Qúsnihat: Túrsynbek Qiyashúlynyng hatkerlik óneri

Kórnekilik suretterdi maqala avtory úsyndy

Kórkem jazu (kalligrafiya) arabshadan shyqqan. «Husni» sózi «әdemi, kórkem» degendi, «hat» sózi – «jazu» degendi bildiredi. Shyghysta qashanda sóz ónerimen birge jazu ónerine de ýlken mәn beriletin. Ádemi sóileu qalay joghary baghalansa, әdemi jazu da solay joghary baghalanghan.

Arab jazuy V ghasyrda payda bolyp, shyqqan jeri Efrat ózenining boyyndaghy Kufy qalasynyng atymen atalghan. VII ghasyrda kufiyding kórkem týrleri «әshekeyli kufiy», «gýldengen kufi» degen núsqalary jaryqqa shyqty. X ghasyrda arab jazuynyng dóngelengen forlamalargha qúrylghan jana núsqalary payda boldy. XI-HIII ghasyrda «tougi» men «rika» jazuyn jasap shygharghan. Sóitip arab kórkem jazuynyng klassikalyq alty ýlgisi qalyptasty. Búl jazular «altylyq»-«sitte» degen ortaq atpen ataldy. Búlardyng ishinde eng birinshi payda bolghany «sýlis» jazuy. Qalghandary sonyng negizinde damyp shyqty.

Kórnekilik suretterdi maqala avtory úsyndy

XIV ghasyrda Iranda arab jazuynyng parsylyq núsqasy (toughy men rikanyng negizinde) «taliyq» jazuy payda boldy. Búl hat týrimen kóbine kitaby aqyndardyng shygharmalary, ghylymy enbekter jazylatyndyqtan ony «name» (kitaby degen sóz) dep te ataghan. Keyin taliyq, nastaliq jazularynyng tez jazylatyn núsqasy «shiykeste» payda boldy. XIV-XVIII ghasyrlarda arab jazuyn damytugha týrki halyqtary ózining mol ýlesin qosty. Tiyn aqshalargha qoldanylatyn «ijazet» «gyrma», «tugrani» qatarly kórkem jazu týrleri de shyqqan.Týrkistanda payda bolghan kórkem jazu ýlgisi «siyaget» dep atalghan.

Ár jazu ýlgilerining ózindik qoldanu ayasy boldy. «Kufiymen» qúlpytas, metall aqsha, memlekettik mórlerdegi jazular, shygharmalardyng taqyryp-taqyrypshalary jazyldy. «Nash» jazuymen diny әdebiyetter kóshirildi, al «tauki» jәne «rika» siyaqty kursivtik jazularmen memlekettik mekemelerding is qaghazdary, sot sheshimderi, «Taliyq», «nastaliyq» jazumen әdeby shygharmalar kórkemdeldi (1-suret). Al kólemine qaray ýlken jazular – «jaliy», úsaq jazular – «hafiy», óte kishkentay jazular – «gubar» dep atalghan.

Qúsnihat ónerining payda boluy arab jazuynyng kórkemdik, súlulyq jәne órnektik sipatynda tikeley qatysty. Ony osy jazu týrine ghana tәn erekshelik deuge bolady. Sebebi, Europa alfavitterining әripteri kólemi jaghynan birkelki bolyp, bir jol boyyna jazylsa, arab әlipbiyining әripteri kólemi jaghynan әrtýrli, olardyng eni, úzyndyghy әrqily bolyp keletindikten joldyng astyna da, ýstine de, boyynda da jazyla beredi. Áripterding sureti sózding basynda, ayaghynda, ortasynda keluine baylanystyda ózgerip otyrady. Yaghni, arab jazulardyng әsemdigi әlipby týrinde asa kórinbeydi, tek jazghanda ghana ashyla týsedi. Áripterding búl órnektilik sipaty jazudy myng qúbyltyp, kórkemdep jazugha mýmkindik beredi.

Álbette, hatkerlik ónerding arab jazuy negizinde ýlken ghylymy dengeyge kóterilgenin joqqa shygharmaymyz. Biraq hatkerlik óner tek arabtargha ghana tәn degen úghymgha kelispeymin. Sebebi, әlemning әr túsyndaghy halyqtar óz dәuirinde últynyn, memleketining irgesin bekitu ýshin san týrli jazu ýlgisin oilap tapty jәne ony kórkemdep jazudyng sheberligin qalyptastyrdy. Shyghys halyqtarynda, Kishi Aziyanyng túrghylyqty elderining túrghyndary arasynda keng qoldanylghanyn bilemiz. Týrki mәdeniyetining týp qazyghy sanalatyn qazaq dalasy da beyneli jazudyng belgili mekeni sanalady. Sondyqtan әlemdik hatkerlik ónerine qazaq últyn qúraghan nayman, qanly, qonyrat, taghy da basqa taypalardan shyqqan túlghalar kóp ýles qosty.

Álbette, óz tarihymyzdy tasqa qashap jazghan últtyng ókilimiz. Ókinishke qaray, dinder qaqtyghysy sansyz múramyzdy tas-talqan etse, otarshyldyq qamyty jazu týgili, qara basymyzdyng amandyghyn qorghap qalugha mәjbýr qyldy. Búl jazba tarihy aqtandaqtardyng sebebi men saldaryn anaqtaugha emes, kórkem jazu mәdeniyetine baghyttalghandyqtan soghan qaray auysayyn.

Kórnekilik suretterdi maqala avtory úsyndy

Jogharydaghy eskertkishtegi jazular tabylghan aimaghyna qaray «Orhon jazuy» degen anyqtama berilgen. Negizinen týrki nemese týrkiler jazuy dep ataghan oryndy bolar edi. Sebebi, Orhan ózenining boyy naymandardyng ejelgi ataqonysy. Kýltegin qúlpytasy tabylghan orynnan 20 shaqyrym jerde Nayman handyghynyng astanasy bolghan Qaraqorym qalasynyng kóne júrty jatyr. Búlar tek aman-esen saqtalyp, býginge jetken eskertkishter ghana. Múnanda asqaq, múnanda sheber oiylghan qanshama múaramyz tas-talqan bolghanyn aityp bere almaymyn. Dese de, búl qazaq tegin qúraghan taypalardyng jazu mәdeniyetine qanshalyqty mәn bergenin bildiredi. Keyin kele babalarymyz soghdy jazu ýlgisimen de talay tarih jasady. Tómendegi suretke nazar audarsanyz. Qaghazgha emes, qaratastyng betine óte bir sheberlikpen jazylghan qusnthatty kóre alasyz.

Kórnekilik suretterdi maqala avtory úsyndy

Arydan taratsaq, VIII, IH ghasyrdan HIV, HV ghasyrlargha deyin týrki tildes halyqtar soghdy jazumen qyruar tarihy eskertkishter jazyp qaldyrdy. Olardyng ishinde Jýsip Balasaghúnnyng «Qútty biligi» jәne «Oghyznama», «Toqtamys jarlyqtary», «Temir-Qútlyq jarlyqtar», «Aspangha úshu estelikteri», «Baqyt kýi» dastany, «Shuanzannyng ómir bayany», «Altyn Yaruk» jәne qonyrat taypasynan shyqqan Múhammed Zorezmy jazghan «Mahabbatnama» siyqty keremet enbekter býginge jetti. H ghasyrdyng ekinshi jartysynan beri Orta Aziyagha islam dinining taraluyna baylanysty. Búl eskertkishterding keybireui arab jazuymen qayta kóshirildi. Aytalyq «Qútty biliktin» Vena qalasynda saqtalghan núsqasy soghdy jazuymen jazylghan alghashqy núsqasy bolsa, endi biri Stambúlda saqtalghan arabsha jazylghan núsqasy. Múnan basqa, «Kodeks – Kúmanikustyn» («Qypshaq tili sózdigi») bizge soghdy jazuymen jazylghan núsqasy emes, latyn jazuymen jazylghan núsqasy jetip otyr. Osylardyng ishindegi eng kórnektisi Oghyz batyr jayly jazylghan «Oghyznama» jyry.

Kórnekilik suretterdi maqala avtory úsyndy

Shynghys han túsynda nayman Tatatona nayman jazuy ýlgisi boyynsha jana bir әlipby qúrastyrdy. Ony jalpylama monghol jazuy dep atap jýrmiz. Osy jazumen Qúpiya shejire jәne Shynghys hannyng múragerleri men Yuuan patshalyghynyng tarihy, patsha jarlyqtary, el ishindegi jәne shetelderdegi hat-qatynastar jazyldy. Patsha saraylarynyng mandayshalyghy men tarihy kitaptardyng múqabasy kórkemdeldi, belgi tastargha qashaldy.

Kórnekilik suretterdi maqala avtory úsyndy

Osy tústa jazudy kórkemdep jazu arab, týrkige ghana tәn dep qalmanyz. Birneshe mynjyldyq jazba tarihy bar qytaylyqtardyng qusnihat ónerindegi erekshe jetistikterdi aitpay ketuge bolmaydy. Yaghni, qytay iyeregulfi negizindegi hatkerlik ónerining basyp ótken soqpaghy, shúghylaly jetistikteri bolghan. Búl rette onyng bәrin zerdeleuge tiyisti emespiz. Óitkeni, ol ýlken taqyryp. Tek Qytay qusnihat ónerine ýles qosqan qazaq últyn qúraghan qarlyq, nayman, qanly, qonyrat taypalarynan shyqqan oqymystylar turaly habardar etkimiz keledi. Sol qatarda qytay hatkerlik ónerinde erekshe atalatyn qanly Nau Naudy maqtanyshpen aitugha bolady.

Qanly Naunau (Zysan dep te atalady) Yuuan patshalyghy dәuirinde ómir sýrgen, patsha ordasynda lauazymdy qyzmetter atqarghan sayasy qayratker, aqyn әri sazger Bohumnyng úly. Óz kezinde ordadaghy ghúlamalardyng basshysy bolghan. Aghasy qanly Huy Huy da әdebiyet pen hatkerlik jaqtan ýlken jetistikke jetken belgili túlgha edi. Ákesi men aghasynan tәlim alghan Nau Nau jas kezinde patsha sarayyndaghy hanzadalar mektebinde bilim alyp, qusnihatshy Shýy Hynnan hatkerlik ónerdi mengeredi. My Nan Gýndy ýlgi etip, Da Liynge (qytay hatkerleri) eliktep kórkem jazular jaza bastaydy. Eseye kele Mol bilimining arqasynda patsha ordasynda týrli lauazymdy qyzmetter atqarghanymen hatkerlik ónerimen tanymal boldy jәne sol arqyly aty tariyhqa qaldy. Ol negizinen Saushu (Sýikek jazu) stilin jetik mengerdi. Tipti sol tústaghy ataghy jer jaryp túrghan Jynshu jazuynyng piri Uy Yuyng Shiyn, Hyng shu jazuynyng piri Júng Tay Fu jәne Uang Yu Jiyn, hatker Jau Myng Fumen aty qatar ataldy. Nau Naudyng býginge deyin erekshe tilge alynatyn jazu stiyli Ly Baydyng «Ejelgi salt» atty ólenderining kóshirmesi.

Zertteushiler: «Nau Naudyng (Zysannyn) sýikekti jәne sýikeksiz jazuy beyne keng dalada jýiitkip shapqan túlpar, qalyqtap úshqan qyran, qasqayghan zanghar tau, iyrelendep aqqan asau ózen siyaqty» dep sipattaghany da tegin emes. Óitkeni onyng boyynda keng baytaq dalanyng ruhy tasqyndap jatty. Osyghan qarap, Yuuan patshalyghy dәuirindegi qytay hatkerlik ónerining órkendeuine qazaq hatkerleri de mol ýles qosty deuge bolady.

Kórnekilik suretterdi maqala avtory úsyndy

Jalpy, qanly Nau Nau ózining qusnihat ónerindegi tәjiriybesin jinaqtay kele «Kórikti jazudyng toghyz týrli shartyn» jazdy. Búl ózinen keyingi qusnihatshylarynyng búljymas qaghidasyna ainaldy. Ómirden ótkennen keyin de onyng hatkerlik ónerin qanly Huy Huy, Qara, Tashtemir, Shing Tun, qanly Búqa, Taybúqa siyaqty shәkirtteri jalghastyrdy. Býgingi tandaghy qytay hatkerleri arasynda Nau Naudyng sýikeksiz jazu ýligisine múragerlik etushilerding kóp ekendigine de senimdimiz.

Meyli týrik, qazaq, arab, qytay hatkerleri әlemning әr túsynda ómir sýrgenimen, biri-birin mýlde tanymasada kórkem jazu ónerindegi әdis-tәsilderinde ortaqtyq pen sabaqtastyq saqtaldy. Eng aldymen hatkerler jazu jazatyn qalamsapqa erekshe mәn berdi. Ony aghashtan nemese qamystan jasap, jazudyng týrine qaray әrtýrli әdispen úshtady. Sonday-aq, jazugha arnalghan qalamsapty arnayy orynda saqtap, janynan tastamay alyp jýrdi. Tipti, kórkem jazugha arnalghan qaghazdardy ózderi jasap, olardy týrli-týske boyatyn boyaqtardy da qoldan jasady. Patsha saraylarynda arnayy hatkerlik újym júmys istedi. Shәkirtter oqytatyn mektepter ashylyp, memleket qazynasynan qarjylandyryldy. Olardyng ónimi últtyng baylyghy retinde baghalandy.

Osynday qoldau bolghan song qusnihatshylardyng shygharmashylyq sheberligi men oilau jýiesi de terendey týsti. Olardyng arasynda belgili bәsekelestik te, tipti pendeshildik te boldy. Nәtiyjesinde kórkem jazu ónerine arnalghan, osy salada tanymal bolghan sheberler qalamynan tughan kóptegen ortaghasyrlyq qoljazba-traktattar jazyldy. Qúsnihat óneri alghashynda kitap bezendiru salasyna arnalyp, aqyndardyn, tarihshylardyn, ghalymdardyng qoljazba kitaptary bezendirilse, keyin kele januarlardyn, andardyn, adamdardyn, qústyn, ghimarattardyng beynesin әdipteu, kәdesyilargha da osy ónerdi qoldanyp, onyng kóz tartatyn kórkemdigi men ótimdiligin arttyrugha әser etti. Búl hatkerlerden erekshe kórkem qabiletti, shygharmashylyqty, biliktilikti talap etse, múnday tuyndyny tamashalau kórermennen zerdelilikti, biyik estetiqalyq talghamdy, bilimdilikti qajet etti. Qazir búl mindetti tek komputer atqaratyndyqtan adamdardyng kórkem jazugha degen qyzyghushylyghy bәsendep qaldy. Tipti, qoljazbadan da alystap bara jatqanymyz jasyryn emes.

Tarihty paraqtap kórsek, erte orta ghasyr nemese bu mashinasy oilap tabylghangha deyingi dәuirdegi adamdardyng estetikalyq әuestigi kórkem jazumen tikeley baylanysty órkendedi. Shyghystyng úly ghúlamalary, aqyndary, filosoftary qusnihattyng qyry men syryn tereng mengergen. Ony Ábu Nәsir Ál-Farabiyding traktarttarynan da bayqaugha bolady. Ókinishke qaray, úly ghúlamanyng qoltanbasy bizge tolyq jetken joq. Alayda, Ahmet Baytúrsynúlynyng arab harpi negizindegi tóte jazuy qoldanysqa engizui qazaq hatkerligine betbúrys әkeldi. Nәtiyjesinde tóte jazu ýlgisindegi órnekti de beyneli kórkem shygharmalar jazyla bastady. Ahmet Baytúrsynúly jasaghan tóteshe (tóte jazu) jobasy tek qazaq halqynyng aghartuy men mәdeniyetinde emes, týrki tekti xalyqtardyng birazynyng órkeniyetine ólsheusiz yqpal etti. Ásirese, Baytúrsynov әlipbiyining bauyrlas qyrghyz, úighyr aghayyndardyng (arghy-bergi bettegileri de bar) aghartushylyq tarihy men arghy bettegi (Qytaydaghy) qazaqtardyng mәdeniyeti men órkeniyetin órletkeni anyq. Ony osy jerden oqy alasyz.

Demek, Ahmet Baytúrsynov emlesine Shynjang qazaqtary adaldyq tanytyp, ayalap saqtap otyr. Sondyqtan da tóte jazumen jazylatyn qusinat ónerining múrageri de solar. Qaribi arab jazu degeni bolmasa, tóteshe jazudyn ishki ruxy qazaq ruhaniyatynyng túnghan ýni. Sondyqtan ShynJandaghy qazaqtar qazaqtyng bay mәdeniyetin, salt-dәstýrin, әdet-ghúrpy, shúrayly tilin saqtap qaldy. Áriyne, búl qazaq halqynyng tazalyghy men arlylyghynyng kórinisi desek te, oghan kýsh pen jiger bergen tóte jazudyng da qúdireti edi.

Kórnekilik suretterdi maqala avtory úsyndy

Ata-babasynyng adal qasiyetinen kelgen sol qúdiretti ónerdi jalghastyryp otyrghan Túrsynbek Qiyashúly Qyzay anasynan múragha qalghan qúdiretti ónerding býgingi ókili. Qyzay ana – tarihy adam. Ózining danalyghy, iskerligi, kendigi, sheberligi, parasattylyghymen bir ruly elding atyna ainalghan sanauly analadyng biri. On sausaghynan óner tamghan anamyzdyng qazaqtyng últtyq kiyim ýlgisine qosqan «Qyzay qalpaq», «Qyzay shylauysh», «Qyzay taqiya», «Qyzay keste» degen atpen jetken qolóner búiymy qyzay úrpaqtarynyng qolónerdegi janalyqtaryna jebeushi boldy. Anasynan qalghan asyl qasiyetti úrpaqtary әr qyrynan jarqyrata kórsetip, últ mәdeniyetine әr dengeyde ýles qosuda. Al Túrsynbek Qiyashúly (surette) hatkerlik óneri arqyly Qyzay anadan qalghan san týrli ónerding bir qyryn tariyhqa tanbalap jýr.

Kórnekilik suretterdi maqala avtory úsyndy

«Ónerding joly auyr» degen naqyl bar. Áriyne, onyng biyigine shyghu ýshin tózimdilik, tabandylyq, sheberlik, sezimtaldyq, biliktilik kerek. Osy jәne de basqa jaqsy qasiyetterding de tekpen berilip, terenge boylaytynyn jasyra almaymyz. Osy túrghydan kelgende Túrsynbek Qiyashúlynyng boyyndaghy tabandylyq qazaqtyng 100 sarbazyn bastap, 1697 jyly oryn alghan Qyzyljar shayqasynda jasanyp kelgen jonghardyng tebinin qaytaryp, elining amandyghyn qorghaghan Qúdaynazar batyr men qazaqtyng batyr qyzy Gýlayym Qúdaynazarqyzynyng qany arqyly berilgen. Jaugershilik kezinde Qyzay elining kósh tizginin ústap, qútty qonys izdegen Abylayhannyng aqylshysy, Qarakerey Qabanbay batyrdyng senimdi serigi Esengeldi by Qúdaynazarúlynyng ósiyeti men amanatyn arqalaghany deuge bolady. Sondyqtan óner jolynda qanshama qiyn-qystau jaghday kezikse de berilmey, hatkerlik ónerding biyik shynyna shyghuynyng sebebi de osynda.

Endeshe, hatkerding ómiri jәne ónerdegi ózgesheligi turaly toqtala keteyik. Túrsynbek Qiyashúly 1944 jyly QHR Nylqy audanynyng Sýpitay degen auylda dýniyege kelgen. Ákesi Qiyash sol tústaghy aumaly-tókpeli ómirdi basynan ótkerse de pendeshildikke boy úrmaghan, bolashaqqa ýmitpen qaraytyn, qarpayym da ainalasyna qadiri mol adam bolypty. Eng bastysy, balasynyng betin qaqpay, belin bekem buyp, ansaghan armanyna jetu jolyndaghy izdenisin ýnemi ýkilep otyrdy. Tanymal hatker boludy armandaghan bozbala ýkilegen ýmitting jetegimen Nylqy audanynyng birneshe mektebine auysyp oqydy. Qay jer de jaqsy ústaz, talantyn ashatyn tәlimger bolsa, sol jerge qúmarlandy. Onyng talabyn әkesi de toytarghan joq. Esesine, qolynda baryn jolyna tosyp, aitqanyn qoldap otyrdy. Orta mektepti bitirgen song jogharylap oqugha mýmkindigi bolmady. Óitkeni, sol tústa qyrdaghy qazaq balasy ýshin uniyversiytette oqu degen tanymnyng da tolyq qalyptasa qaymaghan shaghy. Onyng ýstine «Halyq ýshin qyzmet etu» degen úrannyng bәsi basym edi. Sonymen Túrsynbek kentte esepshi, bólimshe basshysy, partiyalyq úiymnyng úiymdastyrushysy bolyp kezikken júmysty istep kete berdi. Biraq janyna jaqyn hatkerlik ónerin tastaghan joq. Auyldyq ókimetting týrli úrandaryn jazyp, plakattaryn әrlep jýrdi. Degenmen, búl jolgha janadan qadam basqan son, onyng ýstine tәjiriybesining azdyghan baylanysty sol ónirdegi hatkerlik sheberligimen tanymal bolghan Qabiken, Ahmet Kishibayúly siyaqty agha buyndardan da ýnemi tәlim alyp túrdy.

Ózi jas әri elpek júmyskerdi kim shetke syrsyn. Erinbeytin enbegi, qolynan keler óneri bar jas kóp úzamay joghary-tómen basshylyqtyng da anazaryna ilikti. Kóp ótpey tughan jeri Sýpitay auylynyng basshysy, keyin Nylqy audandyq orman sharuashylyghy mekemesi basshysynyng orynbasary siyaqty lauazymdargha órledi. Biraq qayda barsa da janynan qalamsabyn tastamay, aq qaghazgha kórkem jazudyng san týrin jazudy úmytpady. Tókken teri de tekke ketken joq 1964 jyly QHR-nyng «Oblys dәrejeli Enbek eri» ataghyn, 1969 jyly QHR memleket dәrejeli marapattyng iyegeri boldy.

«Izdegen jeter múratqa» degendey, 1976 jyly Túrsynbekting ómirine jana betbúrys әkeletin erekshe jaghday oryn aldy. Sol jyly QHR astanasy Beyjing qalasyndaghy Ortalyq últtar uniyversiytetining shaqyrtuyn tapsyryp alyp, eki jyldyq oqugha attanady. Qansha degenmen de san ghasyrlyq qytay mәdeniyetining órkeni bolghan iri qala arman qughan jastyng qanatyn ashyp, qadamyna serpin berdi. Oghan deyin de el arasyndaghy anyz-әngime, qisa-dastan, ólen-jarlardy jinaumen әuestenip kelgen oghan mәdeniyet pen ghylymnyng órkeni úshtasqan orta janyna jalyn bitirdi. Bilim shanyraghynyng qazynagha mol kitaphanasy onyng serigine ainaldy. Sol jerde Qytaydyng jәne shet elderdik qusnihatshylarynyng ómiri men enbegimen tanysyp, ony zerdelep, ruhany azyq jinauyna mýmkindik tudy. Osy arqyly әuesqoy qusnihatshynyng payymy ónerdi ghylymy jәne kórkemdik túrghyda mengeruge qaray baghyttady. Onyng qolynan shyqqan kórkem jazular kópshilikting nazaryn audardy. Sonymen Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng qusnihatshylar odaghynyng mýshesi atandy.

Oquyn bitirip, elge oralghannan keyinde qarbalas qoghamdyq qyzmet onyng hatkerlikpen belsendi ainalysuyna mýmkindik bermedi. Biraq 1997 jyly zeynetke shyqqan song sap ónerge belsene kiristi. Bәrin qayyryp qoyyp, qolynan qalamyn tastamay, aldynda jayly túrghan aq paraqqa asyl armanyn órnektedi. Jasy úlghaysa da, bala jasynan qyzqqan óner tynym bermedi. Aynaldyrghan birneshe jylda 3 myng danadan artyq beyneli, týsti, kórkemdigi tereng qusnihattar jazdy. Auyl kóleminde 5 ret qusnihat tuyndylary boyynsha jeke kórmesin ashty. 2015 jyly «Qazaq hatkerligi jәne oy-órnekting ghylymy negizderi» atty әdistemelik kitabyn da jazyp shyqty. Qytaydaghy baspasózder Túrsynbekting sheberligin jarysa jazsa, gazet-jurnaldarda qusnihattaryn ýzbey jariyalanyp túrdy. Osy tústa «Aqqaynar hatkerligi» atty bir tomdyq enbegi de jaryq kórdi. Tuyndylary QHR Astanasy Beyjing qalasynda ótken respublikalyq kórmege qatysyp, joghary baghalandy. Nylqy audanynyng ortalyghy nylqy qalasynan qusnihat jazudy ýirenushilerge arnap qysqa merzimdi kurs ashyp, myngha juyq shәkirt tәrbiyeledi.

Túrsynbek Qiyashúly hatkerligining de ózindik dara joly boldy. Ol tóte jazu arqyly hatkerlik ónerine týsti beyneli jazu, egiz órnekti jazu, qúpiya qol tanbaly jazu ýlgisin engizdi. Sonday-aq, tóte jazudy 150 týrli qúbyltyp, 17 týrli beynege iykemdep jazudyng alghashqy jolyn saldy. Sonday-aq, januarlar men qústardyng beynesin tóte jazu jәne onyng qosymsha elemetteri arqyly kórkemdep kórsetuding sheberi atandy. Ony arnayy zerttep, zerdeleu kerek. Búl aldaghy kýnning enshisinde.

Osy tústa, myna bir jaghdaygha da nazar audaru kerek. Jalpy, QHR-da milliyarttan astam adam túrsa, sonyng 1-2 million túrghyny ghana qazaqtar. Olar bir ghasyrdan astam uaqyt Ahmet Baytúrsynovtyng jazuyn kózining qarashyghynday saqtap, tarihy múralaryn tanbalap keledi. Áriyne, býgingi jahandanu dәuirinde tilinen de, dilinen de, salt pen dәstýrinen de, jazu ýlgisinen de aiyrylyp jatqan últtar әlemning әr týkpirinde jeterlik. Al Qytaydaghy qazaqtardyng tili men dilin saqtauyna Qytay elining kópvektorly sasyaatynyng tiyimdilinen shyghar, degenmen, tóte jazu negizindegi qusnihat ónerine degen qyzyghushylyqtyng da yqpaly boldy. Óitkeni, jazudy óner retinde qabyldau úrpaqty ýnemi janalyqqa, jasampazdyqqa qúlshyndyryp otyrady. Múnday óneri bar adam qúrmetteluge tiyis, múnday óneri bar últ múrasy eshqashan joyylmaydy da.

Týiin: Biz qazir «Balalar kitap oqymaydy», «Memlekettik tilge degen qúrmet az» degen syltaudy kóp aitamyz. Áriyne, ol kóz aldymyzda bolyp jatqan kórinister. Ókinishke qaray, memlekettik tildi jas úrpaqtyng sanasyna siniruding úmtylysy joq bizde. «Qúsnihat» nemes «Kórkem jazu» degen sózdi terip, guguldy aqtarsaq, jaryq etip arab nemese tóte jazu, bolmasa latyn harpindegi kórkem jazular jamyrap shygha keledi. Al biz qoldanyp jýrgen krilshede tek komputer dayyndap bergen núsqalardy ghana taba alamyz. Demek, krill harpimen jazylatyn qúshihattar joqtyng qasy. Tipti osy harip ýlgisinde kórkemdep jazugha ýiretetin kurstarda bolmay túr. Qysqasy, jazu – eng aldymen mәdeniyetting jol núsqaushysy. Al kórkemdep jazu jas úrpaqty sanasyn kórkemdikke qúmarlyq arqyly tәrbiyelep, dittegen maqsatqa tezirek jetkizetin әdis. Sondyqtan kórkem jazu mәdeniyetin nasihattau jәne ony qalyptastyru memlekettik tilding mәrtebesin kóteruge ong әser etpese, kedergisi joq dýniye. Osy jaghyn eskersek degen niyetpen búl jazbany dayyndadyq.

Aytu bizden, atqaru sizden, aghayyn!