Mereke Qúlkenov: Oligarhtardyng da әkesi – Halyq
«Apat aityp kelmeydi» deydi atam qazaq. Búl – dәleldeudi qajet etpeytin aqiqat. Jer betinde ómir sýrip jatqan adamzat qauymy este joq eski zamannan beri qaray da tabighattyng dýley kýshin bastan ótkerip keledi. Babalarymyz qay jyly qanday tabighy qúbylys bolatynyn aidyng qalay tughanynan, júldyzdardyng jamyraghanynan aldyn-ala boljap, bilip otyrghan. Kýni keshege deyin bizding sonday danagóy aqsaqaldarymyz bar edi-au. Átten sol bir halyq ishindegi tabighatpen bite qaynasqan «jauyrynshylarymyzdyn» úrpaq sabaqtastyghy ýzilip qaldy. Ata-babamyzdyng jyldyng tórt mezgilinde keletin naqty amaldaryn da úmyttyq. Endigi dәtke quat etetinimiz – halqymyzdyng qiyn-qystau kezinde, tabighy apat kezinde «bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp» birigip ketetindigi. Búryn da solay bolghan, qazir de solay. Ánebir jyldary Shyghys Qazaqstan oblysynyng Zaysan audanyndaghy zil-zalada, sonyra Atyrau oblysynyng Qyzylqogha, Jyloy audanyndaghy su tasqynyn da halyqtyng úiymshyldyghyna, birligine ózim kuә bolghanmyn. Áli esimde, 1993 jyly Atyrau oblysynyng Qyzylqogha, Jyloy audandary sugha ketkende arnayy qúrylghan komissiyanyng qúramynda – sol kezdegi Mәdeniyet ministri Erkeghaly Rahmadiyev, akademik Zeynolla Qabdolovtarmen birge Miyaly men Qúlsarygha barghanymyz.
Ýileri sugha ketip dalada qalghan qarapayym halyqtyn bastaryna týsken auyr qiyndyqqa moyymay, birin-biri qoldap, Ýkimetke senim bildirip, eldik tanytqandaryna ishtey riza bolyp, olardy jigerlendirip aq-adal sózimizdi aityp ketkenbiz. Keyin halqymyzdyng «Bir jamandyqtyn, bir jaqsylyghy bolady» degen aqylman sózine әbden tәnti bolghanmyn. Su apatynan keyin kóp keshikpey ýisiz-kýisiz qalghan júrtshylyqtyn bәrine janadan ýiler salynyp, keremet yqsham audandar payda bolyp, bәri qalpyna kelgen edi.
Al endi biylghy su tasqynynyng beti jaman bolghanyna bәrimiz kuәmiz. Elimizding Shyghysy men Soltýstigi, Batys oblystary nópir sudyn astynda qaldy. Múndayda kim kinәli degen ýlken súraq tuyndaydy. Áriyne aldymen aityp kelmeytin tabighat, ekinshi beyqam otyrghan jergilikti biylik kinәli ekendigine eshkim daulasa almaydy. Alayda bar kinәni biylikke artyp ózderi qarap otyrmay tabighattyng dýley apatyna qarsy júmyla kýreske shyqqan halqymyzdyng eren erligine qalay razy bolmaysyn, osynday úly halyqtyng úly ekendigine qalay maqtanbaysyn!
Memleket basshysy halyqtyng auyz birshiligine erekshe toqtalyp, rizashylyghyn bildirude. Sonymen qatar tabighy apattyng aldyn alu barysynda qauip tónip túrghan aimaqtardy ózi aralap, halyqtyng oi-pikirlerin tyndap, naqty sharalargha arnayy tapsyrma berude. Qúday qalasa búl qiyndyqty da jenip shyghatynymyzgha kýmәn joq.
Ótken aptada Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev tabighat apatyna júmyla qarsy túryp jatqan halyqqa Joldauynda búl su tasqynynyn songhy 80 jyldan bergi bolghan eng iri apat ekenin atap kórsete otyryp, barlyq japa shekkenderge qarjylay da, basqa da kómek kórsetiledi dep uәde berdi. Sonymen qatar Preziydent songhy otyz jylda payda bolyp, әlemdegi eng bay oligarhtardyng Forbes tizimine kiretin baylarymyzdyng alynbas qamalyn búzdy. Preziydent ózine tәn tereng mәdeniyettiligimen baysaldy týrde saliqaly da salmaqty eskertu jasap: «Bizde óte iri kәsipkerler bar, olar Forbes tiziminde aldynghy qatarda túr. Olarmen arnayy әngime jýrgizemiz. Olar jeke-jeke әr oblysqa, audandar men auyldargha bekitilip beriledi jәne әrqaysymen tikeley jauap beretin bolady. Búl aldymen ózderine paydaly is bolady, óitkeni olar ózderi salghan qarjynyng nәtiyjesin kórip, riza bolady. Sonymen qatar sizderding әrqaysynyz tughan halyqqa jasaghan qayyrymdylyqtarynyz memleketting nazarynan tys qalmaydy», – dedi.
Sóitip, oligarhtardyng alynbas qamalynyng qaqpasy halyq ýshin aiqara ashyldy. Meninshe bizding asa iri baylardyng barlyghy Qazaqstannyng búrynghy basshysy N.Nazarbaevtyng shekpeninen shyqqandar. Sondyqtan olardyng barlyghynyng halyq aldyndaghy bedeli joqqa tәn. Halyq oligarhtargha jek kóre qaraydy. Alayda olardyng kópshiligi Memleket basshysynyng sózinen keyin nege birden halyqqa kómek qolyn sozdy degen zandy súraq tuyndaydy. Sebebi olar kýni býginge deyin halyqpen til tabysudyng jolyn taba almay jýr edi. Endi ózderin jaqsy jaghynan kórsetuge mýmkindik tughanyna quanghan bolsa kerek.
Osynday sәtte mening kókeyimnen ketpey jýrgen jauapsyz eki súraqty aitpay ketsem ózime syn bolmaq. Onyng birinshisi – qantar oqighasy kezinde, anyghyraq aitqanda 2022 jyldyng 5 qantarynda N.Nazarbaevtyng Qauipsizdik Kenesining tóraghasy lauazymyn halqyna birauyz eskertu aitpay tastap qashuy. Ekinshisi – Qazaqstan tabighy apatqa úshyrap jatqanda halqyna arnap jyly sóz aityp, ózinen bastap sonynan ergen, qoldan jasalghan baylaryna «Halyqqa kómekteseyik» dep ataly sóz aitpaghanyna tan qalamyn!
Jә, sonymen Preziydentting emeurinimen alynbas qamal búzyldy, oligarhtarymyzdyng halyqqa degen yqylasy oyandy. Preziydent te, halyq ta ýlken jeniske jetti. Endi bizding baylarymyzdyng halyqqa qalay kómektesip jatqanyna nazar audaryp, olardyng kimder ekenin taldap kóreyik. Taghy da qaytalap, naqtylap aitsaq, Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev Qostanaygha arnayy issaparmen barghan kezinde zardap shekkenderge kómek kórsetude biznes ókilderining roli erekshe ekenin aita kelip, búl joly ýnsiz qaludyng reti joq ekenin eskertkennen keyin arnayy-shotqa qarjy janbyrday jaudy.
Eng aldynghy qatarda – qazaqstandyq milliarder Vladimir Kiym. Ol ózining birneshe alpauyt kompaniyalary «Qazaqmys», KAZ Minerals, «AltynAlmas», «Qarajyra» jәne RBK Bank esebinen birden 40 mlrd tenge audardy. Búl qarajat arnayy, maqsatty týrde infraqúrylymdardy qalpyna keltiruge júmsalmaqshy. Áriyne qarapayym halyq ýshin búl óte ýlken qarjylyq kómek. Alayda Vladimir Kimning Forbes tizimindegi qarjy kólemine kóz jýgirtsek myna 40 mlrd tenge tenizding tamshysynday ghana ekenine kózimiz jetedi. V.Kimnin kompaniyalarynyng barlyghy sonau jyldary úly akademikter Qanysh Sәtbaev, Shahmardan Esenov, Dinmúhamed Qonaev, Shapyq Shókin siyaqty aghalarymyzdyng izdep tauyp, keyingi úrpaqqa múra etip qaldyrghan ken oryndarynyn negizinde qúrylmap pa edi. Bir ókinishtisi oligarhtarymyzdyn kópshiligi janaghy aty atalghan aghalarymyzdy bile bermeydi, bilse de bilgisi kelmeydi.
Taghy bir alpauytymyz Bolat Ótemúratovtyng jeke qory alghashqylardyn biri bolyp su tasqynynan zardap shekkenderge 680 mln tenge audarghan eken. Sonyra su tasqynynyng últtyq apatqa ainala bastaghanyn angharyp jeke óz 10 mlrd bólgenin shulap aityp jatyrmyz. Alayda Bolat Ótemuratovtyng Forbes tizimindegi myna baylyghyna kóz sala ketkenning aiyby joq. Ol Forbes tiziminde altynshy orynda, baylyghy 2.7 mlrd $ qúraydy.
Tәuelsizdigimizdin alghashqy jyldary Qazaqstan men AQSh-tyng birlesken jobasy «Tenizshevroyl» múnay kәsiporyny (TShO) dýniyege keldi. Oghan Almatydaghy «Dostyq» ýiinde Qazaqstan Preziydenti qol qoyghany әli esimde. Búl Tәuelsizdik alyp, ne isterin bilmey otyrghan Qazaqstan Memleketi ýshin eleuli oqigha boldy. Alayda kóp keshikpey «kelisim-shart negizinen bir jaqty AQSh kompaniyasynyng paydasyna 40 jylgha jasaldy» degen kýnkil sózder estile bastady. Shynynda da «Tenizshevroyl» múnay kompaniyasy Qazaqstan ýshin ghasyr jobasy boluy kerek edi. 40 jylgha juyq uaqyttyng ishinde basqasyn aitpaghannyng ózinde keshe týgeldey sugha ketken Qúlsary qalasy HHI ghasyrdyng eng zamanauy qalasyna ainalady degen ýmitte bolatynbyz. Alayda bәri kerisinshe bolyp shyqty. TShO-nyng Amerikandyq basshylary men mamandary kompaniyany Atyrau qalasynda jayly ofiste otyryp basqarudy әdetke ainaldyrdy. Al teniz múnayynyng uly kýkirtin jergilikti halyq kýnde jútyp densaulyghyna ziyan keltirdi. Qúlsaryda tepse temir ýzetin jigitter ekologiyalyq qolaysyzdyqtyng zardabynan tanerteng úiqydan túrmay qalatyn zaualgha úshyrady. Bir sózben aitqanda, ataqty «Tenizshevroyl» múnay kompaniyasy milliardtaghan taza tabys tauyp jatsa da jergilikti halyqty nazardan tys qaldyrdy. Óitkeni kezinde Nazarbaev qol qoyghan kelisim-shartta jergilikti halyqtyng әleumettik jaghdayy layyqty dәrejede qaralmaghan. Sonyng saldarynan Qúlsary aidyng kýnning amanynda sugha ketti.
Keshegi Preziydentimizding núsqau sózining aldynda «Tenizshevroyl» múnay kompaniyasy apatqa qarsy kýreske dereu kómek kórsetip, qalany qalpyna keltiru ýshin 2 mlrd. tenge bólipti. Songhy derek kózine qaraghanda TShO aksionerleri Shevron – 50%, «QazMúnayGaz» (QMG) – 20%, ExxonMobil Kazakhstan Ventures – 25% jәne «Lukoyl» – 5% bolyp bólinedi eken. Qarap otyrsanyz bizding jer asty baylyghymyz qalay talan-tarajgha salynghanyn angharu qiyn emes. Osy TShO-nyng baqylaushy aksioneri AQSh alpauyty Chevron Corporation $3 mln (1,3 mlrd tenge) kómek kórsetti deydi derek kózderi.
Bir qarasang búrynghy memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng ainalasy da qozghala bastaghan tәrizdi. «Jas Alash» gazeti keltirgen myna derekke kóz salayyq. «Qazaqstannyng eks-preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng atyndaghy qor 9 sәuirde «Qazaqstan halqyna» qoghamdyq qoryna eldegi oryn alghan su apatyna kómek retinde 300 mln tenge audarghandaryn mәlim etti. Al eks-preziydentting qyzy men kýieu balasy Timur men Dinara Qúlybaevalargha tiyesili Halyk Bank jәne «Halyq» qayyrymdylyq qory zardap shekkenderge 1 mlrd tenge audardy. Toqaevtyng sózinen keyin, 18 cәuirde Timur Qúlybaev jeke óz esebinen Atyrau oblysyna 30 mlrd tenge bólgenin mәlimdedi. Nazarbaev uniyversiyteti men Nazarbaev mektepterine iyelik etetin Pioneer Capital Invest-ke tiyesili Jusan Bank su tasqynynan zardap shekken qazaqstandyqtargha kómek kórsetuge 300 mln tenge audardy. Biz keltirgen derektegi myna joldargha oqyrman nazaryn audarghym keledi: 18 sәuir Timur Qúlybaev jeke óz esebinen Atyrau oblysyna 30 mlrd tenge bólgenin mәlimdedi.
Otyz jyl boyyna Batys Qazaqstannyng múnayy men gazyn ondy-soldy satudan týsken qarjatty ata-babasy qaldyryp ketken múraday qaltasyna basqan Timur Qúlybaevtyng búl kómegi jylaghan balagha kәmpit ústatqanmen birdey mardymsyz kómek. Óitkeni Timur Qúlybaev pen Dinara Nazarbaevanyng Forbesting tizimindegi jeke baylyghynyn mynaday kólemine qaraghanda T.Qúlybaev 4.3 mlrd $, Dinara Nazarbaeva 4.3 mlrd $ ol audarghan 30 mlrd tenge aitugha túrmaydy. Bas-ayaghy bir-eki aptanyng ishinde elimizdegi su tasqynynan zardap shekken ónirlerge kómek retinde jasalghan qarjy kólemi 147,542 mlrd tenge bolypty. Áriyne su tasqynynan zardap shekkenderdi tolyq qarjymen qamtyp, qala men auyldardy qalpyna keltiru ýshin әli de qomaqty qarjy jinalu kerek.
Alpauyt oligarhtarymyzgha aitarymyz, el men júrttyng aldyndaghy joghaltyp alghan bedelderiniz ben abyroylarynyzdy qalpyna keltiru ýshin halyqty shómishten qyspay kómekterinizdi ayamanyzdar. Qanshama bay-manap, oligarh bolsanyzdar da halyqqa qaryzdar ekendikterinizdi eshqashan esten shygharmanyzdar. Óitkeni oligarhtardyng da әkesi - Halyq ekenin bәrimiz jaqsy bilemiz.
Mereke Qúlkenov
Derekkózi jәne suret: "Qazaq әdebiyeti" gazetining 26 sәuirdegi nómiri 16 sany.
Abai.kz