Júma, 22 Qarasha 2024
46 - sóz 1962 2 pikir 11 Sәuir, 2024 saghat 20:18

Su astynan úshatyn dollar. 24 qayda barasyn?

Suret Aybar Oljaevtyng jeke paraqshasynan alyndy

2024 – halyqtyng «Halyqtyq IPO-dan» kónili qalatyn jyly boluy mýmkin. Sebebi, 3-4 aida depozitten artyq payda kóremin degen úsaq investorlardyng kózdegeni oryndalmady.

Mysaly, Air Astana bir jay aksiyasynyng baghasy Qazaqstan qor birjasynda 953,29 tengemen jabylyp otyr. Kezinde ol IPO-da 1073,83 tengemen satylghanyn eskersek, búqaralyq investorlar 12 payyz minusqa kirgen. Endi búl aksiyalar aldymen kem degende әu bastaghy baghasyna kelui kerek, odan keyin ghana ósim kórsete bastauy mýmkin. Yaghny oghan 1-2 jylday uaqyt kerek degen sóz. Tek búqaralyq investor oghan shyday ma?

Biyl Qazaqstannyng investorlyq klimatyna atap aitarlyqtay ózgeris enbeytin siyaqty. Biz investklimatty kardinaldy týrde qayta qaray almadyq. Sebebi Ýkimet pen basqa memlekettik organdardyng barlyq kýshi qazir su tasqynynyng aldyn-alugha baghyttalghan. Jana salyq kodeksi, progressivti salyq shkalasy qashan engiziledi, ol jaghy belgisiz. Situativti investorlar birjagha ene beretin shyghar, biraq institusionaldy salalyq investorlar negizgi kapitalgha investisiya salu boyynsha әli sheshim qabylday qoymady. Jәne biz brent barrelining ortasha baghasy 85-90 dollar bolatyn jyldy kóretin siyaqtymyz. Ol 2023 jyldan jaqsy, biraq 2022 jyldan nasharlau degen sóz.

Qazir birjada Últtyq qor transfertterining konverttelui tengege kәdimgidey qoldau kórsetude. Biraq onyng qarqyny men kólemi bәsendese dollar birden óse bastaytyn bolady dep aitugha bolady. Sebebi, 2023 jyldan bastap aghymdaghy shottyng defisiyti 8,7 milliard dollargha jetken. 2022 jyly múnay baghasy joghary bolghandyqtan shot profisitti bolghan edi.

Eng basty tәuekel – su kóterilip, múnay salasynyng isten shyghuy. Elimizde múnay infraqúrylymy, onyng ishinde búrghylau, tasymaldau, saqtau, óndeu zauyttary syndy jýieler múnday tabighy apattardy eskermey salynghan bolatyn. Sudyng ekonomikagha qanshalyqty shyghyn әkelgeni jәne qauyp tóndiru mýmkindigi tek mamyr aiynyng basynda anyqtala bastaydy. Bir sózben aitqanda, su bizding biylghy josparlarymyzdy biraz búzyp ketti. Endi biz tek mamyr aiyna ghana iyek arta alamyz.

Aybar Oljaevtyng jazbasy

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5322