Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 1843 3 pikir 16 Sәuir, 2024 saghat 16:12

Preziydent: Jaqyn 10 kýnde óte qauipti bolady...

Kollaj suretteri Aqorda telegram arnasynan alyndy

Memleket basshysy Soltýstik Qazaqstan oblysyna júmys saparymen bardy. Búl turaly Aqorda habarlady.

Qasym-Jomart Toqaevtyng júmys sapary Sergeevka su qoymasyn, Qyzyljar audanyn jәne Petropavl qalasynyng tóniregin tikúshaqpen aralap kóruden bastaldy.

Su tasqyny: Qyzyljardyng ahualy qalay?

Oblys әkimi Ghauez Núrmúhambetov Memleket basshysyna Soltýstik Qazaqstan oblysynyng Qyzyljar, Esil, Shal aqyn audandary men Petropavl qalasyndaghy su tasqyny jaghdayyn bayandady. Ónir әkimining aituynsha, alty audanda tótenshe jaghday jariyalanghan. Qazirgi tanda 2 mynnan astam túrghyn ýidi su basqan, 10345 adam evakuasiyalanghan.

Su tasqynyna qarsy sharalargha 5270 adam jәne 906 tehnika júmyldyrylghan. Halyqtyng túrmys-tirshiligine qajetti infraqúrylymdardy qalpyna keltiru júmystary jýrgizilip jatyr.

Tabighy apattan zardap shekken azamattardyng materialdyq shyghyndaryn esepteu jәne óteu jóninde komissiya qúrylghan.

Memleket basshysy Soltýstik Qazaqstan oblysynyng evakuasiyalanghan túrghyndarymen kezdesti Preziydent Qasym-Jomart Toqaev Soltýstik Qazaqstan oblysynyng su basqan aumaghyn tikúshaqpen aralap kórgennen keyin qarghyn su saldarynan evakuasiyalanghan audandardyng halqymen kezdesti.

Túrghyndarmen әngimelesu barysynda Qasym-Jomart Toqaev shyghyndardy óteu ýshin memleket barlyq tiyisti sharany qabyldaytynyn aitty. Qazirgi uaqytta su tasqynynan zardap shekken barlyq túrghyngha birrettik kómek berilip jatyr jәne komissiya mýlik shyghyndaryn eseptegennen keyin ótemaqy tólenedi. Túrghyn ýii jaramsyz azamattargha jana baspana salynady jәne barlyq qajetti infraqúrylymmen qamtamasyz etiledi. Sonymen qatar zardap shekken túrghyndardyng nesiyeleri men zaymdaryn tóleu merzimi shegeriledi.

Jaqyn 10 kýnde jaghday óte kýrdeli bolmaq...

Memleket basshysy eshbir azamat nazardan tys qalmaytynyn atap ótti.

– Qazir bәrimiz óte kýrdeli kezendi bastan keship jatyrmyz. Búl – jalpyúlttyq apat. Degenmen, bir jaghynan alyp qarasaq, ong ózgerister de anyq bayqalady. Sudyng beti qaytyp keledi. Jaqyn aradaghy 10 kýnde óte qauipti bolady dep oilaymyn. Biraq biz elimiz boyynsha apat saldaryn joy sharalaryn qabyldap jatyrmyz. Búghan deyin aitqanymday, Ýkimet zardap shekken azamattardyng barlyghyna qoldau kórsetedi. Biz su tasqyny saldarynan bolghan barlyq shyghyndy óteymiz. Árbir azamat, әrbir otbasy memleketting qamqorlyghynda bolady. Búl – men ýshin basty mindet, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Memleket basshysy elimizding birqatar ónirindegi su tasqynyna baylanysty qalyptasqan kýrdeli jaghdaydy eskere otyryp, sonday-aq budjet qarjysyn ýnemdeu maqsatynda Ýkimetke, ortalyq memlekettik jәne jergilikti atqarushy organdargha imidjdik jәne basqa da iri is-sharalardy ótkizbeu jóninde tapsyrma berdi.

– Men budjet qarjysyn ýnemdeu maqsatynda iri halyqaralyq forumdy ótkizuden bas tarttym. Sonymen qatar Dýniyejýzilik kóshpendiler oiyndaryna júmsalatyn shyghyndy qysqartamyz. Áriyne, qazir búl sharadan týpkilikti bas tartu mýmkin emes. Biraq oghan júmsalatyn qarjy kólemi aitarlyqtay azayady. Búdan bólek, elimizding Tokioda ótetin Dýniyejýzilik kórmege qatysuyna bólingen budjet te qysqarady, – dedi Preziydent.

Qasym-Jomart Toqaev barlyq memlekettik organgha su tasqyny saldarynan sabaq aluy kerek ekenin aitty.

– Bizde múnday apattardy aldyn ala eskertu jýiesi jetispeydi. Qajetti mamandar da tapshy. Qazir gidrotehnik kadrlardy dayarlau turaly shúghyl sheshim qabyldandy, – dedi Memleket basshysy.

Memleket basshysy Petropavl su torabyna bardy

Irgetasy 1973 jyly qalanghan nysan Sergeevka jәne Petropavl su qoymalarynyng belgilengen rejimde toltyrylyp, iske qosyluyn qamtamasyz etu arqyly Esil ózenining aghysyn retteydi.

Soltýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Ghauez Núrmúhambetovting aituynsha, ónirdegi su tasqynyna Esil ózeni múzynyng erui jәne Aqmola oblysynan aghyn sudyng kelui sebep bolghan. Ásirese, biylghy seng jýru kezeninde múzdardyng keptelisi saldarynan su dengeyi kýrt kóterilip, sel jýrdi. Búl infraqúrylymnyng isten shyghuyna jәne Esil ózenin jaghalay ornalasqan eldi mekenderdi su basuyna әkep soqtyrdy. Sonday-aq ol su tasqynyna qarsy is-sharalargha 2500 erikti belsendi qatysyp jatqanyn atap ótti. Aymaqqa 300 tonna gumanitarlyq kómek keldi.

Memleket basshysyna «Astana» ónirlik qolbasshylyghy әskerlerining qolbasshysy Erjan Ybyraev Soltýstik Qazaqstan oblysyndaghy tótenshe jaghdaydyng zardaptaryn jong ýshin qorghanys vedomstvosynyng 700 әskery qyzmetshisi men 33 tehnikasy júmyldyrylghanyn bayandady. Onyng aituynsha, әskeriylerding negizgi kýshi qaptardy qúmmen toltyru, bógetter salu, Petropavl qalasynyng manyndaghy audandar men Qyzyljar audanynyng eldi mekenderine jaqyn mandaghy jaghalaulardy nyghaytu júmystaryna baghyttalghan. Su tasqynyna qarsy kýres sharalary bastalghannan beri әskeriyler jergilikti atqarushy organdarymen birlesip, bógetter salu, olardy nyghaytu júmystaryn atqarghan. Búl bógetterding jalpy úzyndyghy 15 shaqyrymnan asady.

Qasym-Jomart Toqaevqa qalyptasqan jaghdaydy naqty uaqyt rejiyminde qadaghalaugha mýmkindik beretin jyljymaly basqaru punkti jabdyqtalghany jóninde mәlimet berildi.

Ol ýshin әr 2,5 saghat sayyn jergilikti jerding 2D formatty kartasy arqyly aqparat beruge qabiletti úshqyshsyz basqarylatyn barlaushy úshu apparaty paydalanylady. Sonday-aq tәulik boyy úsha alatyn әri su tasqynyna qatysty jaghdaydyng ózgeruine monitoring jýrgizuge mýmkindik beretin termoviziyalyq kamerasy bar dron qoldanylady.

«QazSuShar» RMK Soltýstik Qazaqstan oblystyq filialynyng diyrektory Shúghayyp Ibatullin Preziydentke Sergeevka su qoymasy 2022 jyly kópfaktorly tekseristen ótkenin jәne onyng tehnikalyq jaghdayy qanaghattanarlyq dep baghalanghanyn mәlimdedi. Býginde ónirdegi eki su qoymasy da shtattyq kestege say júmys istep túr.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5404