Ádette, Islamnyng ruhany iliminen beyhabar óz betinshe ómir sýretin pendeler orta jastan asa bere ómirining kýrt mәnsizdenip, keri ketu sebebin týsine almaydy. Rasynda da, jasy qyryqqa taqaghan jigit aghasy ýshin búl beleste ne qyzyq boluy mýmkin? Jigit kezde qandy qyzdyryp, esil-dertti arbap túrghan qúmar qyzyqtyng bәri orta jastan asqan son, ózinen-ózi sarqylyp, birjola qúrugha bet alady. Búl jasqa jetken jigit aghasy qanday qylyq jasap, nendey sóz aitsa da jaraspay jenil kórinip túrady. Nege adam ózining jan dýniyesinde bolyp jatatyn ruhany kýireu sezimderin der kezinde bayqap, ony toqtatugha dәrmensiz? Tamyry әbden juandap, jan, jýrek pen júlyn, jýikening býkil qimyl-qozghalysyn shengelimen býrip alghan kәpir nәpsi, beyshara adamnyng úrpaghyn qylghyndyryp, pende paqyrdyng jany shyghyp ólgenshe qylbúraudy bosatpay búray beredi. Qúmarlyq pen raqatty toqtausyz tilep túratyn nәpsi sezimderi, adamnyng aqyl quatyn birjola baghyndyryp alady. Tәn raqatyna matalyp qalghan adam aqyly ózining iyesine jol kórsete almaydy. Qúdaydyng jarqyn jolyna qúlshynyp shyghugha shama-sharqy jetpeydi. Dәl osy sәtten bastap, adasu, kýnәgha úrynu adam boyynda qarqyn alady. Jigitting jas kezinde jasaghan әdepsiz әreketteri men asyghys qabyldaghan ómirlik sheshimderining shiykiligi birtindep biline bastaydy.

Ádette, Islamnyng ruhany iliminen beyhabar óz betinshe ómir sýretin pendeler orta jastan asa bere ómirining kýrt mәnsizdenip, keri ketu sebebin týsine almaydy. Rasynda da, jasy qyryqqa taqaghan jigit aghasy ýshin búl beleste ne qyzyq boluy mýmkin? Jigit kezde qandy qyzdyryp, esil-dertti arbap túrghan qúmar qyzyqtyng bәri orta jastan asqan son, ózinen-ózi sarqylyp, birjola qúrugha bet alady. Búl jasqa jetken jigit aghasy qanday qylyq jasap, nendey sóz aitsa da jaraspay jenil kórinip túrady. Nege adam ózining jan dýniyesinde bolyp jatatyn ruhany kýireu sezimderin der kezinde bayqap, ony toqtatugha dәrmensiz? Tamyry әbden juandap, jan, jýrek pen júlyn, jýikening býkil qimyl-qozghalysyn shengelimen býrip alghan kәpir nәpsi, beyshara adamnyng úrpaghyn qylghyndyryp, pende paqyrdyng jany shyghyp ólgenshe qylbúraudy bosatpay búray beredi. Qúmarlyq pen raqatty toqtausyz tilep túratyn nәpsi sezimderi, adamnyng aqyl quatyn birjola baghyndyryp alady. Tәn raqatyna matalyp qalghan adam aqyly ózining iyesine jol kórsete almaydy. Qúdaydyng jarqyn jolyna qúlshynyp shyghugha shama-sharqy jetpeydi. Dәl osy sәtten bastap, adasu, kýnәgha úrynu adam boyynda qarqyn alady. Jigitting jas kezinde jasaghan әdepsiz әreketteri men asyghys qabyldaghan ómirlik sheshimderining shiykiligi birtindep biline bastaydy. Bosqa ketken uaqyttar, dúrys kýtilmegen densaulyq, jelingen kisi aqysy, mәni joq basqosular men jenil jýrister kónilge kir bolyp qatady. Adamnyng kýndelikti ómirinde kezdesetin kelensiz oqighanyng bәri jýrektegi kýnә kirining kesirinen payda bolady. Nәpsi matauyndaghy aqyl shirkin shatasqan sayyn, pendege shalys basyp, kelesi qylmys pen qatelikke úrynu ýirenshikti bolyp alady. Osy kezde shara qoldanyp, ruhany izdeniske týspese, ol kóp keshikpey baqytsyzgha ainalady. Taghdyry tyghyryqqa tirelip, jany kýizeledi. Keyde jan-jaqtan materialdyq qiynshylyqtar qysqan kezde kópshiligi shyday almay, ózine ózi qol salady. Ne bolmasa, ishkilikke salynady. Qysqasy, osynday qarapayym ssenariymen býkil adam Qúdaydan ýmitin ýzuge ainaldy. Taghdyryndy tórt taraptan shyrmap alatyn búl qyrsyqtan shyghyp ketetin jalghyz jol - qalayda Jaratushy Allanyng ong nazaryna iligu. Óte qarapayym tilmen aitqanda, Ony izdeu, kóbirek eske alu. Sauatty týrde qúlshylyq qylyp jarytpasang da, Qúday turaly oilaugha ózindi zorlap bolsa da kóndiru. Osynday qybyrlaghan qadammen Jaratushygha jaqyn-day beru - ómirding mәnin asha-dy. Dýnie tabu maqsatynda әrkimmen bir andysyp, talas-tartystan әbden qajyghan adam - jýregine tynyshtyq izdeydi. Búl tynyshtyqqa auyz bekitken kez kelgen qúldy oraza ghibadaty jetkizedi. Ramazannyng qay kýni auyz bekitseniz de, Allanyng ong nazaryna iligip, rahmet núryna shomylugha mýmkindik zor. San týrli sebeppen auyz bekitpegen qúldardyng ózine taghy bir songhy mýmkindik bar. Ol Qadir týni dep atalady. Biz endi әngimeni osy qayyrly týnge qaray búramyz. Sonymen aldymyzda Ramazannyng eng qadirli, eng sharapatty, eng keremetti bir týni kele jatyr. Búl týnning Ramazannyng dәl qay kýnine kelerin eshbir ghúlama tap basyp aitpaghan. Úlyq Qúdaydyng ózi búl týnning sipatyn Qúran Kәrimde sýre týrinde bayandaghanymen, ramazan-nyng qay keshi qúdiretti ekenin júmbaq kýiinde qaldyrypty. Alayda, jýrek kózi ashylghan әulie danalardyng basym kópshiligi ony orazanyng 27-týni dep boljaghan. Sondyqtan da әlem músylmandary ramazannyng 27-týnin úiqysyz ótkeruge niyet etedi. Al, ruhany ilim iygerip, jýrek kózin ashudy maqsat tútqan talapker orazanyng songhy 10 kýnin qúlshylyqqa alansyz arnaydy. Ásirese, búl aidyng songhy taq týnderin úiqysyz taghatpen ótkizuge barynsha kýsh salady. Álbette júmysqa әbden jegilgen bizding zamannyng músylmandary Qadir týnin qatarynan 10 kýn úiqysyz hәlde otyryp, kýte almaydy. Sondyqtan da Úlyq qúlsýigish Alla taghala 1000 aidyng әjir, sauaptaryn bir týnge syighyzghan. Sonymen Qúday Qúran kәrimde búl turaly ne degen eken. «Shyndyghynda biz senderge Qadir týnin endirdik. Qadir týnining ne ekendigin sender bilemisinder? Búl týn myng aidan da artyq. Búl týni tәrbie etushi Rabbylarynnyng rúqsat әmirimen perishteler men ruhtar jerge enedi. Sosyn kesh batqannan tang atqansha Qúdaydyng tynyshtyq, rahmeti senderge ýzilissiz enip túrady». Qúran týsken 1400 jylda Islam ilimin tereng mengergen ghúlama ghalymdardyng bәri osy sýrening syryn ashugha talpynyp keledi. Bir týnning ghibadaty 83 jyl 4 aidyng kýndiz oraza, týnde qúlshylyq qylghan enbegine tenesedi. Sebebi, búl týnde qisapsyz perishteler Allanyng әmirimen jerge qaray aghylady. Áu basta Úlyq Alla adam balasyn jaratqanda perishteler adam ruhynyng qarym-qabiletinen habarsyz bolatyn. Balshyq tәnnen jasalyp, kýndiz-týni iship-jemge tәueldi bolatyn adam denesin alghash kórgen kezde perishteler mensinbeydi. Osy tәndi tamaqpen qamtamasyz etu ýshin olar neshe týrli qiyanatqa barady dep jiyirkenedi. Balshyq tәnning qúmary men raqatyn qandyru ýshin adam úrpaghy neshe týrli qylmys jasap, kisi óltirip, bir-birining qanyn tóguge de beyil dep Allagha aryz aitady. Biraq, bar qyzyq Úlyq Alla adam jýregine ruhty ýrlegen song bastalady. Adamdar arasynan as-auqat pen qúmar qyzyqtan tyiylyp, ruh azyghyn izdeytin aqyldy túlghalar da shyghatyn edi. Mine, sonday qúldarymen Qúday maqtanatynyn aitady. Sol kezde әuelde adamnyng ýstinen aryz aityp, shuyldasqan perishteler úlyq Alladan úyalyp, keshirim súraydy. Búdan bólek Qúran ayatynda búl týni qasiyetti ruh keledi dep aitylghan. Qúran týbine sýngip, onyng tereng syrlaryn ashyqtaugha atsalysqan tәpsirshi ghalymdardyng bәri búl ruh - Jebireyil perishtening ózi degen toqtamgha kelgen. Jýrek kózi ashylghan әuliyeler «Jebireyil perishtening arqa-synda sansyz qanaty bar. Onyng sanauly ghana qanattary Qadir týni jerge úshqan kezde ghana Allanyng rúqsatymen ashylady», - deydi. Perishteler patshasynyng qasynan qalmay úshyp jýretin arnayy bir top perishte jәne bar. Olar osy týnnen baqyt izdep, izgi niyetpen kelip otyrghan barlyq qauymdy aralap kóredi. Olar, negizinen, Allany maqtap, pәktep otyrghan qauymgha qosylghandy jaqsy kóredi. Solardyng qataryna otyryp, kórinbey madaq aityp, olardyng amandyghy ýshin Alladan dúgha tileydi. Oghan qosa, úlyq Alla jaratqan jer betinde nendey jaqsylyq, qút, bereke, rahmet, yrys, dәulet bar, sonyng bәri osy týni tang atqansha janbyrsha jauady. Búl týnning ereksheligi sonda, qadir týni artyqsha manyzy bar saghat, erekshe sәt degen bolmaydy. Kýn úyasyna qonyp, tang atqansha baq, bereke, nyghmet, raqmet núry bir sәtke de tolastamay aspannan aghylyp kelip túrady. Kiyeli kitaptarda búl týnning osynshama artyqshylyqqa ie bolu sebebi bylaysha bayandalady: «Dәl osy týni úlyq Alla qisapsyz perishtelerdi jaratyp, әlemderge taratqan. Dәl osy týni Adam payghambardyng tәni topyraqtan jasalyp, denesi mýsindelgen. Dәl osy týni jәnnәtting siqyrly aghashtary kóshet bolyp egilgen. Ghaysa payghambar da qadir týni kókke qaray kóterilip, úshyp shyqqan.» Úlyq Alla artyqsha etip jaratqan Qadir týni taghdyr taqtanyzdy jaqsylyqqa qaray ózgertip alugha mýmkindik beriledi. Alla ómir boyy jýrekke jinalghan kýnә qylmystarynyzdy bir týnde joyyp, tang aldynda tazaryp shyghuynyzgha bar jaghdaydy jasaghan. Býgingi músylmandardyng uaqyt tapshylyghynan zardap shegetini, jer jaralmay túryp-aq Allagha jәne onyng eng sýiikti elshisi hazreti Múhammed payghambargha belgili edi. Kóne dәuirde ómir sýrgen payghambarlar óte úzaq jasaytyn. Olardyng keybireuleri 900 jyl ghúmyr keshti. Qauymy da úzaq ómir sýrdi. Uaqyt kóp bolghandyqtan ruhany erlik jasap, Alla aldynda bedel jinap, peyishke kiru de birshama jenil edi. Biraq, songhy payghambardyng ýmbeti óte qysqa jasaytyn tar zamangha tap keledi. Sol kezde úlyq Allanyng sýiikti elshisi kýnәhar ýmbetining qysqa taghdyryna alandap qatty qynjylady. «Átten, mynaday sanauly jylda sauapty iske uaqyt qalmas»,- dep nalyghan. Sol kezde sýiikti payghambarynyng kónilin qimaghan qúl sýigish úlyq Alla onyng ýmbetine qadir týnin syigha tartady. Qúday taghala: «Eger ýmbetterinning ishinen osy týnning qadir-qasiyetin shyn jýregimen úghynyp, yqylas qylatyn bolsa, bir týngi qúlshylyghyn 1000 aigha auystyryp beremin»,- dep uәde etken. Sharty sol - qadir týni ol qúly maujyramay, Alladan dúgha tilep, sergek halde oyau otyruy tiyis. Ayt merekesi bastalghanda úlyq Alla maqtanu ýshin perishtelerin shaqyryp: «IYә, perishteler! Óz isin abyroymen ayaqtaghan qúlgha nendey qúrmet berilsin?» - dep súraydy. Perishteler: «Ey, Rabbymyz! Olargha qanday qúrmet kórsetseng de jarasady. Qúldaryng qadir týni tang atqansha Seni eske aldy», - dep momyndar jasaghan erlik isti moyyndaydy. Sosyn Alla Taghala: «Dúrys aitasyndar, imandy qúldarym qadir týni óz mindetterin adal atqaryp shyqty. Ayttyng mereke namazyna olar menen kóptegen dúgha, tilekter aityp attandy. Endi ózimning úlyqtyghymmen ant etem! Sheksiz keshirimdi sipatymmen ant etem! Mening býkil qúdiretti danqymmen ant etem! Endi olar ne súrasa, sony beremin. Jasaghan býkil dúghalaryn sózsiz qabyl qylyp, baqyt tenizine shomyldyramyn!» - dep jar salady. Hazreti payghambardan jetken jәne bir hadiste búl týnning taghy bir syry bylaysha bayandalady. Jerge kelgen song hazreti Jebireyil kýlli perishteni jinap alyp, jer sharyn týgel sharlaugha júmsaydy. Olardyng mindeti - osy týni Alladan keshirim tilep, baqyt dәmetip otyrghan momyn qúldardy әlemning kez kelgen jerinen izdep tabu. Olar kirmegen, bas súqpaghan, birde bir orman-toghay, auyl-aymaq, eldi-meken qalmaydy. Ýiinde jalghyz ózi bolsa da dúgha qylyp otyrghan momynnyng dúgha, tilekterin tyndap qaytady. Biraq әlem júrtyn aralaugha attanghan arnayy jasaqtyng mýlde bas súqpaytyn shanyraghy da bolady. Olar: shoshqa asyrap, ýiining ishinde it ústaytyn, dәl sol týni zina jasap, ghúsyl dәretinsiz jer basyp jýrgen ghapyl adamnyng otbasy. Eng songhysy - jypyrlatyp adam beynesi bar suretterdi ilip tastaghan ýiler. Eger siz qadir týnin ýide otyryp kýtetin bolsanyz, osy mәselege saq bolghanynyz abzal. Qalay bolghanda da, úlyq Allanyng erekshe qúl sýigish jaratushy ekendigin anyq kóruge bolady. Bir ghana sýiikti elshisining emeurinine qarap, onyng aqyrda shyghatyn ýmbetine sansyz nyghmet pen jenildikti ýiip-tógip bere salghan. Hazreti Múhammet payghambar dýniyege kelgen kezde «ýmbetim, ýmbetim» dep jylap tuylghan. Aqyrghy demi taqap, ýziler shaghynda da «ýmbetim, ýmbetim», - dep dauystap, jan tapsyrghan. Álemning әueli de, aqyry da ózi bolghan qúdiretti payghambar ýmbetining zaman aqyr aldynda osynday ayanyshty hәlge týsetinin biletin. Bilgendikten bizderge úlyq Alladan osy jaqsylyq pen jenildikterdi súrap alyp berdi. Hazreti Múhammet payghambardyng qazirgi ýmbetining basyna sor bolyp jabysqan bәlening biri - jalaqy alatyn júmys. IYә, bizding zamanda adam balasynyng jýregi júmysyna baylanghan. Sebebi, býkil tirshilik pen túrmystyng auyr-jenildigi ay sayyn alatyn aqshagha tәueldi. Kez-kelgen otbasygha ay sayyn tamshylap túratyn túraqty jalaqy bolmasa, onyng problemasy sol mezette búrq ete qalugha dayyn. Otaghasy júmystan airylghan kezden bastap, dastarqan dereu jútap sala beredi. Sudyn, jyludyn, gazdyn, pәterding aqysy tólenbese, aighay-shu bastaldy dey beriniz. Qalada qaltanyzda tyiyn bolmasa, ýiinizden 40 qadam úzap shygha almaysyz. Bala-shaghanyng kiyimi júpyny tartyp shygha keledi. Telefonynyz da tilden qalyp, baylanys kesiledi. Sondyqtan da Múhammetting ýmbeti Jaratushy turaly emes, júmys berushi turaly eriksiz kóp oilaytyn mýshkil hәlge dushar boldy. Júmysyn uayymdaghan músylmandar Islamnyng kóptegen sharttaryn jenildikke sanap, oryndamay jýre beretin dýbәragha ainaldy. Sharapat, bereketin arqalap jylynda bir-aq ret keletin orazanyng ózin tútpastan qúr jiberip, qoryqpay otyra beru әdetke ainaldy. «Kýni boyy júmysta jýrgendikten maghan oraza ústaugha bolmaydy» degen ýrey bәrining zәresin alyp bitti. Osylaysha Hazreti Múhammet ýmbetining basyna zúlmatty zaual aqyry keldi. Músylmandar pәny jalghandaghy bes kýndik tirshiligi ýshin mәngilik ruhany ómirin sanaly týrde toqtata salugha beyil. Eshqanday qudalau, qughyn, sýrgin bolmaghan kýnning ózinde qúlshylyq pen ghibadatqa iynening jasuynday da mýmkindik bermeytin júmystyng myng týri shyqty. Týngi auysymda júmys jasaytyn neshe týrli kәsip bar. Qoghamnyng qoynau qatparynda әr týrli qyzmet atqaratyn músylmandar jasaytyn júmysyna әbden baylanyp, tyrp ete almaytyn kýige týsken. Ýnemi әuede jýretin úshqyshtar, kez kelgen sәtte auru adamgha operasiya jasaytyn dәrigerler, tynshylyq qyzmette jýretinder Islam sharttarynan maqúrym qala bastady. Sebebi, júmysy sony talap etedi. Qarsy dau aitugha shamanyz joq. Mine, zaman aqyr aldynda júmysqa әbden shyrmatylyp, qúlshylyqtan birjola ajyrap bitken adamdargha qúlsýigish Alla taghy da mýmkindik beredi. Eger osy jasap jýrgen júmysynan esebin tauyp, bir týndi aqjýrek jamaghatpen otyru ýshin uaqyt bólgen músylman balasy tabylsa, sheksiz ruhany baylyqqa battym dep bilsin. Onday pendeler tym qúrysa jylyna bir ret kelip, tang atqansha kóz ilmey shydasa, 83 jyl boyyna kýndiz oraza, týnde qúlshylyq etken taqua qúldarmen dәrejesi tenesip shygha keledi. Bizding zamanda әbden manyzdy bolyp, tirshilikting kózine ainalghan júmys degen kedergiden bir týn sytylyp shyghyp, momyndarmen qadir týnin qarsy alu eren erlikpen para-par. Sonymen bir shyndyq qolgha týsti dep bilemiz. Bizding zamanda qadir týnin qarsy alu - úlyq aldynda jasaytyn erlik isting bir týri. Baqytty taghdyrdan ýmit etken aqyldy adam bolsa, búl týndi qúr jiberip almaugha bar kýshti saluy kerek. «Úiqym qanbay qalsa, ertesine júmysqa bara almay qalatyn shygharmyn» degen syltaudy qalayda qúrtugha mindetti. Sebebi, adamdardyng dýnie raqaty ýshin aptalap kóz ilmeytin kezderi bolady. Karta oinaytyndar útys shyqqan sayyn úiqysy ashylyp, oiyngha shabyty qoza týsedi. Tipti 3-4 kýn qatarynan kóz ilmey karta oinap otyra beretin adam jetip artylady. Oiyn-sauyqqa basy ainalghan studentter birneshe kýn qatarynan shala úiqymen sayrandap jýre beredi. Búl quattyng bәrin adamdar raqat izdegen nәpsi seziminen alady. Endeshe ruhtyng da quatymen qadir keshin layyqty týrde qarsy alyp, tiyisti dengeyde ghibadatpen ótkizuge әbden bolady. Búl týndi Múhambetting nәpsi men júmysqa jan-jýregi birjolata baylanyp qalsa da, Alladan ýmiti zor ýmbetin qútqaru ýshin úlyq Alla әdeyi endirgen. Olay bolsa, gazetti oqyghan song Ramazannyng 27-týninde meshittegi momyndar-dyng qasynan tabylugha tyrysynyz. Adamnyng taghdyryn kýiretip, otbasynyng bereketi men yrysyn qashyratyn qyrsyq kedergi dәl osy Islam sharttaryna nemqúraydy qaraudan shyghady. Úlyq Allanyng jasaghan jenildikterin ayaq asty etu óz baqytyndy ózing tepkenmen birdey. Jaratushy Qúdiretting paryz, mindetterine salghyrt qaraghan sayyn Alla da ol qúlyna rahmet nazaryn salmaydy. Qúdaydan alshaqtap, shaytannyng talauyna týsken qorghansyz pendening ómirinde ne quanysh bolsyn! Olay bolsa, qúrmetti músylman bauyrlar, әli de kesh emes. Tipti oraza tútpasanyz da, bar jaqsynyzdy kiyinip, qadir keshine jetuge asyghynyz. Qúlshylyq kezinde ghayyptan jýreginiz jibip, kózinizge eriksiz ystyq jas kelse, quanynyz. Búl - sizge Jebireyil perishte kelip janasty degen sóz. Hazreti Jebireyil perishte Allanyng nazaryna ilikken aqniyet momyndardyng qolyn qysyp, Alla yrzashylyghyn bildirgende momynnyng jýregi jibip, kózinen eriksiz jas aghady. Meyirimdi Alla sizdi baqytty taghdyrdyng iyesinen qylsyn. Dúgha tilekte bolynyz.

«Ýsh qiyan» gazeti, 10.09.2009