Júma, 22 Qarasha 2024
Áriptesting әngimesi 3170 7 pikir 29 Nauryz, 2024 saghat 18:10

Soloviev onbay opalady: Qazaqstan qaytpek?

Suret: Google izdeu jýiesinen alyndy

«Orys әlemi» dostarynyng TMD-taghy tileules memleketteri arasyna jik týsti. Búl jikti týsirgen Armeniya. Búl turaly Mezgil.kz portaly jazady

Armeniya nege jik týsirdi degen saualgha toqtala ketetin bolsaq, Armeniyada «Z propagandanyn» bas tizginshisi Vladimir Solovievting translyasiyasy toqtatyldy. Resey jurnalister odaghy (RJO) múny: «Sóz bostandyghyn búzu», - dep atady.

Armeniyanyng joghary tehnologiyalyq ónerkәsip ministrining orynbasary Avet Pogosyannyng aituynsha, tyiym salu turaly sheshim BAQ salasyndaghy yntymaqtastyq turaly ekijaqty kelisimning 2 babynyng «údayy búzyluyna» baylanysty qabyldanghan.

Ángime qorlaytyn mazmúndaghy baghdarlamalardy taratudy jәne ishki sayasy ómirge aralasudy boldyrmaytyn bap turaly, sonday-aq últtyq merekeler men tótenshe jaghdaylar kezinde erejelerdi qúrmetteudi talap etetin bap turaly bolyp otyr.

«Tipti jekelegen baghdarlamalargha tyiym salu deklarasiyalanghan sóz bostandyghy men aqparat taratu bostandyghyn naqty búzu bolyp tabylady», - dep mәlimdedi Resey Jurnalister odaghynyng basshysy Vladimir Soloviev (armyan opalasyna úshyraghan adam).

Soloviyov pen Margarita Simoniyan bir ay búryn efirde Gruziya men Armeniyamen shekaranyng joqtyghyn armandaytyn.

Reseyding Ukrainagha tolyqqandy basyp kirui bastalghannan keyin Reseyde jurnalisterge senzura men qysym kýsheygen. Kóptegen BAQ óz kensesin shetelge kóshiruge mәjbýr boldy, basqalary júmysyn toqtatyp qoydy nemese soghysty jariyalaudan bas tartty. Media qyzmetkerleri soghysty odan әri nasihattau jәne qylmystyq qudalaugha úshyramau ýshin basqa elderge jappay ketti.

Atap aitqanda, «RTR-Planeta» telearnasynyng mulitipleksinde «Vladimir Solovievpen bolghan kesh» jәne «Vladimir Solovievpen bolghan jeksenbilik kesh» tyiym salynghan.

Pogosyannyng aituynsha, tyiym salu «Armeniya Respublikasynyng ýkimeti men Resey Federasiyasynyng ýkimeti arasyndaghy búqaralyq telekommunikasiyalar salasyndaghy yntymaqtastyq turaly» kelisimning 5 jәne 6-baptarynyng negizinde engizilgen.

5-bap«Halyqtar men últtyq qúndylyqtargha qatysty qorlau mazmúnyndaghy baghdarlamalardy alyp tastaudy» jәne «saylau aldyndaghy nauqandar men ishki sayasy ómirge aralasudy alyp tastaudy», al 6-bap: «Últtyq merekeler men atauly kýnder kezinde erejelerdi qúrmetteudi» jәne «soghys jәne tótenshe jaghdaylar kezinde jalpy erejelerdi saqtaudy» kózdeydi.

Dәstýrli týrde jaqyn jәne odaqtas retinde qaralghan Resey men Armeniya arasyndaghy qarym-qatynas 2023 jyly aitarlyqtay suyp ketti. Atap aitqanda, Armeniya Újymdyq qauipsizdik turaly shart úiymyna (ÚQShÚ) qatysudy is jýzinde toqtatty, Vladimir Putindi qamaugha alugha order bergen Halyqaralyq qylmystyq sotqa qosyldy, Reseyge Erevan әuejayyndaghy FSB shekarashylarynyng júmysyn toqtatu turaly resmy hat jiberdi, al armyan bankteri reseylik «Miyr» kartalaryn qabyldaudy toqtatty.

RJO basshysy Soloviev Reseyde soghystan keyin senzuramen kýresetinin mәlimdedi. Senzuradan kóz ashpaghan Resey endi alasúryp, jan-jaghyna tiksinip, úrynargha qara tappay qalghan shaqta Ortalyq Aziya armyandar qúrly bola almaghany kónildi qúlazytady eken.

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1445
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5204