Jas aqyn adamy «men» men lirikalyq «mendi» ajyrata almasa, onda odan eshtene de, eshkim de shyqpaydy. Adamy «men» keudemsoq, narsisstik menmendikke bastasa, shygharmashylyq «men» aqyn stiylin aiqyndap, azamattyq túlgha qalyptastyrady.

***

Qazaq poeziyasyndaghy intonasiyalyq-sintaksistik  til zandylyghyna qúrylghan verlibr (aq nemese erkin (úiqassyz) ólen) bizge syrttan sinip, audarmalyq astar alghan óleng ýlgisi. Oghan deyin bizde kópshilikke poetikalyq quaty bar, sheshendiktin  kórinisi retinde taraghan qara sóben jyrlau ýlgisi qalyptasqan edi. Ol kórkem prozanyng ozyq ýlgisi bolyp sanalady. Mysaly, Jýsipbek Aymauytovtyng kez-kelgen prozalyq shygharmasy, M. Áuezovtyng «Enilik-Kebegi», T.Aqtanovtyng «Anty» jәne Oralhan Bókeevting key tústaghy qara sózben jyrlauy fransuzdardan órgen virlibrge keledi. Mýmkin, kerisinshe olardyng verlibrleri bizding sheshendik ýlgimiz – qara sózben jyrlaugha keletin shyghar.

***

Jas aqyn adamy «men» men lirikalyq «mendi» ajyrata almasa, onda odan eshtene de, eshkim de shyqpaydy. Adamy «men» keudemsoq, narsisstik menmendikke bastasa, shygharmashylyq «men» aqyn stiylin aiqyndap, azamattyq túlgha qalyptastyrady.

***

Qazaq poeziyasyndaghy intonasiyalyq-sintaksistik  til zandylyghyna qúrylghan verlibr (aq nemese erkin (úiqassyz) ólen) bizge syrttan sinip, audarmalyq astar alghan óleng ýlgisi. Oghan deyin bizde kópshilikke poetikalyq quaty bar, sheshendiktin  kórinisi retinde taraghan qara sóben jyrlau ýlgisi qalyptasqan edi. Ol kórkem prozanyng ozyq ýlgisi bolyp sanalady. Mysaly, Jýsipbek Aymauytovtyng kez-kelgen prozalyq shygharmasy, M. Áuezovtyng «Enilik-Kebegi», T.Aqtanovtyng «Anty» jәne Oralhan Bókeevting key tústaghy qara sózben jyrlauy fransuzdardan órgen virlibrge keledi. Mýmkin, kerisinshe olardyng verlibrleri bizding sheshendik ýlgimiz – qara sózben jyrlaugha keletin shyghar.

***

Realizm – dәstýrmen úlasyp, romantizm – mazmún-mәni susyma, maghynasyz teoriyagha negizdelgen «izmdermen» ayaqtalady. Dәstýrding mәngiligi sonda. Biraq, onyng ózi de uaqytqa, zamangha ilese janaryp, jasampazdanyp túrady. Onyng joyylyp ketpeui ÚLT TEGINING (qanynyn) myqty nemese әlsizdigine baylanysty. Yaghni, últ joghalyp ketpey dәstýrli (dәstýr)  óleng ólmeydi. Al, «izmderde» mәngilik joq. Óitkeni, ol últtyq dәstýrden emes, aqyl-oy teoriyasynan óredi. Mysaly, teoriyatikter moderndi (modernizm) qalay oilap tapsa, ony joqqa shygharatyn postmoderndi de (postmodernizm) solay oilap tapqan (latynnan órgen postimpressionizm de, metaforizm, metametaforizm de sol).

***

Aqynsyng ba, ózindi (ólenindi) bireuge tandandyrugha emes, ózing bireuge (ólenine) tandanugha beyil bol. Poeziya – tandanu men seziuding (sezim) kórinisi.                                       

***

     Mening ólenderim – mening kónil-kýiimning kýndeligi. Yaghni, Eseninshe aitqanda, mening ómirbayanymdy bilgileriniz kelse, mening ólenderimdi oqynyzdar degenge sayatyn әngime. Búl maghan deyin san aqyn aitqan qaghida bolar, degenmen, ony taghy bir ret qaytalaghannan eshkim útylyp, eshtenemiz ketpeydi.

***

Lirikalyq óleng – ómirdegi qúbylystyng qas-qaghym bir sәtin ústap qalghan kónil-kýiding kórinisi, onyng qysqa әri jinaqy da mazmúndy bolyp, kópsózdilikten ada bolatynynyng syry sonda. Aqyndyqty jýre de, bile de kele ýirenetin ne boygha da, oigha da siniretin qasiyet demey, ony qúbylys deuimizding tórkini sondyqtan.                              

***

Men mazmúny (mazmúnsyz, jyltyr sózder men sóilemder jiyntyghy ólender de bolady. Aqynsymaqtyng ne aitqysy kelgenin,keletinin týsinbeysin. Ishi-syrty synghyrlap qana túrady) tildi, obrazdy, muzykany (TOM) boyyna sinirmegen ólendi qabylday almaymyn. Óitkeni, olarsyz jalqy óleng de, jalpy poeziya da qarabayyr, qaradýrsin, jaydaq-jalang sózder men sóilemderdin, dybys-yrghaqtardyng jiyntyghy.Oghan ýlgi bolatyn qúbylys– Allanyng әuelde haos kenistik-dýniyeni ýndestirip jaratuy. Aqyn da sol sekildi, shabyt arqyly haos sóz ben sóilemderdi, sonday-aq dybys-yrghaqtardy Allanyng kónilge qondyruymen, sezip, sezinu barysynda ómirge keltiredi. (Tudyrady)

***

Tudyrady demekshi, óleng jazylmaydy tuady, biraq, adamdar kele-kele «tuady» degen poetikalyq astary bar sózding mazmún-mәnin joghaltyp, onyng poeziyagha tәn quatyn әlsirete kelip, ony qarabayyr, jalang – jaydaq  «jazu», «jazady», «jazamyn» sózimen almastyryp jibergen.

***

Dogma, dogmatizm –  saghat-minut, qas-qaghym sәt sayyn ózgerip túratyn Aqynnyng kónil-kýiining kórinisi – poeziyasyna da, ólenine de jýrmeytin qúbylys. Jalpy, dogma óner adamynyng qay-qaysysyna da jýrmeydi.Ol jýrse dinge, zangha, keybir tústarda salt-dәstýrge ghana jýredi. Óitkeni, olar óner adamynyn, onyng ishinde  aqynnyng kónil-kýiine, poeziyasyna kereghar qadyr-qasiyetter. Dinde әueli Alla, sosyn Payghambar, odan keyin Qúran, odan da әri hadiys-qaghidalar bar. Zanda da sonday ózine tәn atributtar barshylyq. Salt-dәstýr, әdet-ghúryptar da sonday jaghdaylardan kende emes. Dogma, dogmatizm sonday tústarda jýredi. Sondyqtan, Amanhannyng aityp, jazghandary men jas aqyndardardyng tilek-talaptarynyng eshqaysysy da dogmagha, dogmatizmge jatpaydy. Endeshe, meni dogmagha әues, dogmatik deytinder qatty qatelesedi.

***

Aqyn  – óz janynyng syrtqa tepken janghyryghy. Ol sol janghyryqty qaghazgha týsiredi.  Stili degen sol.

***

         Poeziya – iydeyadan da, iydelogiyadan da, faktydan da joghary túrady. Aqynnyng kónil –kýii men shabyty attalghan ýsh qadyr-qasiyetting eshqaysysyna baghynbaydy da bas úrmaydy. Óleng ómirge kelip bitkesin, odan iydeya da, iydelogiya da, fakty da izdeushiler tabylady. Ol endi basqa әngime.

***

        Talant.  Kemtalant. Beytalant. Osy bir sóz tirkesterin Aseken, Asqar Sýleymenov jii tilge tiyek etetin. Tipi, jazghan da shyghar-au, deymin. Sóitken, so kisining ózi de, ózining solardyng qaysysyna jatatynyn ajyrata almay ketti-au, sirә. Óitkeni, bizde, (basqalarda da solay) shyn talanttylar kózi tirisinde ózining әdil baghasyn jariyaly týrde ala almay ketedi emes pe? Soghan qaramay, talanttyng myqtylyghyn keybireuler ishtey sezedi, biraq, ony syrtqa shygharyp, jariyalylyqtyng ozyq ýlgisin kórsetpeydi.                

***

                Kezinde Mәskeude oqyp jýrgenimde, bir aghylshyndyq aqyn, filolog «Qazaqtar úiqaspen óleng jazsandar baqytty ekensinder» degende, ony men atýsti qabyldap qana qoyghan edim. Jaqynda aghylshyndarda 50 ghana úiqas, al, fransuzdarda onyng odan da azdyghyn oqyp-bilgende tanqaldym. Endeshe, olardyng verlibrge erekshe den qoyyp, әdebiyet teoriyasynan órgen «izmderge» boy aldyrularynyng syry sonda eken. T.Eliottyng «Toliko nikchemnyy poet mojet obradovatisya belomu stihu kak vozmojnosty osvoboditisya ot jestkkihput formy» dey túra, «.Velikaya poeziya doljna byti...y zavavoy..» degenin qalay týsinemiz.Tipti, onyng ólendi ermekke jazamyn degenge sayatyn sózi de bar. Mine, búl parodoks.

 ***

          Jaqynda synshy Amangeldi inim, telefon arqyly shygharmashylyq pikir alysu barysynda, qazirgi jas aqyndar arasynda etek alghan  әdebiyettegi әdepsizdik turaly mazmúndy da mәndi mәseleni tilge tiyek etti. Onyng әngime barysyndaghy « Ádebiyettegi әdep»  sosyn «Ádebiyettegi әdepsizdik» sóz tirkesi maghan qatty únady. Mine, qozghaytyn taqyryp. Áytpese, keybir jas aqyndardyng ólenderine birauyz syn- pikir aitylsa nemese jalpy shygharmashylyghyna oiyn bildirgen adamnyng ( onyng ýlken-kishisine qaramay) ýstine bar ylasyn, kir-qoqysyn, zәrli sózin  tógetinin, tipti, endi bireuining kýsh kórsetetinin qaytersin. Syn- pikir kótere almaysyn ba, әdebiyetke kelme. Onday adamdardan azamat ta, aqyn da shyqpaydy. Shygharmashylyq adamy – sipaghandy únatatyn nemese  ózi kelip sipanatyn mysyq qylyqtan aulaq bolu kerek.

Amanhan Álim aqyn, "Aqiqat" jurnalynyng bas redaktory

Abai.kz