Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5259 0 pikir 14 Qyrkýiek, 2009 saghat 09:26

Bolishevikter partiyasy zang aldynda jauapqa tartyluy kerek

Qazaqstan Parlamentining nazaryna

A Sh Y Q   H A T

Kenester Odaghynda totalitarlyq jýiening zorlyq-zombylyghy ýstemdik etken  jyldary   Qazaqstanda oryn alghan  jappay qughyn-sýrgin, asharshylyq  tarihy songhy 20 jyl boyy jan-jaqty zerttelip, jazylyp keledi. Býginde milliondaghan halyq qyrylghan HH ghasyrdyng 20-30- shy jyldaryndaghy alapat asharshylyqtyn  sebep-saldarlary  jan-jaqty  zertteldi deuge bolady. Respublikalyq jәne jergilikti aqparat qúraldarynda osynau últtyq apatty  kózben kórip bastan keshken  kuәgerlerding  myndaghan estelikteri jariyalandy. Respublikalyq  jәne jergilikti múraghattardaghy búl tragediyagha qatysty qújattar kóptep  jariyalandy jәne jariyalanyp keledi.  Qazaqstanda oryn alghan 20-30- shy jyldardaghy nәubet  jóninde ýlkendi-kishili ondaghan ghylymy zertteuler jazylyp dissertasiyalar qorghaldy. Ondaghan derekti jәne kórkem әdeby tuyndylar jaryq kórdi.  Asharshylyq apaty birsypyra kinofilim,  piesalardyng da taqyrybyna arqau boldy. Osynyng bәri tәuelsizdikke qol jetkizgen Qazaqstan qoghamynyng tarihy shyndyqty qalpyna keltirudegi iygi isteri boldy.

Qazaqstan Parlamentining nazaryna

A Sh Y Q   H A T

Kenester Odaghynda totalitarlyq jýiening zorlyq-zombylyghy ýstemdik etken  jyldary   Qazaqstanda oryn alghan  jappay qughyn-sýrgin, asharshylyq  tarihy songhy 20 jyl boyy jan-jaqty zerttelip, jazylyp keledi. Býginde milliondaghan halyq qyrylghan HH ghasyrdyng 20-30- shy jyldaryndaghy alapat asharshylyqtyn  sebep-saldarlary  jan-jaqty  zertteldi deuge bolady. Respublikalyq jәne jergilikti aqparat qúraldarynda osynau últtyq apatty  kózben kórip bastan keshken  kuәgerlerding  myndaghan estelikteri jariyalandy. Respublikalyq  jәne jergilikti múraghattardaghy búl tragediyagha qatysty qújattar kóptep  jariyalandy jәne jariyalanyp keledi.  Qazaqstanda oryn alghan 20-30- shy jyldardaghy nәubet  jóninde ýlkendi-kishili ondaghan ghylymy zertteuler jazylyp dissertasiyalar qorghaldy. Ondaghan derekti jәne kórkem әdeby tuyndylar jaryq kórdi.  Asharshylyq apaty birsypyra kinofilim,  piesalardyng da taqyrybyna arqau boldy. Osynyng bәri tәuelsizdikke qol jetkizgen Qazaqstan qoghamynyng tarihy shyndyqty qalpyna keltirudegi iygi isteri boldy.

Biz, býgin, qyrqýiekting 11 - de Qazaqstan Jazushylar Odaghynda bas qosqan  «Asharshylyqqa sayasy bagha beru» jónindegi  ghylymy -shygharmashylyq Konferensiyagha qatysushylar, Qazaqstandy F. Goloshekin basqarghan  jyldary oryn alghan,  qazaq halqyn qyrghyngha úshyratqan  alapat asharshylyqqa,  onyng sebep-saldarlaryna sayasy bagha beretin mezgil jetti dep bilemiz.

Osy kezge deyin  múraghattardan tabylyp jariyalanghan  tarihy qújattardan, demografiyalyq zertteulerden  kelip shyghatyn  qorytyndy  -  Qazaqstanda oryn alghan osynau jalpyúlttyq apat Kenestik kezende jazylyp kelgendey «sol  jylghy eginning shyqpauy» nemese, «kóshpelilerding sosializmge dayyn bolmauy» siyaqty syrghytpa syltaulardan emes, F. Goloshekin basqarghan     bolishevikterding  «tap shayqasy» degen úrdajyq iydeologiyany  úrangha ainaldyryp  sharualargha jasaghan qiyanat-zorlyghynan  tuyndaghan qasiret. Sóitip, býkil Kenestik kenistikte auqatty sharualar   týgel «kulak» atandy, olardy tap retinde jon  Sovet  ókimetining sayasatyna  aynaldy. Búl is jýzinde  halyqqa qarsy  jasalghan  qylmys edi. Nәtiyjesinde, sharua halyq  Ukraina, Povolijiye, Qazaqstanda  qynaday qyryldy. Bolishevikter,  últyna qaramay sharualardyng  qorasyndaghy malyn, qolyndaghy astyghyn  tartyp aldy. 1916 jyly 6 milliongha jetken qazaqtyn   1933 jyly 2 milliondayy ghana qaldy.  1918-22 jyldardaghy asharshylyq 1 million 700 mynday, 1932-33 jyldardaghy asharshylyq 2 million 300 mynday kisining ómirin  jalmady. Olar negizinen auyldaghy qazaq sharualary edi. Ortalyqta - I. Staliyn, Qazaqstanda F. Goloshekin basqarghan bolishevikter partiyasy osylaysha halyqqa qarsy  «qyzyl terror»  úiymdastyrdy. Búl partiya otyzynshy jyldardaghy osy  qylmysy ýshin keshtetip bolsa da  zang aldynda jauapqa tartyluy tiyis. Biylik basyndaghy  Bolishevikter (Kommunistik)  partiyasynyn  búl tarihy qylmysyn  biz  halyqqa qarsy jasalghan memlekettik genosid dep  bilemiz. Búl súrapyl qylmysqa osynday  sayasy bagha berilgen song    asharshylyq qúrbandaryna arnap Qazaqstan  Respublikasynyng Parlamenti men Ýkimeti  mynaday   memlekettik sharalardy qolgha aluy  kerek dep bilemiz:

1. Jyl sayyn  atalyp ótilip jýrgen  «31 mamyr. Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni» ózining bastapqy (90-shy jyldary) Qazaqstan Parlamentine  úsynylghan atauy, yaghni, «31 mamyr. Asharshylyq jәne sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni» bolyp qalpyna keltirilse;

2. Sol kýni  Elimizding barlyq meshit-shirkeulerinde «asharshylyq jәne sayasy qughyn-sýrgin qúrbandarynyng aruaghyna arnalyp qúran oqylyp,  eske alu  sharalary  ótkiziletin bolsa;

3. Astana ne  Almaty qalasynda asharshylyq jәne qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alatyn memorial- keshen salynsa. Búl jerde asyghystyqqa jol berilmey Europadaghy holokost keshenderin salu  tәjriybesi zerttelip eskerilui kerek. Búl keshenderdi kórip shyqqan jas úrpaq Qazaqstannyng nәubetti tarihyn kózben kórgendey  mol  patriottyq tәlim-tәrbie alatynday boluy kerek. Búl keshender sonday-aq sheteldik turister ýshin de Qazaqstannyn  «aqtandaq» tarihynan maghlúmat alu ýshin kerek.

4. Barlyq oblys ortalyqtarynda «Asharshylyq jәne sayasy qughyn sýrgin qúrbandarynyng ruhyna taghzym etetin oryn, eskertkish» boy kóterse;

5. 1920-30 jyldarda Qazaqstanda oryn alghan alapat  asharshylyq mektepterde oqytylatyn tarih oqulyqtaryna  engizilip qazaq tarihyndaghy eng alapat  últtyq qasiret  retinde   oqytyluy kerek;

6. Tarihshylar, múraghat qyzmetkerleri,  jalpy últyn sýigen kez-kelgen azamat asharshylyq jónindegi auyzsha jәne jazbasha mәlimetterdi jinaudy, zertteudi  toqtatpauy kerek.

7. Jazushylar, mýsinshiler,  kinogerler, sazgerler jәne qylqalam sheberleri ótken ghasyrdyng 20-30-shy jyldarynda qazaq jerinde oryn alghan osynau últtyq qasiret  kelbetin  kórkem beyneleuge óz  ýlesterin qosuy kerek.  Osyghan oray mәdeny jobalardyng bayqauy jariyalanyp, olargha   memlekettik granttar  bólinui kerek.

8. Osy sharalardyng bәrin ýilestirip otyratyn memlekettik komissiya jasaqtaluy qajet.

«AShYQ HAT»  el ziyalylarynyng Qazaqstan Jazushylar Odaghynda 2009 jyly qyrkýiekting 11-de ótken bas qosuynda  (Konferensiyada)   bir auyzdan qabyldandy.

«Ashyq hatqa» qol qoishylar:

Salyq ZIMANOV akademiyk, Ábdijәmil NÚRPEYISOV jazushy, Sapabek ÁSIP jazushy, Túrsynbek KÁKIShEV ghylym doktory,  Ákim TARAZY jazushy, Gerolid BELGER jazushy, Túmanbay MOLDAGhALIYEV aqyn, Asanәli ÁShIMOV halyq әrtisi, Marfugha AYTHOJINA aqyn,  Seyit QASQABASOV akademiyk,  Ahmetjan AShIROV jazushy, Maral YSQAQBAY jazushy, Ánes SARAY jazushy, Qoyshyghara SALGhARA tarihshy, Asyly OSMAN qogham qayratkeri, Adolif ARSIYShEVSKIY jazushy, Aleksandr GARKAVES tarihshy, Ótegen KÝMISBAEV ghylym doktory, Kәdirbek SEGIZBAY jazushy, Múhtar ShAHANOV aqyn, Dulat ISABEKOV jazushy, Aqseleu SEYDIMBEKOV jazushy - ghalym, Múrat ÁUEZOV  qogham qayratkeri, Qajyghaly MÚHAMEDQALIYEV jazushy, Rafael NIYaZBEKOV aqyn,  Núrlan ORAZALIN aqyn, Baqyt SARYBALAÚLY synshy, Smaghúl ELUBAY jazushy, Valeriy MIHAYLOV jazushy, Talas OMARBEKOV tarihshy,  Mәmbet QOYGELDIYEV tarihshy, Latifolla QAPAShEV jazushy, Dýisenbek NAQYPOV jazushy, Jasaral QUANYShÁLI qogham qayratkeri, Hasen QOJAHMET qogham qayratkeri, Dәmir MANABAY kinorejisser, Quandyq TÝMENBAY jazushy,  Ghalym JAYLYBAY aqyn, Nýrtileu IMANGhALY telejurnalist, Núrlan ÁMIREQÚLOV filosof, Hayrolla ÁBJALILOV «Alash» jurnalynyng bas redaktory, Rysbek SÁRSENBAYÚLY «Jas alash» gazetining bas redaktory, Dos KÓShIM qogham qayratkeri, Biygeldi GhABDULLIN «Central Asia Monitor» gazetining bas redaktory,   Qorghanbek AMANJOL aqyn, Qanseyt ÁBDEZÚLY ghylym doktory, Aslan JAQSYLYQOV jazushy, Ertay AYGhALIYÚLY  «Qazaqstan - Zaman» gazetining bas redaktory, Bauyrjan JAQYP aqyn, Bolat ShARAHYMBAY aqyn, Marat MATQAN akademiyk, Berik ÁBDIGhALIYEV  sayasattanushy, Aydos SARYM  sayasattanushy, Qәdirbek QÚNYPIYaÚLY aqyn,  jәne t.b.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5440