qoryn bayytqan. Árbir oiynnyng óz maghynasy bolghan. Últtyq oiyndar turaly qazaq dalasyna kelgen kórnekti sayahatshylar V.Rubruk, P.Karpiniyding jazbalarynda da kezdesedi. Al, sayahatshy-ghalym A.Divaev últtyq oiyndardy jinaqtap qaghazgha týsirgen edi.
Qazaq halqy últtyq oiyndardyng balanyng densaulyghyn shynyqtyryp, balany jan-jaqty damytatynyn bilgen. Últtyq oiyndar balanyng oilauyn damytyp qana qoymay batyldyqqa, shynshyldyqqa, әdildikke tәrbiyelep, jeke túlghany jetildirip shygharghan. Sondyqtan da, balanyng sóileuin damytuda, týrli balalar әreketining qisyndy boluyna oilandyrugha jeteleytin últtyq oiyndardyng manyzy zor.
Jahandanu uaqytynda balanyng qúmarynan shyghyp oinauy azayyp barady. Qazirgi aqparattyq-tehnikalyq zamannyng damyghan uaqytynda adam arasyndaghy qarapayym baylanys tetikteri, balalar arasyndaghy oiyngha negizdelgen tabighy baylanystyng ayasy kýnnen kýnge taryluda. Ata-ananyng júmys bastylyghy, júmys basty bolmasa da telefon, teledidar aldynda kóp otyru adamnyng ózining damuyna da, balanyng tәrbiyesine de keri yqpal etetindigi sózsiz. Qazirgi uaqytta kez-kelgen logoped mamandargha jýgingende tipti, 4-5 jastaghy balalardyng qarapayym túrmysta qoldanylatyn sózderdi de aita almaytyndyghyn aityp qynjyluda. Sebebi, telefon men teledidar aldynda kóp otyrghan bala oidyng jýiriktiginen ajyraydy. Oilanu ýshin balanyng ózi is-qimyl, is – әreket etui kerek. Ayaq –qol men my qatar júmys jasaghanda qana oy damuy bolatyndyghy sózsiz. Búl mәseleni talay ghalymdar jazyp ketken-di. Sonymen qatar, dúrys sóiley bilmeytin balalardyng bala-baqshagha barghannan keyin sóilep ketkendigi turaly da jii estiymiz. Sebebi, bala bala-baqshada bir – birimen oinaydy, ózara birin-biri tabighy qarym –qatynaspen damytady. Qazaqta «oyyn balasy» degen týsinik te bar. Búl týsinik teginnen –tegin shyqpasa kerek. Demek, oiyn jasynda bala qúmary qanyp oinauy tiyis. Sonday-aq, búrynghy kezde atasy men әjesining qolynda ósken bala erekshe minez-qúlyqqa ie bolghan. Yaghni, sózge ústamdy, sabyrly, oiy teren, sózge sheber. Sebebi, ata - men әje óz boylaryndaghy ómirlik tәjiriybesin balagha tolyghymen berip ketuge úmtylghan. Jalpy búrynghy qazaqtar qaraqan bastaryn oilamay, tek qana úrpaghy ýshin ómir sýrgen sekildi.
Sonymen, últtyq oiyndarymyzdyng barlyghy balanyng oiyn shyndap, sәbiydi erte jetildirgen. Etnograf – ghalymdar, últtyq oiyndarymyzdyng tarihynyng tamyryn terende jatyrghandyghyn aitady (Qazaqstan jerinde b.z.b. birinshi mynjyldyqta-aq qalyptasqandyghy turaly). Últtyq oiyndar әrbir halyqtyng túrmys qalpyna qaray qalyptasatyndyghy sózsiz. Sondyqtan da últtyq dilimizge qyzmet etedi. Últtyq oiyndardyng ózi ang aulagha baylanysty; malgha baylanysty jәne t.b. bolyp jikteledi. Mәselen, aqserek-kókserek, anshylar, anshylar men qoyandar, kirpishe qarghu, qas-qúlaq, ordaghy qasqyr dep atalatyn oiyndar ang aulaugha qatysty shyqqan. Al, alarman (qoygha qasqyr shapty), asau kók, bura-qotan, kóksiyr, soqyr-teke, týie men bota degen oiyndar malgha qatysty shyqqan. Sonymen qatar, arqan attau, arqan tartys, asau mәstek, asyq, attamaq, әuetayaq, batpyrauyq, belbeu soq, belbeu tartys, dauystap atyndy aitam jәne t.b. oiyndar týrli zattarmen oinalady.
Asyq oiyny kóneden kele jatqan últtyq oiyndardyng biri. Qazaq halqy dýniyege kelgen sәbiyge jastayynan asyq jinaghan. Asyq balalardyn eng kóp oinaytyn oiyny bolghan. Asyq oiyny balany oilaugha, eptilikke, mergendikke, shapshandyqqa, alghyrlyqqa, adamgershilikke tәrbiyelegen. Qazaqta batyr kóp boluynyng da, úly men qyzy jau kelgende el qorghaugha qabiletti boluynyng da syry últtyq oiyndarda jatsa kerek-ti.
Asyq oinau kezinde balalardyng bir-birine dostyq, basqalardy qadirlep syilay bilu, tózimdi, shydamdy bolu qasiyeti qalyptasqan. Osynday bala boyyndaghy izgi qasiyet turaly kórnekti pedagog, aghartushy, halyq múghalimi Spandiyar Kóbeev: «Basqalardy qadirlep, syilay biluge әdettengen, naghyz sypayy, mәdeniyetti, kóregendi, izetti bala, qaysy bir qysyltan, sózden tosylyp qalatyn jerde de eshqanday qysylmay qajetti jauabyn bere alady, ol tapqyrlyq oi men sóileu mәdeniyetine, sheshendikke mashyqtanghandyqtan jauaby kónilge qonymdy әri mәdeniyetti de tabighy bolady»- dep jazghan edi [2]. Izettilik pen sypayylyq siyaqty adamgershilik qasiyetter balanyng ruhany dýniyesining keneni men sóileu mәdeniyetine yqpal etken.
Al, zerektilikti damytatyn oiyndardyng ózi bir tóbe. Alayda, osy atalghan oiyndardyng eng bolmaghanda bireuin balalar óz otbasynda oinaydy ma eken? Mәselen, jasyrynbaq oiyny balanyng logikasyn damytugha әri eptilikke daghdylandyratyn oiyn. Bala oiyndy «Qay jerge tyghylamyn?», «Meni tauyp almaydy ma?» dep oilanudan bastaydy. Búnyng ózi balanyng enjar, angharymsyz bolmay, úshqyr oily, zangharymdy boluyna jol ashady. Sonymen qatar, denening shynyghuyna da tikeley yqpalyn tiygizedi. Balanyng oilauyn damytatyn últtyq oiyndardyng biri «Bestemshe» oiyny. «Bestemshe» oiyny arqyly balada tózimdilik, oilana bilu, emosiyasyn basqara bilu, ózara qarym-qatynas qalyptasady.
Qazirgi uaqytta mektepke deyingi bilim beru salasynda Balalardy erte damytu instituty «Hantalapay» últtyq oiynyn Nauryz meyramyna oray jyl sayyn dәstýrli týrde respublikalyq dengeyde mektep jasyna deyingi balalar arasynda ótkizedi. Últtyq oiyndardy tek qana nauryz kezinde emes, әrbir otbasy balanyng jasyna say әrdayym oinatudy daghdygha ainaldyrghany dúrys. Sonda, tili kesh shyghatyn balalar qatary azayady.
J.Aymauytov: «Bireudin oiyn úqpay, óz oiyn aita bilmey, eshbir bilim tabu mýmkin emes. Búl dausyz. Endeshe, oigha tóselmegen jas balanyng til erejelerin daghdylandyru, mashyqtandyru júmystaryn úghuy da qiyn»-dep bala boyynda oilana bilu qasiyetinin manyzdylyghyna toqtalady [1, 33].
Bala tәrbiyesinde ata-analardyng yqpaly erekshe. Kórnekti pedagog S. Kóbeev: «Balalargha tәn qasiyetterding biri shynshyldyq, ekinshisi –tez elikteushilik. Múnday izgi qasiyetter mektep jasyna deyingi balalarda kezdesedi. Búl jastaghy balalar ýlken adamdardyn jaqsy isine de, jaman isine de elikteydi. Eger nәreste ýnemi әbigerlenudin, kýigelektiktin, óreskel, oghash aiqay-shudyn, úrys-janjaldyn, bireudi dattap otyratyn ata-ananyn ishinde ósse, balada da sabyrsyzdyq, dauryqpalyq, úrysqaqtyq t.b. tolyp jatqan jaghymsyz minez, әdet payda bolady» - dep te jazghan edi [3, 33]. «Úyada ne kórsen, úshqanda sony ilersin» degen de halqymyzdyng danalyghy bar. Jýsip Balasaghún aq sýtpen kirgen tәrbiyening adam boyynda ajal jetkenshe joyylmaytyndyghy turaly da jazghan edi. Otbasyndaghy tәrbie adamnyng býkil ómirinde negizgi róldi atqarady. Sondyqtan da, balanyng túlgha bolyp jetilui eng aldymen ata-ana jauapkershiliginde. Sodan keyin, ústazdardyng enshisinde.
Mamandar balany týsine bilu kerek, balany tynday bilu kerek dep әrdayym jazyp jatady. Balanyng kórgen - bilgenin tynday bilu, balamen bala dengeyinde sóilese bilu de ýlken óner. Sóilesu, suhbbatasu arqyly bala oilanady, oiy shyndalady, bilmeytin nәrsesin biledi, úghynady.
Qoryta aitqanda, oilay biletin bala sóiley de biledi. Jastayynan oilaugha mashyqtanghan bala, eseye kele tereng oishyl da bolady. Qazirgi kýni nelikten bizde Qanysh joq, Álkey joq degen de saualdar kóptep qoyyluda? Balany erte jasynan qarqyndy damytu arqyly kóptegen súraqtyng jauabyna kezigemiz...
Jýsip Balasaghúnsha aitqanda: adam balasynyng qúndylyghy onyng biliminde hәm oilana biluinde.
Baqytkýl Quandyqqyzy Sәrsembina
Paydalanghan әdebiyetter
- J.Aymauytov. Alty tomdyq shygharmalar jinaghy.Almaty: «El-shejire»-2013 j.
- S. Kóbeev. Oryndalghan arman. Almaty -1951 j.
- E.Sәduaqasov. S. Kóbeev ata-ananyng bedeli turaly. // Qazaqstan mektebi. № 4, 1968 j.
Abai.kz