Senbi, 23 Qarasha 2024
Tarih 1678 4 pikir 17 Sәuir, 2024 saghat 14:50

Qanly jazbasy – әlemdik dengeydegi janalyq!

Kollaj suretteri QALAM jobasynan alyndy

Arheolog: Qanly jazbasy – Qazaqstandy jazba mәdeniyeti bar ejelgi órkeniyettermen bir qatargha qoyatyn әlemdik dengeydegi janalyq!

Qazaqstandyq arheolog Aleksandr Podushkin Týrkistan oblysynda tabylghan qanly jazbasy oryndalu formaty túrghysynan Qazaqstandy ózindik jazba mәdeniyeti qalyptasqan ejelgi órkeniyettermen bir qatargha qoyady degen pikirde.

Búl turaly Aleksandr Podushkin Qanly memleketine jәne onyng Úly Jibek jolyndaghy Ortalyq Euraziyanyng ejelgi órkeniyetter jýiesinde atqarghan róline arnalghan «Kóne Týrkistannyng qúpiyasy» atty dәris barysynda aitty. Dәristi Týrkistan qalasynda QALAM kóptúghyrly ghylymiy-bilimy jobasy úiymdastyrdy.

Qanly arys (proto-soghdy) jazbasynyng aighaqtary Kýltóbe qalasynyng ornynda (Týrkistan oblysy, Ordabasy audany, Saryaryq auyly) qysh taqta-kesteler týrinde tabylghan bolatyn. Arheologiyalyq jәne numizmatikalyq materialdar boyynsha búl taqtayshalar b.z.d. I gh. – b.z. I gh. aralyghynda jasalghan.

«Búl әlemdik dengeydegi janalyq. Ortalyq Euraziya aumaghynda búl taqtayshalargha balama joq. Qazaqstan, Resey, Úlybritaniya, Izraili, Fransiyanyng bedeldi paleolingvisteri zertteu barysynda onda qanday jazu keltirilgeni turaly birneshe núsqa aityldy. Zertteu nәtiyjesi taqtayshalardaghy jazudyng jol bolyp jazylghanyn, aramey әlipbiyimen berilgenin kórsetti. Ejelgi iran tilining shyghys dialektilerining biri anyqtaldy, ony Qanly memleketine tәn dep bólek kórsetuge bolady», – dep mәlimdedi arheolog QALAM dәrisi barysynda.

Kýltóbede (Týrkistan oblysy) tabylghan qysh taqtaysha-kestelerding fotosy. Derekkóz: A.Podushkinning múraghatynan

Ol Kýltóbe mәtinderi (jalpy sany – 30) bizding dәuirimizding alghashqy ghasyrlaryndaghy Ortalyq Aziya men Qazaqstangha qatysty sayasi, әleumettik jәne tarihiy-mәdeny sipattaghy manyzdy aqparatty qamtitynyn aitty. Jekeley alghanda, taqtayshalarda ejelgi memleketter men iri qala ortalyqtarynyng (Nahsheb, Samarqand, Kesh, Shash, Búqara) ataulary, kisi attary, ejelgi biyleushilerding lauazymy jazylghan. Sonymen qatar әleumettik terminder («shatyr adamdary» – kóshpendiler); memlekettik terminder («asyl zattar» – qazyna); qoghamdyq júmystar («qalanyng negizin qalau, qala salu»); dinastiyalyq jәne tuystyq terminder («úl»); qyzmettik sózder, aimaqtyq masshtabtaghy tarihy oqighalardy atau jәne jergilikti biyleushilerding is-әreketi jәne taghy basqalar kezdesedi. Keltirilgen aqparatqa qaraghanda, Qanly memleketining jogharghy taby memlekettik dengeyde jazudy mengergen.

Professor Aleksandr Podushkin qaytalanbas qanly jazbasyn Qanly memleketining Qazaqstan Respublikasy men Ortalyq Aziyanyng tarihiy-mәdeny múrasyna qosqan úly ýlesining dәleli dep sanaydy: «Joghary dengeyde damyghan órkeniyetting kórinisi jәne memlekettilikting airyqsha belgisi retinde qanly jazbasy Qazaqstan Respublikasynyng qazirgi ghylymy jәne azamattyq qoghamy ýshin ýlken әleumettik manyzgha iye. Búl jәdiger qazaqtyng ata-babasynyng mәdeny múrasy jәne ejelgi salt-dәstýri qanshalyq bay әri ýlken ekenin anyq kórsetedi. Bizge ony memleket jәne halyqaralyq qauymdastyq dengeyinde saqtap, nasihattau qajet. Jazba mәdeniyeti – adamzat qol jetkizgen eng úly jetistikterding biri ekenin jәne әlemde sanauly el ghana «búrynghy babalarymyzda jazba bolghan» dep aita alatynyn atap ótkim keledi».

QALAM dәrisi barysynda arheolog eki myng jyl búryn jasalghan óner tuyndylary turaly aityp berdi, tyndarmandardy qanlylardyng tarihiy-mәdeny múrasymen tanystyrdy jәne Qanly memleketining qazirgi qazaq halqy etnogenezining alghashqy kezenderine qanday tikeley qatysy bar ekenin kórsetti. Sonymen qatar, ol ekonomikalyq, sayasy jәne mәdenie әleueti zor bolghan Qanly memleketi ejelgi Ortalyq Aziyanyng úly imperiyalaryna birtaban jaqyn túrghanyn mәlimdedi.

Anyqtamalyq aqparat:

Aleksandr Nikolaevich Podushkiyn – tanymal qazaqstandyq arheolog, tarih ghylymdarynyng doktory, Ó.Jәnibekov atyndaghy Ontýstik Qazaqstan memlekettik pedagogikalyq uniyversiytetining professory (Shymkent q.). Ejelgi Qanly memleketin (b.z.d. II gh. – b.z. IV gh.) zertteushi. Ontýstik Qazaqstandaghy Arys mәdeniyetin (b.z.d. IV gh. – b.z. VI gh.) ashqan maman.

QALAM – Ortalyq Aziya men býkil әlem halqynyng tarihyna jәne mәdeniyetine arnalghan kóptúghyrly ghylymiy-bilimy joba. Jobanyng negizi – әlemdik tarihy prosesterge Ortalyq Aziya kózimen qarau. Barlyq negizgi materialdy әlemning týrli elinen shyqqan, kәsiby ortada ýlken bedelge ie tarihshylar, filosoftar, ónertanushylar, sayasattanushylar jazady. Jobagha qazir Qazaqstan, AQSh, Kanada, Úlybritaniya, Resey jәne basqa memleketterding zertteushileri qatysyp jatyr. Qazir QALAM jobasyn qazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde oqugha bolady.

BAQ ýshin baylanys túlghasy:

Dimash Ziyadiyn, QALAM PR-diyrektory

d.ziyadin@qalam.global

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394