Biyl Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi 2009-2011 jyldargha arnalghan júmysynyng strategiyalyq baghyttary negizinde «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng iske asyryluyna, últtyq kiynematograftyng damuyna, mәdeniyet salasynda serpindi jobalardy iske asyrugha qajet jaghday jasau men jas daryndardy qoldaugha erekshe mәn berdi. Eng bastysy, últtyq kiynematografty damytu júmystary ayasynda tehnikalyq qayta jabdyqtau, jana alandar qúru, prokat qyzmetin úiymdastyru, kinoónimderdi saqtaudyng sifrlyq tehnologiyalaryn engizu qarastyrylghan «Qazaqfilim» últtyq kompaniyasyn janghyrtu jospary әzirlendi. Sonymen birge 2009 jyly әleumettik manyzy bar taqyryptargha arnalghan 28 jana kinokartinanyng óndirisin bastau josparlanghan.

Zangha ózgeris enerde...

Jaqynda Ýkimet "Mәdeniyet turaly" Zangha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly" zang jobasyn Mәjilisting qarauyna jiberdi. Jobanyng maqsaty - mәde­niyet turaly últtyq zan­na­many otandyq kiynematografty, mú­rajay jәne kitaphana isin qol­dau men damytu, sonday-aq mә­deny qúndylyqtardy qalyp­tas­tyru jәne saqtau bóliginde odan әri jetildiru...

Biyl Mәdeniyet jәne aqparat ministrligi 2009-2011 jyldargha arnalghan júmysynyng strategiyalyq baghyttary negizinde «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng iske asyryluyna, últtyq kiynematograftyng damuyna, mәdeniyet salasynda serpindi jobalardy iske asyrugha qajet jaghday jasau men jas daryndardy qoldaugha erekshe mәn berdi. Eng bastysy, últtyq kiynematografty damytu júmystary ayasynda tehnikalyq qayta jabdyqtau, jana alandar qúru, prokat qyzmetin úiymdastyru, kinoónimderdi saqtaudyng sifrlyq tehnologiyalaryn engizu qarastyrylghan «Qazaqfilim» últtyq kompaniyasyn janghyrtu jospary әzirlendi. Sonymen birge 2009 jyly әleumettik manyzy bar taqyryptargha arnalghan 28 jana kinokartinanyng óndirisin bastau josparlanghan.

Zangha ózgeris enerde...

Jaqynda Ýkimet "Mәdeniyet turaly" Zangha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly" zang jobasyn Mәjilisting qarauyna jiberdi. Jobanyng maqsaty - mәde­niyet turaly últtyq zan­na­many otandyq kiynematografty, mú­rajay jәne kitaphana isin qol­dau men damytu, sonday-aq mә­deny qúndylyqtardy qalyp­tas­tyru jәne saqtau bóliginde odan әri jetildiru...

Býginde kiynematograf salasy derekterdi jazudyng jәne beruding sandyq tehnologiyalaryn qarqyndy da­mytu dәuirinde túraqty teh­no­logiyalyq jetildirudi jәne qazirgi ta­laptargha balamaly normativtik qúqyqtyq bazany talap etedi. Osyghan baylanysty, týzetulerding negizgi bóligi kiynematografiya mәseleleri boyynsha qúqyqtyq kenistikti jetildiruge baghyttalghan. Atap aitqanda, kiynemato­gra­fiyagha qatysty filim, kiy­noshejire, filimdi prokattau, tiraj­dau, filim shygharu mәseleleri engizilip, úghymdyq apparat ke­neytildi. Ekinshiden, balalardy kino ónerining yqtimal teris әser­le­rinen qorghau maqsatynda kó­rer­menderding jasyna qaray indeks engizu úsynyldy. Indeksting әm­bebap, yaghny әr týrli jastaghy kórermenderge arnalghan fiy­lim­der, ata-analarynyng qaty­suymen 16 jasqa deyingi, 16 jastan 18 jas­­­qa deyin jәne 18 jastan asqandar bolyp bólinetin 5 sanaty kózdelgen. Ýshinshiden, filimderdi pro­kat­tau jәne kópshilikke kórsetu kezinde kórermenderding jas erek­she­likteri jónindegi normalardy saq­tau maq­sa­tynda otandyq jәne she­teldik fiy­limderge prokattau kuә­li­gin beru ar­qy­ly tirkeu úsynylady. Tórtinshiden, últtyq mәdeny iygilikting ajyramas bóligi retinde kinoshejirening jәne últtyq fiy­lim­derding bastapqy ma­terial­daryn saqtaudy kózdeytin nor­malardy engizu úsynylady.

...bir baybalam bastaldy

Zannyng aty - Zan! Ásirese mәdeny ústanym boyynsha kiynematograf salasyna basa mәn berilgeni qúptarlyq-aq. Sebebi býginde elimizde 496 kinoqondyrghy bar desek, onyng 421-i auyldyq jerlerde ornalasqan. Jalpy sanynan 243-i memleket menshiginde bolyp tabylady. Oghan qosymsha, belsendi júmys jasap túrghan 12 kinony jalgha beru úiymdarynyng 8-i memleket menshiginde. Búl rette respublikadaghy filim óndirushi sektorlarda týrli janrlardaghy kartinalardy shygharatyn memlekettik emes studiyalardyng da barshylyq ekenin eskergen lәzim. Mysaly, elge elene bastaghan «Kókshe-Uniyversiytet», «Aynakól», «Jebe», «Kinojýz», «Túranfilim» jәne búrynnan júmys isteytin «Kino» Kompaniyasy», «Gala-TV» studiyalaryn nege atap kórsetpeske?! Demek qazaqstandyq kino óndirushilerding ornalasu aimaghy aitarlyqtay keneygen jәne atalghan studiyalar Almaty qalasynda ghana emes, Kókshetau, Shymkent qalalarynda da ornalasqan.

Kezinde studiyasynda Kamal Smayylov, Túrar Dýise­baev, Qalila Omarov, Ádilbek Tauasarov, Serik Bayqonov syndy talay tarlandar qyzmet atqarghan qara shanyraq - «Qazaqtele­filimde»  keyingilerge ýlgi bolarlyqtay nebir kiy­no­shejireler jasaldy. Bir jylda 45 derekti filim, 5-6 mulitfilim týsi­riletin kezder edi ol. Áygili kinostudiyamyz sol kezennen bastap jyl sayyn 7 kórkem, 50-den astam derekti kartinalardy jәne «Sovettik Qazaqstan» kinojurnalynyng 24 nómirin shygharghan da, 70-ke juyq filimge qazaq tilinde dublyaj jasaghan. Áytse de uaqyt óte kele, janadan ashylghan tәuelsiz arna­largha onyng bir kinoónimin 5 dollargha sat­qan pysyqaylar da tabyldy. Ol - elde jappay júmyssyzdyq beleng alghanda, kóp kinogerler júmyssyz­dardyng qataryna qosylghan kez bolatyn. Kәsipsiz qalghan qyzmetkerlerding bәri de derekti filim týsiruge mamandanghan, na­ghyz kәsiby redaktorlar, rejisser­ler, operatorlar edi. Telefilimnen kýderin ýzip, bas­qa tirshilikke kóshkenderi de bar. Júmys tap­qany - tapty, tappaghany - dalada qalghan. Múny ne ýshin aityp otyr deseniz... Óz salasy boyynsha halyqqa adal qyzmet kórsetudi oilaghan adam sol kәsibine qatysty qabyldanghan zandy qúrmetteui kerek! Ayasynan auytqityn sheshim qabyldaugha ýiirsektenbegen abzal.

Nauryz aiynyng sonynda bir top kino mamandary tarapynan Mәjilis deputattaryna «Mәdeniyet turaly» Zangha qatysty resmy hat joldandy. «Búl - 1993 jyly qabyldanghan eski zannyng kóshirmesi», «Kenestik jobadan eshqanday aiyrmashylyghy joq», «qazaqstandyq kórermender ýshin qajetti kinoprokat satylymyna kedergi jasalady»... degendey baybalam kóp. Olar, әsirese, zandaghy «filimderdi pro­kat­tau jәne kópshilikke kórsetu kezinde kórermenderding jas erek­she­likteri jónindegi normalardy saq­tau maq­sa­tynda otandyq jәne she­teldik fiy­limderge prokattau kuә­li­gin beru ar­qy­ly tirkeu úsynylady" degen tarmaqshagha degbirsizdenip otyr. "Prokattau kuәligi berilmey qalatyn ónimderding zanmen shekterliktey ne ziyany bar?!" desedi. Demey-aq qoygha da bolushy edi... Óitkeni biz mysalgha alghan «Qazaqtele­filim» dәuirinde tәuelsiz Qazaqstannyng alghashqy qadamdary basshylyq әdistemeleri men formalaryn ortalyqta, kino jәne teatr isimen ainalysu oryndarynda әzirleuge baghyttaldy. Eng bastysy qalalarda, auyldarda kino kórsetu nysandary jelilerin keneytuge baghyttalghan «kinodan týsken qarajat - kinogha» degen qatal sayasat qalyptasty. Odan búrynyraq jyldardan bastap-aq «Daladaghy kóshpeli halyqqa qyzmet kórsetu» kinoteatrynan týsken tabystar da osy maqsattargha júmsaldy.

Eger sapaly kino týsire bilsen, tolyqtyrular men ózgertuler engizilgen biylghy jana zang baptary boyynsha da, sol kezdegi kinogerler siyaqty, belgilengen tәrtippen әreket jasaugha esh kedergi joq. Al shet elderding kinoindustriyasyna kelsek, mysal retinde AQSh-ta kino biyletterining qúny kýn sayyn arzandap, Gollivud júldyzdarynyng qosymsha tabys mólsherining azaya bastaghanyn tilge tiyek etuge bolady. Bizde - kerisinshe. Qarjy daghdarysyn jeleu etken jeke menshik kinoteatrlar biylet qúnyn birden 20 payyzgha kóterip, bir filimdi tamashalau 1400-1700 tengege jetti. Ókinishke qaray, Astanadaghy ainaldyrghan bes qana kinoteatr da kórermenning kónilinen shyghudy kózdep otyr dey almaymyz. Múnda saghat altydan keyin otbasymen birge kinogha baryp demalmaq oiynyz bolsa, qaltadaghy ailyqtan «shaylyqtyq» soma qalghanyna shýkir aita qoymassyz... Kinoteatrlardaghy balalar biyletining qúny keshkilik eresekterdikimen birdey. Elordalyq kinoteatr qyzmetkerlerining aituynsha, «baghanyng 20 payyzgha kóteriluine daghdarys pen tenge devalivasiyasy basty sebepshi» eken. Sonda biylet qúnyn arzandatqan amerikalyq teatrlardyng «daghdarmay» otyrghanyna kim kepildik bere alady?!. Áne, zannyng septigi osynday syltaulardy siyretu ýshin de tiyedi.

2004 jylda 30-gha tarta qazaqstandyq filimder týrli kinoforumdar baghdarlamasynda Europanyn, Aziya jәne Amerikanyng 19 elinde kórsetildi. Halyqaralyq kinofestivaliderde 7 qazaqstandyq kartina 15 jýlde jәne diplomdarmen marapattaldy. Álemdik dengeyde marapatqa ie bolyp keletin sol filimder, nege ekeni belgisiz, óz halqymyzdyng nazaryna úsynylmay, «jabuly» kýiinde qalyp qoya beredi. Qazaq kinorejisserlarynyng jylda ómirge kelip jatqan enbekteri shalghayda jatqan qarapayym kórermenge tipten jetpeydi! Óitkeni kóp auyldaghy búrynghy mәdeniyet ýileri mal qoragha ainalyp ketkeli qashan?!. Kóshirme kinotaspalardyng paydasynan ziyany kóp ekendigin búghan deyin de búrqyratyp jazyp shyqqanbyz. Sonda bizding kinogerlerding enbekteri tek әlemdik kinofestivalider ýshin ghana týsiriletin bolghany ma?! Osy súraqqa qatysty dayyn jauap retinde mamandar tarapynan aitylghan «kinoprokat ózin-ózi aqtauy ýshin halyq sany 40 million adamnan kem bolmauy kerek eken» degen pikirdi qalay qabyldaymyz?.. Ol ýshin de zangha sýienuge tura keletini anyq. E, dep qoyynyz...

Últtyq mýdde úmytylmasyn!

Ras, týsinigi bar adam kinoprokat mәselesi - osy sala qyzmetkerlerining kókeytesti mәselelerining biregeyi ekenine dau aitpaydy. Qarapayym halyq óz qayratkerlerining jana ónimderin, retrogha ainalghan klassikalyq filimderin kóruge әrkez yntaly. Bir jaghynan, otandyq óndiristing ainalymgha enuimen shúghyldanatyn arnayy bir mekemening qajettigi de - ózdiginen súranyp túrghan sharua deuding aiyby joq. Búl jerde eskererlik taghy bir mәsele - oblys ortalyqtarynan, qalalardan memlekettik qarjylandyrugha qaraytyn bir-bir kinoteatr ashu. Zang da osynday maqsattargha paydalanarlyq dengeyde. Eger onday mýmkindik tusa, jeke úiymnyng mýddesin kózdep, jeke bastyng qamyn kýitteytin aryz jazghannan góri... IYә, retro, klassikalyq enbekterdin, jana tuyndylardyng ýlken tabys kózine ainalyp, halyqqa, últqa shyn qyzmet jasalghany tiyimdi!

Maman minberi

Gýlnәr SEYTMAGhANBETOVA, QR Parlamenti Mәjilisining deputaty:

- Kýni býginge deyin Qazaqstanda kino turaly zang bolghan joq. «Mәdeniyet turaly» Zanda kino turaly baptar az edi. Endi osy «Mәdeniyet turaly» Zanda kino turaly baptar auqymdyraq jәne prokattardyng qalpyna keltirilui turaly jaqsy-jaqsy mýmkindikter bar.

Áliya ÁBDIQADIRQYZY, «Kinopark» kinoteatrlar jelisining әkimgeri:

- Daghdarys jaghdayyna baylanysty, filimder shet elden, kóbinese Reseyden keledi. Múnday olqylyqtardy zanmen retteu kerektigin halyq qalaulylary da nazargha aldy. Oghan qarsy keluding qajeti shamaly...

Bauyrjan NÓGERBEK, kinosynshy:

- Mәselen, Chehiya halqy óz akterlaryn, rejisserlaryn qatty qúrmetteydi. Ózderinde janadan jaryqqa shyqqan dýnie bolsa, mindetti týrde kinoteatrlarynda sol filimderding túsaukeserin ýlken anshlagpen ótkizedi. Jәne ózge elderden prokatqa alynghan filimder sol sәtte uaqytsha toqtatylady. Sonday-aq Koreya kinogerleri óz filimderin telearnalardan bermeydi. Olar tek kinoteatrlarda ghana jýredi. Jәne búl el eger ózge elden prokatqa kino alar bolsa, sol filimderden týsken qarjynyng belgili bir bóligin otandyq kino óndirisin damytugha salady. Ári osy ózge elderding prokatqa kelgen ónimderinen óz rejisserlarynyng kinolary әldeqayda arzan baghada, halyqtyng qaltasyna layyqtalyp qoyylatyn kórinedi. Fransiyada da - osy jýie. Demek, biz kino ónerin «әri tart ta, beri tartqa» salmay, sonday iygilikti әreketterden ýlgi alugha tiyispiz.

Kerek derek

Qazaqstandaghy kino kórsetu jәne jeke kino ónimin damytu mәselesin jýieli sheshuge arnalghan alghashqy ýkimettik qújat 1927 jyly 23 nauryzda payda boldy. QazSSR Halyq komissariaty alqasynyng hattamalyq sheshimimen QazSSR kinoprokat isin retteu, eng aldymen prokat tólemin azaytu mәselesi anyqtaldy. Sol rette jergilikti tabighat jaghdayyn eskere otyryp, kenestik budjetten qarajat tartu arqyly Qazaqstandaghy kino óndirisin qúru mәselelerin әzirleu boyynsha jauapty túlghalargha tapsyrmalar berildi.

1927-1937 jyldardaghy ýkimettik qújattar respublikadaghy kino salasynyng manyzdy strategiyalyq sheshimderin anyqtady. Jauapty organ qúrylyp, onyng respublikadaghy kino isining damuyn basqaru boyynsha uәkilettikteri aiqyndaldy. Memlekettik trest bólimshesi retinde kino shygharushy úiym - «Shyghys kino» qúryldy. Almatydaghy «Soizhronika» kinostudiyasynyng «Sovettik Qazaqstan» kinojurnalyn shygharu boyynsha óndiristik baghdarlamasy bekitildi.

1941 jyly qyrkýiekte Almaty qalasynda qazaq kiynematografiyasynyng negizgi salasyn qalyptastyrushy kәsiporny bolghan Qazaq kinostudiyasy qúryldy. Ol Mәskeu jәne Leningrad qalalarynan kóshirilgen kinomekemelerining qyzmetkerlerin ornalastyru bazasyna ainaldy da, kino mamandary ýshin jaghday jasau, últtyq kadrlar dayarlau, respublikadaghy kino salasynyng tehnikalyq jәne tehnologiyalyq bazasyn damytudy qamtamasyz etu mәseleleri shúghyl jәne tiyimdi sheshilip otyrdy.

1944 jyly «Mosfilim» jәne «Lenfilim» kinostudiyalaryn kóshirgennen keyin, «Qazaqstandaghy kórkem kiynematografiyany odan әri damytu jónindegi sharalar turaly» QazSSR HK qaulysymen qazaqstandyq kiynematografiyany odan әri damytugha jaghdaylar jasaldy.

1946 jyly Qazaq SSR Joghary Kenesi Prezidiumynyng Jarlyghymen QazSSR kiynematogarfiya Ministrligi qúryldy. Alayda, kino salasynyng ereksheligin eskere kele (filimderdi shygharmashylyq-úiymdastyru dayyndau sipatyndaghy, kino jobalardy taratudyng óndiristik-tehnikalyq mәseleleri, kino shygharuda jәne ónimderdi taratuda joghary tehnologiyalardy paydalanu, kino kórsetudi jýzege asyruda qazirgi zamanghy tehnikalyq qúraldarmen qamtamasyz etu), kiynematografiya salasynda jeke dara salalyq basqaru organynyng jetispeushiligi mәselesi shyghyp otyrdy.

Kiynematografiyany basqarushy ortalyq organdy qysqartu turaly songhy ýkimettik qújat 1996 jyly jazylghan. «Qazaqkino» Memlekettik kompaniyasy qysqaryp, kinosalasyndaghy memlekettik sayasatty jýrgizu jónindegi barlyq qyzmet Mәdeniyet ministrligine berildi.