Senat deputattary «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine enbek kóshi-qony mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasyna baylanysty týzetu jasap syrttan kóship kelip jatqan aghayyndarymyzgha Qazaqstan azamattyghyn 4 jyldan keyin beru kerektigin eskertti. Ony Mәjilis bir auyzdan maqúldady. Tap sol kýni (27 qarasha) viyse-premier Erbol Orynbaev «qazaqtar balany kóp tuyp jatyr, búl ýlken qater, bolashaqta júmyssyzdar kóbeyedi» dedi. Osy aralyqta abai.kz aqparattyq portalynda «Jórgekpúl jayalyqqa da jetpeydi» degen maqala jaryq kórgen bolatyn (http://old.abai.kz/node/40861) . Maqalada kóterilgen mәselege qatysty Serikjan esimdi túraqty oqyrmanymyz bylay dep pikir bildiripti:

Qazir qazaq halqy "demografiyalyq dýmpu" ("bebiy-bum") kezeninde, yaghny halqynyng sany ósip kele jatqan el. Qazaqstan halqy, kóship ketken jәne kóship ketip jatqan orystar, nemister, ukrainderding esebinen azayghanmen, qazaqtardyn, ózbekterdin, úighyrlardyng - osy ýsh últtyng songhy 20 jylda ýzdiksiz kóbeni nәtiyjesinde, jalpy alghanda ósip kele jatyr.

Osy demografiyalyq dýmpu kezeninde halyqtyng ósimin barynsha qoldap qaludyng ornyna, Ýkimet "biz qoldamasaq ta qazaqtar ózdiginen ósip kele jatyr",- degendey synay tanytuda. Búl - "halyqtyng ósimin astyrtyn shekteu sayasaty" ,- dep atalady. Sebebi, olar bylay oilaydy: "Halyq sanynyng shekten tys kóptep ósui - elding ekonomikalyq damuyn tejeydi".

Senat deputattary «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine enbek kóshi-qony mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasyna baylanysty týzetu jasap syrttan kóship kelip jatqan aghayyndarymyzgha Qazaqstan azamattyghyn 4 jyldan keyin beru kerektigin eskertti. Ony Mәjilis bir auyzdan maqúldady. Tap sol kýni (27 qarasha) viyse-premier Erbol Orynbaev «qazaqtar balany kóp tuyp jatyr, búl ýlken qater, bolashaqta júmyssyzdar kóbeyedi» dedi. Osy aralyqta abai.kz aqparattyq portalynda «Jórgekpúl jayalyqqa da jetpeydi» degen maqala jaryq kórgen bolatyn (http://old.abai.kz/node/40861) . Maqalada kóterilgen mәselege qatysty Serikjan esimdi túraqty oqyrmanymyz bylay dep pikir bildiripti:

Qazir qazaq halqy "demografiyalyq dýmpu" ("bebiy-bum") kezeninde, yaghny halqynyng sany ósip kele jatqan el. Qazaqstan halqy, kóship ketken jәne kóship ketip jatqan orystar, nemister, ukrainderding esebinen azayghanmen, qazaqtardyn, ózbekterdin, úighyrlardyng - osy ýsh últtyng songhy 20 jylda ýzdiksiz kóbeni nәtiyjesinde, jalpy alghanda ósip kele jatyr.

Osy demografiyalyq dýmpu kezeninde halyqtyng ósimin barynsha qoldap qaludyng ornyna, Ýkimet "biz qoldamasaq ta qazaqtar ózdiginen ósip kele jatyr",- degendey synay tanytuda. Búl - "halyqtyng ósimin astyrtyn shekteu sayasaty" ,- dep atalady. Sebebi, olar bylay oilaydy: "Halyq sanynyng shekten tys kóptep ósui - elding ekonomikalyq damuyn tejeydi".

Búl qarapayym esep: birinshi mysal, eger halyq sany jedel ósetin bolsa, elding jalpy ishki ónimning (VVP) ósimi joqqa shyghady. Sóitip elding jalpy baylyghy óskenimen, jan basyna shaqqandaghy tabys (VVP na dushu naseleniya) óspeydi. Ekinshi mysal: Sizding otbasynyzgha kelgen jana sәby jalaqynyzdyng әr adamgha bólingendegi kórsetkishin keyin shegerip tastaydy. Yaghni, sizding ailyghynyz endi qosymsha taghy bir adamgha bólinetin bolady da, әrbir jeke adamgha shaqqandaghy mólsheri azayady. Ýshinshi mysaly: eger qytay ózindegi adam sanynyng ósimin shektemegen bolsa, onda ol el mәngige bayaghy taqyr kedey kýiinde qala berer edi. Tórtinshi mysaly: óz elimizde júmyssyzdyq beleng alyp túrghan kezde, aldaghy 50 jylda júmyssyzdyq odan sayyn arta beretinin, elimizding tabighy baylyq qory azayyp kele jatqanyn kóre otyryp, endi halqymyzdyng sanyn kóbeyte beru - bolashaqta (2050-shi jyldan keyin) júmyssyzdardyng jәne kedeylerding sanyn kóbeyte beru bolyp tabylady.

Mine, logika! Al bolashaqta júmyssyz jastar men taqyr kedeylerding kóbeye berui - әleumettik shiyelenisterge, qoghamdyq qaqtyghystargha, tipti narazylyq kóterilisterine әkelip soqtyrady. Kóbeyip kele jatqan negizinen qazaqtar bolghandyqtan, halyqtyng ósimin shekteu sayasaty negizinen qazaqtardyng ósimin shekteu esebinen jýrgizilude. Sebebi, endi demogarfiyalyq ósimdi qansha tejeseng de bәribir kóbeyetin - qazaqtar, al orystar qansha myng dollar berseng de óspeydi. Sebebi, olar ortasha jasy jaghynan bala tabu jasynan ótip ketken, qartayghan halyq. Onyng ýstine shetelden keletin qazaqtar ósimning 17 payyzyn qamtamasyz etip kelgen edi. Endi oghan kedergi qoyyldy, búl - "Qazaq halqynyng ósimin ashyqtan-ashyq shetkeu" degen sóz.

Búl sayasattyng zardabyn tartasyndar әli. "Demografiyalyq dýmpu" ayaqtalady bir kezde. Oghan kóp te qalghan joq, Qazaq ta qartaya bastaydy. Qazaq ta Resey men Ukraina siyaqty bala tappaytyn, sondyqtan azayyp bara jatqan halyqqa ainalady. Sol kezde halyqtyng ósimin qansha qoldasandar da, neshe myng bersender de ósire almaytyn bolasyndar. Sosyn qazaqtyng sanyn ósire almaghan son, basqa elderden keletin júmys kýshi kerek bolady, ol kýshi, әriyne, kórshi Pәkstan, Qytay, Ýndistan, Filippiyn, Vietnam jәne Afrika elderi bolady. Olar kelip qana qoymay, Qazaqstangha mln.-dap túraqtap qalatyn bolady. Sonda Qazaqstan qap-qara elge ainalady: jyl ótken sayyn "qarayyp bara jatqan", mysaly, Fransiya siyaqty, AQSh siyaqty... Sosyn, azayyp bara jatqan qazaqtar el halqy sanynyng az payyzyn qúray beretin bolady - elde qazaqtar azaya beredi, basqa últtar kóbeye beredi...

Búl qashan bolady, egerde qazaqtyng ósimin әleumettik qoldamasandar, shetelden keletin qazaqtyng kóshine túsau salatyn bolsandar (sheteldegi qazaqtar da kóbeymeydi, olar ózge últtargha jútylyp ketu arqyly azaya beredi bolashaqta), onda 2070-shi jyldardan keyin dәl osy men aitqan jaghday bolady.

Egerde, qazaqtardyng shetelden kóptep keluine keng jol ashyp, dýniyege kelgen әrbir sәbiyge mol jórgekaqy berip, kóp balaly janúyalardy әrqashan әleumettik túrghydan qoldaytyn bolsaq, ana men bala densaulyghyna kónil bólsek, onda qazaqtardyng ósimi ghasyrdyng ayaghyna deyin tolastamaydy. Sebebi, kóp balaly janúyada tughan úl/qyz bala ghana - keyin kóp balaly әke/ana bolghandy qalaydy. Oqymaghan úl/qyz ghana kóp balaly bolady. Qazaqy Islam dәstýrin ústanghan úl/qyz ghana kóp balaly bolady.

Týgel Europa halqy nege jyl sanap azayyp, kemip bara jatyr: olar bala tuyp jәne ony tәrbiyeleudi beynet kóredi. Álemde balany baqyt sanaytyn halyq bireu bolsa, ol qazaq bolatyn: "Adamnyng bir qyzyghy bala degen..." (Abay). Egerde bolashaqta qazaq Europasha oilaytyn halyqqa ainalsa, onda sózsiz kemy beretin bolady. Onda halyqtyng bayyghanynan týk payda joq, bәribir qanshalyqty bay bolsa, balany sonshalyqty az tabatyn bolady.

Aytpaqshy, qazir jýrip jatqan "demografiyalyq dýmpu" - búl dýmpuding ózi emes, sonyng qaytalanuy, yaghny "janghyryghy" dep atalady. Búl kezen, 2020-shy jylgha qaray ayaqtalady. Sodan keyin qazaq halqy qazirgidey tez óspeytin bolady. Sebebi, 1992 jyldardan keyin tughan balalar ósim bere bastaghanda, olardyng sany halyqtyng ósimin qazirgidey qarqynmen eseley almaydy. Sebebi 1993-1999 jyldar halqymyzda sәbiyler dýniyege kóp kelgen jyldar edi. Qazir halqymyz demografiyalyq dýmpuler túsyndaghy, yaghny 1980-shi (1982-1992 aralyghy) jyldary dýniyege kelgen úrpaqtyng eseyip, er jetip otbasyn qúryp, sәbiyli boluynyng esebinen ósip kele jatyr.

Abai.kz