Ótken aptada QR Prokuraturasy búrynghy IIM Erlan Túrghymbaevtyng resmy týrde ústalghanyn rastady. Insayd derekter onyng qanday bap boyynshsha tergeletinin de anyqtap ýlgerdi: E.Túrghymbaevqa taghylghan aiyp «Qyzmettik ókilettigin asyra paydalanu» bolyp otyr. Sonymen, qogham 2022 j. qantar oqighasyn tergeu әli de ayaqtalmaghanyn, tergeu prosesteri ýzbey jýrip jatqanyn osy faktiden bildi. Endeshe, bolashaqta qantar oqighasyna baylanysty әli de talay belgili adamdar jauapqa tartylady dep kýtuge bolady.

Erlan Zamanbekúly Túrghymbaev 1962 jyly Almatyda dýniyege kelgen. 1984 jyly Qazaq uniyversiytetin «qúqyqtanu» mamandyghy boyynsha bitirip, kóp jyldar osy salada qyzmet atqardy. Respublikalyq Tergeu Komiytetinde basshylyq jasady. Al, 2012 jyldan bastap QR IIM orynbasary qyzmetin atqardy. 2019 jyly ol QR IIMinistri bolyp taghayyndaldy.

Onyng osy jyly ministr bolyp taghayyndaluynda da bir júmbaq bar siyaqty. Óitkeni, dәl osy jyly búrynghy preziydent N.Nazarbaev ta óz erkimen demalysqa ketken bolatyn. Alayda, ol «demalysqa» ketse de, onyng aldynda «Túnghysh preziydent turaly» Zang shygharyp, ózining biyliktegi bar yqpalyn saqtady. Ózi Memlekettik qauipsizdik Kenesin basqara otyryp, memleketting barlyq kýshtik qúrylymdaryna basshylyq jasaudy óz qúzyrynda qaldyrdy. Al, «Samrúq‑Qazyna» kvaziymemlekettik qúrylymy arqyly  (tóragha ‑ kýieu bala Timur Qúlybaev) ekonomikalyq tetikterine basshylyq jasady. Olay bolsa, búrynghy elbasy ózi dogharysqa keter aldynda respublikalyq  kýshtik qúrylymdargha «senimdi adamdaryn» basshylyqqa qaldyrdy deuge negiz bar. E.Túrghymbaev ózining bilimi men qyzmettik joly jaghynan, tipten, elbasy nazar audaratyn «tumalyq» jaghynan da osy tandaugha tolyq say keldi.

Sol jyly elimizde preziydent almasty. Biylikke demokratiyalyq kózqarastaghy, halyqaralyq dengeydegi diplomat Qasymjomart Toqaev keldi. Onyng kelui búrynghy biraz avtoritarlyq zandargha ózgerister engizumen bastaldy. Ol «Saylau turaly zangha», «Mitingilir ótkizu turaly zangha» eleuli ózgerister engizdi. Endi halyq әkimshilik rúqsatynsyz, tek «eskertu» arqyly mitingiler ótkizu qúqyna ie boldy. Batys elderi búl ózgeristerdi ong baghalady. Alayda, Zang qabyldanghanymen, mitingiler alanynda tipten qarama qarsy kórinister oryn ala bastady. Nazarbaevtyq avtoritarizm kezinde halyqty ayausyz jazalaushy kýshtik qúrylym, endi Q.Toqaev kezinde odan әri jazalaudy qatandatty. Ol kóptegen benerolikter arqyly jang jaqqa kórsetilip jatty. Nәtiyjesinde, kóp úzamay‑aq batys elderi demokrattary «toqaevtyq atoritarizm» turaly astarly týrde, sonynan, ashyq aita bastady. Halyq ta birshama demokratiyalyq jylymyqqa senip qalyp, artynan kýshtik qúrylymdardyng óreskel әreketterine qarap – jana preziydentke degen kózqarastaryn ózgerte bastady... Toqaevqa Europagha  arnayy baryp keluge de tura keldi...

Mine, endi qarasaq, múnyng astarynda belgili bir sayasy oiyn jatqanyn bayqaymyz. Ol qazirdegi «eski Qazaqstan men jana Qazaqstan» arasyndaghy ótip jatqan «astyrtyn maydannyn» bir kórinisi bolyp shyqty. Al,  E.Túrghymbaev osynyng naq qaynaghan ortasynda túrghan beldi túlgha edi. Endeshe, Toqaevtyng keluimen kýshtik qúrylymdardyng da mitingige shyqqan halyqty jazalaudy shamadan tys qatandatyp, ony qazirgi órkeniyet zamanynda «jabayylyqtyng bir týri» retinde kórsetui – aldyn ala múqiyat oilastyrylghan «jospardyn» bir bóligi bolsa kerek dep boljaugha bolady. Óitken, ózi ketip, biylik jauapkershiliginen qútylghan Elbasy «ózinen keyingi biyliktin» halyq arasyndaghy jaghymdy obrazy boluyn qalamady. Olay bolsa, «Mitingiler turaly» jana zangha qaramastan, ony jazalaudyng óte dóreki joly tandaldy. Ol E.Túrghynbaevtyng «qatysuynsyz» esh mýmkin emes edi!

Olay bolsa, E.Túrghynbaev ózin biylikke әkelgen eski jýiege meylinshe adal qyzmet etken túlgha deuge bolady. Ol ótken qantar oqighasnda anyq kórindi. Qantar oqighasy, negizi, eki baghyttan túrady dese bolady: biri – oligarhiyalyq toptyng «әldekimderdin» núsqauymen gaz baghasyn kýrt eki esege kóteruine baylanysty óris alghan beybit túrghyndardyng sherui bolsa, ekinshisi – halyqty «jappay sheruge shyghugha» shaqyrghan mýddeli toptyng arnayy әreketi. Beybit sherushiler (halyq) bagha kóterilui artynda búrynghy preziydent adamdary túrghanyn jaqsy bildi. Sondyqtan, beybit sheruding de basty úrany «Shal, ket» degen talap boldy. Al, «jalpyhalyqtyq sheruge shaqyrushy» jasyryn top osy kezde tolqudy paydalanyp «Toqaev biyligin tónkeru» operasiyasyna kirisip kettti dep shamalaugha bolady. Óitkeni , oqighanyng órbu logikasy da osy qisyndy kórsetedi... Endeshe, búl «ssenariydin» de E. Túrghymbaevty «aynalyp ótui» esh mýmkin emes edi...

Mine, osyghan deyin qoghamda jogharyda aitylghan «kýdik elesi» kezip jýrdi. Biraq, E.Túrghymbaev qantar oqighasynan keyin de biraz uaqyt sayasy únghydan shygha qoymady. Tek songhy kezderi ghana el nazarynan tysqary qalyp qoyghan edi... Olay bolsa, osy uaqytqa deyin Qantar oqighasyn tergeu baghytynda ýzdiksiz júmys jýrip jatqany, ol әuel bastan  E.Túrghymbaevty «kýdiktiler qataryna» alghanymen, joghary biylik ókiline qatysty «búltartpas dәlelderdin» jetkilikti bazasy jinaluyn kýtken synayly. Mine, sodan beri «adamdy qorlau‑zorlau» baptary boyynsha sottalghan polisiya qyzmetkerlerinin, óz obektilerin tastay qashqan polisiyanyng bergen jauaptary men aighaqtary, aqyr‑sonynda E.Túrghymbaevqa kelip tirelgen  boluy kerek dep shamalaugha tolyq negiz bar.

Al, endi, «Osynyng shiyelenisken týiini, shatasqan jol‑jibi odan әrmen tergeudi qayda aparuy mýmkin?» denen súraq tuyndauy zandy. Ony әriyne tergeu kórsetedi, artyq‑auys aita almaymyz. Alayda, qanshama adamnyng qany jazyqsyz tógilgen qantar oqighasy býgin‑erteng úmytyla salatyn oqigha emes. Ol, bәribir, ózining obektivti baghasyn qogham aldynda, zang aldynda, moraldik túrghyda alady, aluy tiyis dep oilamyz.

Abai.kz