2013 jylghy 11 qazanda Elordada ótken Ýkimetting keneytilgen otyrysynda Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev energiya ýnemdeuding bazalyq mәselelerin sheshu qajettigin atap kórsetti. Qazaqstanda jylu jelilerindegi shyghyn 22,1 payyz, al Euroodaqta ortasha 10 payyzdy qúraydy. Qazaqstandyq elektr jelilerinde shyghyn 14 payyz bolsa, Qytay, Koreya, Japoniyada ol nebәri 5 payyz.

Memlekettik organdar tarapynan energiya ýnemdeu men energiya esepteu mәselelerine jetkiliksiz dengeyde kónil bólinedi. Mәselen, jalpy ýiding jylu eseptegishterimen qamtamasyz etu Qaraghandy oblysynda 25,8 payyz, Batys Qazaqstan oblysynda 16 payyzdy ghana qúraydy. Túrghyndar arasynda elektr energiyasyn, jylu men gazdy ýnemdeu jóninde pәrmendi nasihat jýrgizilmeydi.

Búl baghytta bizding oblysymyzda qanday júmystar jýrgizilip jatyr? Ótken seysenbi kýni oblystyq әkimdikting mәjilis zalynda ótken baspasóz mәslihatynda Manghystau oblysynyng energetika jәne kommunaldyq sharuashylyq basqarmasynyng basshysy Baqytjan Óteghaliyev osy mәseleler tónireginde әngime órbitti.

 – Manghystau aimaghynda jasyl energetika kóz-derin damytu qalay iske asyryluda?

2013 jylghy 11 qazanda Elordada ótken Ýkimetting keneytilgen otyrysynda Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev energiya ýnemdeuding bazalyq mәselelerin sheshu qajettigin atap kórsetti. Qazaqstanda jylu jelilerindegi shyghyn 22,1 payyz, al Euroodaqta ortasha 10 payyzdy qúraydy. Qazaqstandyq elektr jelilerinde shyghyn 14 payyz bolsa, Qytay, Koreya, Japoniyada ol nebәri 5 payyz.

Memlekettik organdar tarapynan energiya ýnemdeu men energiya esepteu mәselelerine jetkiliksiz dengeyde kónil bólinedi. Mәselen, jalpy ýiding jylu eseptegishterimen qamtamasyz etu Qaraghandy oblysynda 25,8 payyz, Batys Qazaqstan oblysynda 16 payyzdy ghana qúraydy. Túrghyndar arasynda elektr energiyasyn, jylu men gazdy ýnemdeu jóninde pәrmendi nasihat jýrgizilmeydi.

Búl baghytta bizding oblysymyzda qanday júmystar jýrgizilip jatyr? Ótken seysenbi kýni oblystyq әkimdikting mәjilis zalynda ótken baspasóz mәslihatynda Manghystau oblysynyng energetika jәne kommunaldyq sharuashylyq basqarmasynyng basshysy Baqytjan Óteghaliyev osy mәseleler tónireginde әngime órbitti.

 – Manghystau aimaghynda jasyl energetika kóz-derin damytu qalay iske asyryluda?

– Jasyl ósim jәne tómen kómirsutegili ekonomika baghyty ornyqty damu qúraly retinde 2020 jyldargha deyin arnalghan damu Strategiyasynda, Ýdemeli industriyalyq-innovasiyalyq damu memlekettik baghdarlamasynda, Qazaqstan men Memleket basshysynyng halyqaralyq bastamalarynda manyzdy oryn aldy.

Jasyl ekonomikagha energetikanyng ekologiyalyq taza kózderi bolyp sanalatyn energiyanyng balamaly jәne janartylatyn kózderi – kýn, jel, su energiyasy, geotermaldyq energiya (jer jyluynyng energiyasy) jәne basqa energiyalar kiredi.

Óndiristik quattardy jasyl ekonomikagha kóshiru maqsa-tynda Manghystau oblysynda energiyanyng janarmaly týrlerin óndiretin nysandar salu jobalaryn iske asyru josparlanuda. Olardyng ishinde Týpqaraghan audanynda Fort-Shevchenko qalasynyng manynda quaty 19,5 jәne 42 MVt eki jel elektr stansasyn salu jobalary bar. Býginde jobalar jasaqtalyp bitip, Qazaqstan Respublikasy Qorshaghan ortany qorghau ministrligining ortalyq memlekettik organdarymen kelisuden ótkizilude. Sonymen qatar «Energy Worldwide Holding» kompaniyasynyng Qaraqiya au-danynda 150 Mvt jel elektr stansasyn salu jónindegi tapsyrysy qaraluda. Qazir jo-bagha jer resimdeu jónindegi júmystar jýrgizilude. Búl jobalardy qarjylandyru jeke menshik investisiyalardyng esebinen jýzege asyrylady.

Qoldanystaghy elektr jelilerinen shalghaydaghy kәsipkerlik nysandarynda (mal sharuashylyghy men balyq sharuashylyghynda) budandyq qondyrghylar salu da nazardan tys qalyp otyrghan joq. Qazirding ózinde jer qoynauyn paydalanushylar esebinen Manghystau audanyndaghy Hanbekgýl Shauqarovanyng sharua qojalyghyna budandyq qondyrghy jetkizuge kelisimshart jasaldy.

«Kóktem» memlekettik kommunaldyq kәsiporny Europalyq qayta qúru jәne damu bankimen birlesip, Aqtau qalasyndaghy «Qoshqar ata» kó-lining manynda túrmystyq qatty qaldyqtardy óndeu keshenin salu jobasyn qolgha aluda. Búl keshen de elektr energiyasy men biogaz jәne qaytalama shiykizattar alatyn bolady. Sonymen qatar Janaózen qalasynda qatty túrmystyq qaldyqtardy óndeu kombinaty salynu ýstinde. Ol qaytalama shiykizattar shygharady. 

 - Ýkimetting keneytilgen otyrysynda Memleket basshysy energiya ýnemdeu men energiya esepteu mәselelerine basa nazar audardy. Osy mәseleler Manghystau ai-maghynda qalay sheshilude?

– Energiya ýnemdeu sayasatyn iske asyru shenberinde Manghystau oblysy әkimdigining qaulysymen 2013-2015 jyldargha arnalghan Manghystau oblysy boyynsha aimaqtyq keshendi energiya ýnemdeu jospary bekitildi. Qazir osy jospargha sәikes sharalar iske asyryluda.

2011-2012 jyldary 15 kóp pәterli túrghyn ýide kýrdeli jóndeu ótkizildi. Jóndeu barysynda jylulyq jan-ghyrtu elementteri-jylumen oqshaulau materialdary paydalanylyp, jalpy ýy toraptarynda jylu eseptegishteri ornatyldy, galareyalar podezderge ainaldyrylyp, jylytyldy jәne galareyalargha PVH profiliderinen terezeler bloktary salyndy.

Ýstimizdegi jyly Aqtau qalasynyng «Yntymaq» alany men 5 jәne 7 shaghyn audandar arasyndaghy tenizge týser oryndargha 350 energiya ýnemdeytin shamdar ornatyldy. On tórtinshi shaghyn audannyng teniz jaghalauyn ja-ryqtandyru 44 jaryq diodty shamdar men energiya ýnemdeytin shamdary bar 54 baghana ornatu arqyly iske asyryldy. Sonday-aq keden komiytetinen 35 shaghyn audandaghy oralmandardy beyimdeu ortalyghyna deyingi avtokó-lik joly jaryq diodty shamdarmen jaraqtandyryldy. Jaryq diodty shamdardy paydalanu elektr energiyasyn 30-35 payyz ýnemdeuge jәne olargha tehnikalyq qyzmet kórsetu shyghyndaryn tómendetuge mýmkindik beredi.

Qazirgi uaqytta Aqtau qalasynda avtokólik joldaryn jaryqtandyru ýshin negizinen quaty 250 Vt shamdar paydalanylady. Quaty 150 Vt DNaZ ýlgisindegi ainaly shamdy «Reflux» tiypindegi 30 sham tәjiriybelik qoldanyluda. 2013 jyly «Aqtau-Áuejay» avtokólik jolyna shamamen 40 «Reflux» shamy ornatyldy.

Elektr energiyasyn tiyimdi paydalanu maqsatynda Aqtau qalasynda kósheler jaryqtandyru ýshin qala-nyng 108 podstansasynda avtomat-tandyrylghan basqaru jýieli telemetrikalyq shkaftar qoyyldy, búl elektr energiyasyn 10-15 payyzgha deyin ýnemdeuge mýmkindik beredi.
Janaózen qalasynda ortalyq kóshelerde elektr jýielerin qúru men qayta qúrylymdau ayaqtaldy, múnda túnghysh ret jaryqtandyru kózi retinde avtomattandyrylghan basqaru jýiesimen 342 monokristaldyq kýn panelideri ornatylady (sonday-aq energiya jinaqtaghysh retinde akku-mulyatorlyq batareyalar qoyylady).

Beyneu selosynda kóshe jaryqtan-dyru jýiesinde avtomattandyrylghan fotorele júmys isteydi.

Oblysymyzdyng injenerlik jeli-lerin janghyrtuda da iygilikti ister bar. 2013 jyly oblys boyynsha «Manghystau elektr taratu kompaniyasy» aksionerlik qoghamymen 685,2 sha-qyrym elektrmen jabdyqtau jelisi men 105 transformatorlyq podstansa jóndeldi. Onyng aldyndaghy 2012 jyly oblys boyynsha 13,8 shaqyrym jylu jelisi jóndeuden ótkizildi.
Aqtau qalasynda «Kaspiy jylu, su arnasy» memlekettik kommunaldyq kәsipornymen 15, 21, 3b jәne 1 shaghyn audandardyng 4 kәrizdik soraptyq stansasyn qayta qúrylymdau jónin-degi júmystar ayaqtaldy. Olardyng nәtiyjesinde 20 payyz energiya resurstary ýnemdeledi.
Energiya tiyimdiligin arttyru men energiya tútynudy baqylaudy qam-tamasyz etu maqsatynda «Aqtau elektr jelileri basqarmasy» memlekettik kommunaldyq kәsipornymen investisiyalyq baghdarlama esebinen Aqtau qalasyna elektr energiyasyn kommersiyalyq esepteuding avtomattandyrylghan jýiesin kezen-kezenmen engizu jónindegi jobalyq-smetalyq joba jasaldy (qazir ol memlekettik saraptamada túr), búl elektr jelilerinde normativtik jәne kommersiyalyq shyghyndardy jyl sayyn jalpy somasy 200 mln. tengege deyin qysqartugha mýmkindik beredi.

2010-2013 jyldargha arnalghan «Man-ghystau elektr taratu kompaniyasy» aksionerlik qoghamynyng investisiya-lyq baghdarlamasymen elektr energiyasyn kommersiyalyq esepteuding avtomattandyrylghan jýiesin engizu jónindegi júmystar jýzege asyryluda.

Oblysymyzdyng ónerkәsiptik kәsip-oryndarymen de energiya ýnemdeu men energiya tiyimdiligin arttyru baghytynda, mәselen, «Qaraqúdyqmúnay» jauapkershiligi shekteuli seriktestigimen qabat qysymyn ústaudyng bloktyq-kustalyq soraptyq stansasyn elektrden gaz qozghaltqyshyna kóshiru josparlanuda. Búdan jylyna 27 mln. kVt elektr energiyasy nemese 362,8 mln. tenge ýnemdeledi.

Soltýstik Bozashy kenornynda «Buzachi opereiting Ltd» kompa-niyasyndaghy tehnologiyalyq prosess boyynsha jiyiligi retteletin qozghaltqyshtardy paydalanylanu elektr energiyasyn tútynudy 50 payyzgha deyin azaytugha mýmkindik beredi.

«MAEK-Qazatomónerkәsip» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi boyynsha 2013-2014 jyldary josparlanghan júmystardyng shenberinde 62 mln. tenge ýnemdeu josparlanuda.

«Aqtaugazserviys» aksionerlik qoghamynda qúral-jabdyqtar júmysy rejiymin ontaylandyrudyng arqa-synda 2012 jyly 2011 jylmen salystyrghanda, elektr energiyasyn paydalanu 5,1 payyzgha tómendetildi. 2011 jyldyng qorytyndylary boyynsha elektr energiyasyn paydalanu 362 myng kilovatt, yaghny 3 mln. tenge qúrady, al 2012 jyly elektr energiyasyn tútynu 343 myng kilovatt nemese 2,9 mln. tenge boldy. 2013 jyldyng qorytyndylary boyynsha da energiya resurstaryn ýnemdeu iske asyrylady.

 – Jalpy ýiding jylu esepteu qúraldary qansha ýige ornatyldy?

– Búl mәsele boyynsha Memleket basshysynyng jylu energiyasyn esepteu qúraldarymen tútynushylardy 100 payyz qamtamasyz etu jónindegi tapsyrmasy bar. Qazirgi uaqytta Aqtau men Janaózen qalalary boyynsha zandy jәne jeke túlghalar jylu esepteu qúraldarymen 45 payyz qamtamasyz etildi. Aqtau qalasynda tú-tynushylardyng 28 payyzyna jylu esepteu qúraldary qoyyldy, olardyng ishinde zandy túlghalardyng 77 payyzyna (barlyghy- 376, ornatylghany-290), jeke túlghalardyng 6,4 payyzyna (barlyghy-830, ornatylghany-53) jylu esepteu qúraldary ornatyldy. Janaózen qalasynda jylu esepteu qúraldary zandy jәne jeke túlghalardyng barlyghyna týgeldey qoyyldy.

Ótken jyldyng tamyz aiynda «MAEK-Qazatomónerkәsip» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi bas diyrektorynyng orynbasary B.Filippovpen 530 jylu esepteu qúralyn ornatu kestesi bekitildi. Keste boyynsha 2012 jyly 181, 2013 jyly 349 jylu esepteu qúralyn ornatu josparlandy. 2012-2013 jyldary barlyghy 27 jylu esepteu qúraly ornatyldy. Olardy qarjylandyru halyqtan qaytarymdy negizde «MAEK-Qazatomónerkәsip» jauapkershiligi shekteuli seriktestigining óz qarajaty esebinen iske asyryldy. Orta eseppen bir jylu ólsheu qúraly ýiding audanyna qaray 800 myng tenge, әrbir pәter ýshin 10 myng tenge túrady, olar bir jylgha ailargha bólindi jәne kommunaldyq qyzmetterding jalpy esepshotyna engizildi.

Qazaqstan Respublikasy Ýkimeti-men jylu esepteu qúraldaryn tútynushylar esebinen emes, tabighy monopoliya subektisi esebinen ornatu turaly qoldanystaghy zannamagha ózgeris engizu mәselesi qaraluda. Alayda әli bekigen joq.

Búghan qaramastan «MAEK-Qazatom-ónerkәsip» jauapkershiligi shekteuli seriktestigimen kórsetilgen tapsyrmalardy oryndau ýshin jylu esepteu qúraldaryn ornatu jónindegi júmystardy jalghastyru sheshilude.

Áriyne, alda da atqarylar júmystar az emes. Osy iygilikti isterge úitqy bolatyn Manghystau energetikteri men kommunalshylary qazynaly jartyaralymyzda jasyl energiya kózderining damuyna jasyl jol ashady dep senemin.