(Á.Bókeyhanovtyng audarmasy jayly az ghana sóz)

Songhy kezderi Qazaqiyadaghy din mәselesi kýrdeli jaghdaygha ainalyp barady. Eldegi tildik bólinushilikke endi dindik ala-qúlalyq qosyldy. Bes qazaq bes týrli diny úghymdargha ilanyp, bir ýstelding basynda әngimeleri jaraspaytyn halge jetti. Osydan on jyl búrynghy senimge týsket syzat jarghaqshaghy jyragha ainalyp adam atap óte almastay halge úlasty.

Múny kesh týsingen memleket korpusynyng kýreskerligi ókinishke qaray, hidjap pen saqaldan aspay-aq qoydy. Saqaldyng bir ózi ghana sayasy arenanyng qyzu polemikasyna ainaldy. Búl bizding tek din әlippesimen ghana túiyqtalghanymyzdy, dәlirek aitsaq diny sauatymyzdyng sәby sanasynday ghana ekendigin kórsetetin shyndyq. Jogharydaghy atap ótken bes qazaqtyng bireui arabtyng salt-dәstýrin sharighatpen shatastyryp, ózining ómir tirshiligin osy bir últpen etene sabaqtastyrugha tyryssa, taghy birining tanym kókjiyegining auqymy jetinshi ghasyrdan jylystamay-aq qoydy. Janalyq ataulyny janyna qas sanaytyn bazbireulerine qazaqqa qatysty birdene deseng boldy «shirk» dep shygha keletindi shyghardy. Adasqan sanagha arasha bolar ýmitimiz imamdarymyz ben ziyalylar da edi. Ókinishke qaray, meshit moldalarynyng bar aitary taghat-ghibadattyng tóniregimen ghana túiyqtalsa, oqyghandarymyz «osylay shyghar dep oilaymyn...» sekildi tayghanaq kózqarastardan ary qaray asa almay qaldy.

(Á.Bókeyhanovtyng audarmasy jayly az ghana sóz)

Songhy kezderi Qazaqiyadaghy din mәselesi kýrdeli jaghdaygha ainalyp barady. Eldegi tildik bólinushilikke endi dindik ala-qúlalyq qosyldy. Bes qazaq bes týrli diny úghymdargha ilanyp, bir ýstelding basynda әngimeleri jaraspaytyn halge jetti. Osydan on jyl búrynghy senimge týsket syzat jarghaqshaghy jyragha ainalyp adam atap óte almastay halge úlasty.

Múny kesh týsingen memleket korpusynyng kýreskerligi ókinishke qaray, hidjap pen saqaldan aspay-aq qoydy. Saqaldyng bir ózi ghana sayasy arenanyng qyzu polemikasyna ainaldy. Búl bizding tek din әlippesimen ghana túiyqtalghanymyzdy, dәlirek aitsaq diny sauatymyzdyng sәby sanasynday ghana ekendigin kórsetetin shyndyq. Jogharydaghy atap ótken bes qazaqtyng bireui arabtyng salt-dәstýrin sharighatpen shatastyryp, ózining ómir tirshiligin osy bir últpen etene sabaqtastyrugha tyryssa, taghy birining tanym kókjiyegining auqymy jetinshi ghasyrdan jylystamay-aq qoydy. Janalyq ataulyny janyna qas sanaytyn bazbireulerine qazaqqa qatysty birdene deseng boldy «shirk» dep shygha keletindi shyghardy. Adasqan sanagha arasha bolar ýmitimiz imamdarymyz ben ziyalylar da edi. Ókinishke qaray, meshit moldalarynyng bar aitary taghat-ghibadattyng tóniregimen ghana túiyqtalsa, oqyghandarymyz «osylay shyghar dep oilaymyn...» sekildi tayghanaq kózqarastardan ary qaray asa almay qaldy.

Din - órmekshining silekeyindey óte nәzik taqyryp. Ol eki dýniyening qyry men syryn erkin baghamdar joghary tanymdy talap etedi. Dәlirek aitsaq Alla men adam arasyndaghy ruhany baylanys. Al osy baylanysqa bógde niyetter men sayasy mýdde qosylghanda ol dinge emes, dýley apatqa úryndyrady. Álemning әr jerinen shang berip jatqan qandy qyrghyndardyng sebebi osyny andatady. Býgingi dóngelek dýniyedegi oryn alyp otyrghan din mәselesining anyq sureti osy. Anyq pen tanyqtyng arajigin ajyrata bilmesek osylay jalghasa bermegi de lәzim. Sonda qaytsek bolady? Din dýrbelenining dauasyn qaytkende taba alamyz? Mine qabyrghadan qoyylghan qiyn súraqtargha búdan bir ghasyr búryn Bókeyhanov qalamsabymen jauap berilgendigine qayran qalasyn. Alash tóraghasynyng tereng tanymyna taghy da eriksiz tandayyndy qaghasyn.

Ángime әlhissasy Álihan Bókeyhanovtyng «Din talasy» degen audarmasy haqynda. Fransuz jazushysy Bernarden de Sen-Pierden Lev Tolstoy audarghan osy bir qysqasha әngimeni qazaqshagha Bókeyhanov tәrjimalaghan. Oqighanyng úzyn-yrghaghy mynaday: Ýndistannyng Surat qalasynda kóptegen din ókilderining ózara basqosuy bolady. Áuelgi sózdi Iran ghalymy bastaghan otyrys sony, keyin kele ýlken daugha úlasady. Árkim úly Jaratushyny óz senimine (dinine) qaray menshiktep qyzyl kenirdek úrys alanyna ainaldyrady. Sol jiynda sózge aralaspay qaghaberiste bir qytay otyrady. Bәtuagha bekimey qyzara bórtken top qolqany sol qytaygha salyp «sen qalay oilaysyn, oiyndy aitsanshy?» - deydi.
«Myrzalar! Mening bayqauymsha adamdardy din turasynda bir ittifaqqa (yntymaqqa) keltirmeytin jalghyz-aq nәrse namys.

....Ózimshildikpen әr adam Qúday ózimdiki, ya otanymdiki, ya dindesimdiki bolsa eken deydi. Kýlli dýniyagha syimaytyn úlygh tәnirini hәr júrt ózining ghibadathanasyna qamaghysy keledi. Tәnirining ezgiligin (izgiligin) yspattaytyn qúday ózi dýniyagha shashqan nyghmetine jetetin madaq sóz bar ma? Adam jýregine jazyp qoyghan qúdaydyng óz kitabynday sharighat kitaby bar ma? Jaqyn ýshin janyn fida etetin erlikke jetetin qúrbandyq bar ma? Qúrbandyq qabyl boluyna ezgi (izgi) adamnyng shyn yqylas-kónilinen artyq oryn bar ma? Neghúrlym qúdaydy joghary dep, biyik dep, úlúgh (úlyq) dep úqsa, soghúrlym jaqsyraq tanymaqshy.

Jaqsyraq tanyghan sayyn, qúdaygha jaqynyraq bolmaqshy. Jaqyn boluynyng maghynasy: raqmetin kórip, raqymdy bolmaq, mehirbanlyghyn (meyirbandylyghyn) kórip, mehirimdi (meyirimdi) bolmaq. Bireuding kózi soqyr, bireuding kónili soqyr. Kózi soqyr jaryqty kórmey, jaryq joq der, yaky kýnge kózi jetpey, kórip otyrghan shamyn kýn dep biler; kónili soqyr qylyqty aiyryp, qúdaydy tanymay qúday joq der, yaky qolyna ústap kózimen kórip otyrghan aghashyn qúday dep biler. Qay soqyrlyq ta bolsa – kemshilik. Biraq, soqyrlyghynyng beynetin hәrkim ózi kóredi...» - deydi. Qos betten ghana túratyn tәrjimanyng oqigha soraby osylay ayaqtalady. Álihan búl tәrjima arqyly neni maqsat etti? Bizdinshe múnyng maghynasy tym terende jatyr. Mәngilik maydangha úlasqan din talasyna tek tanym tarazysy ghana toqtam bolatynyn payymdaydy. Sirә, qaltarys qalghan eshtene qalmaghan sekildi. Osybir qytay azamatynyng (mәsele últynda emes) auyzymen aitylghan aqiqat sózde angharghan adamgha bizding de taghdyrymyz menmúndalaydy.

Managhy tóbedegi sóz etken bes qazaqtyng birige almauyna da tek tanym mýgedektigining toqtam bolghandyghy anyq.

Búdan birneshe ghasyr bederinde islamiyat bilimining búlaghy bolghan býgingi Mysyr memleketining kórinisi qanday? Onyng da týbine kózsiz kóbelektey «kónil soqyrlyghy» jetkendin angharasyn. Qasiyetti Qúran-Kәrimning bir ayatynda Allah-Taghala: «Búl dindi (islamdy) adamdardy baqytty bolu ýshin týsirdim» - deydi. Sonda soghys oshaghyna ainalghan býgingi músylman memleketterinde qanday baqyt boluy mýmkin. Demek búl, din islamnyng emes, bizdegi músylmandyq tanymnyng tayazdyghynan bolyp otyr. Kóbimizding kókjiyek kólemimiz islamdy meshit pen moldanyng manayynan ary qaray asyra almay-aq qoydy ( Búghan din tek mollargha arnalghan mamandyq sekildi, qiyamette solar ghana súralatynday mojantopay týsinikti qosynyz). Osyndayda oiyna din qayratkeri Ghúmar Qarashtyng «Din bizge emes, biz dinge múqtajymyz» degen ghaqliyasy oralady.

Biz ózimizding ón boyymyzdaghy kemshilikterdi kóruge әm týzeuge tiyispiz.

Sebebi «syn týzelmey min týzelmes» degen úly ruhany tanym tarazysy bar. Qúdayshylyghyn aitayyq, Qúran sózin qúr jattaghan qúrghaq qúlshylyq bizdi qayda apara jatyr. Óz basym moldanyng bir basyna ghana bolmasa ózgege tiygizgen jaqsylyghy jayly esh jerden estigenim joq.

Sonda payghambarymyzdyng «Adamnyng (kisinin) eng jaqsysy adamdargha (adamzatqa) jaqsylyq jasaghandary» - degen hadiysin qayda qoyamyz. Osy uәzipa Abaydyng «Búl zamannyng mollalary hakim (ghylym) atyna dúshpan bolady» shyndyghymen, Shәkәrimning «noqtaly mi» úghymynyng әli kýnge qatqan qalpynda qalghandyghyn kórsetedi. Ókinishtisi sol, qúrghaq qúlshylyqtan aspaghan qorash әreketimiz qart qúrlyqtyng paydasyna sheshilip jatyr. Aughanstan men Iraktaghy oryn alyp otyrghan auyr jaghdaylar osyny týsindiredi. Qayyra aitugha mәjbýrmiz. Ruhany tanym degenimiz - sektamen nemese toppen týsindiriletin týsinik emes, ol tek qana Alla men adam arasyndaghy ruhizat qatynas.

Álihan audarmasyndaghy «... Adam jýregine jazyp qoyghan qúdaydyng óz kitabynday sharighat kitaby bar ma? Neghúrlym qúdaydy joghary dep, biyik dep, úlúgh (úlyq) dep úqsa, soghúrlym jaqsyraq tanymaqshy. Jaqsyraq tanyghan sayyn, qúdaygha jaqynyraq bolmaqshy. Jaqyn boluynyng maghynasy: raqmetin kórip, raqymdy bolmaq, mehirbanlyghyn (meyirbandylyghyn) kórip, mehirimdi (meyirimdi) bolmaq» - degen úly úghymdar kategoriyasy osyghan sayady.

Jaqsylyqty bir ghana Jaratushynyng rizashylyghy ýshin emes, qor qyzyn qúshpaq júmaq ýshin (múnyng keshegi kommunizm iydeyasynan qanday aiyrmashylyghy bar) jasaghan baqay esebimizding shyn islamdaghy ruhizat tanymgha ýsh qaynasa da sorpasy qosylmaydy. Bizdegi hәm qalaberdi әlemdegi din daghdarysynyng (soqyrlyghynyn) simptomy osy. Eki dýniyeni erkin, tór tónirekti týgel tanyghan Ál-Faraby men Ghazali, Abay men Tolstoy tanymynyng joqtyghy dóngelek dýniyening tynyshtyghyn ketirip-aq túr. Álihandy da әri-sәri etip әlekke týsirip otyrghan da osynday jaghdaylar. Tolstoy degennen shyghady Bókeyhanovtyng tәrjima sonyn: «Basqalar da Tolstoy kózimen qarasa, osy kýngi Balqanda suday aghylyp-tógilip jatqan qangha oryn tabylmas edi» - dep týiindeui teginnen-tegin bolmasa kerek.

Ilgeride akademik Manash Qozybaev marqúm bir sózinde «Biz әli de Álihan tauynyng etegindemiz» degen bolatyn.

Tau túlgha tanymynyng bir parasy osy audarmada jatqangha úqsaydy. Búdan bir ghasyr ilkidegi Bókeyhanov tәrjimasy býgin tariyhqa ainaldy. Tarih tәjiriybe alanyna ainaluy tiyis. Tarihtyng qayyrylyp soqpay, qaytalanbay qoymaytyn taghy bir shyndyghy bar. Mine, tarihy tәjiriybe sonda ghana sizben bizge zerdeli tandau, dúrys payym jasatady.
Abai.kz