1. «Qazaqtyng tilinde qazaqtyng sary sayran dalasy, birese jelsiz týndey tymyq, birese qúiynday ekpindi tarihy, sary dalada ýdere kóshken túrmysy, asyqpaytyn, saspaytyn sabyrly minezi bəri kórinip túr. Qazaqtyng sary dalasy ken. Tili de bay. Osy kýngi týrki tilderining ishinde qazaq tilinen bay, oralymdy, tereng til joq» degen eken qazaqtyng arda azamaty, asylzada aqyn Maghjan Júmabaev. Osynday həm kórikti, həm súlu halqymyzdyng júmaq tilinen aiyrylyp qalamyz ba degen qorqynysh ta joq emes jýregimizde. Ómirde jii qoldanylatyn orys, aghylshyn tilining jalpy qory eki million bolsa, tildik qordyng basynda túratyn arab tilining tildik qory 8 million eken. Al qazaq tilining tildik qory 10 million!

Tildi jas úrpaq boyyna jastayynan darytu degeniniz de sol tilde tərbie berip, bilim berip, últtyq qúndylyqtarymyzdy siniru emes pe?! Sondyqtan da qoghamymyzda qúrylyp, ómir sýrip kele jatqan til komiyteti, til basqarmalary, «Ana tili» qoghamdyq qorlarynyng eng basty mindetteri osy baghyttaghy júmystardy ýilestiru bolyp tabylady.

1. «Qazaqtyng tilinde qazaqtyng sary sayran dalasy, birese jelsiz týndey tymyq, birese qúiynday ekpindi tarihy, sary dalada ýdere kóshken túrmysy, asyqpaytyn, saspaytyn sabyrly minezi bəri kórinip túr. Qazaqtyng sary dalasy ken. Tili de bay. Osy kýngi týrki tilderining ishinde qazaq tilinen bay, oralymdy, tereng til joq» degen eken qazaqtyng arda azamaty, asylzada aqyn Maghjan Júmabaev. Osynday həm kórikti, həm súlu halqymyzdyng júmaq tilinen aiyrylyp qalamyz ba degen qorqynysh ta joq emes jýregimizde. Ómirde jii qoldanylatyn orys, aghylshyn tilining jalpy qory eki million bolsa, tildik qordyng basynda túratyn arab tilining tildik qory 8 million eken. Al qazaq tilining tildik qory 10 million!

Tildi jas úrpaq boyyna jastayynan darytu degeniniz de sol tilde tərbie berip, bilim berip, últtyq qúndylyqtarymyzdy siniru emes pe?! Sondyqtan da qoghamymyzda qúrylyp, ómir sýrip kele jatqan til komiyteti, til basqarmalary, «Ana tili» qoghamdyq qorlarynyng eng basty mindetteri osy baghyttaghy júmystardy ýilestiru bolyp tabylady.

Aqtau qalalyq «Qazaq tili» qoghamy osylardyng biri. Ózi qúrylghan uaqyttan beri memlekettik tilding qoldanu ayasyn keneytu, til mədeniyetin kóteru, últtyq dəstýr, ədet-ghúryptardyng jana zamangha say ozyq ýlgilerin nasihattaudy jýieli qolgha alyp kele jatyr. Ər jyldary týrli sayystar men mədeny sharalaryn, 2010-2012 jyldary Əbish Kekilbaev shygharmalarynan kórkemsóz oqu sheberlerining bayqauyn jəne jazushy enbekterinen shygharma jazu sayystaryn ótkizse, biyl memlekettik tapsyryspen bólingen 2 million jarym tengenin, 1 million 400 myng tengesine «Salt-dəstýr jəne qazaq tilin oqytu» atty oqu-ədistemelik qúralyn 2000 dana etip shygharyp, ol bilim mekemeleri men oqu oryndary, mektepterge taratyldy. Qyrkýiek-qazan ailarynda qoghamdyq birlestikting úiymdastyruymen jastargha otansýigishtik, patriottyq tərbie beru maqsatynda jaudan jasqanbaghan batyr, semser tildi aqyn Mahambet Ótemisúlynyng erlik isteri men shygharmashylyghyna arnalghan, halyq batyry Shotan Nazarúlynyng erlik isterine arnalghan, «Qazaqtyng ədet-ghúryptary men dəstýrleri turaly» jəne audarmashylar konkursyn úiymdastyrdy.

Ótken senbi kýni N.Jantórin atyndaghy oblystyq muzykalyq drama teatrynyng ýlken zalynda Aqtau qalalyq «Qazaq tili» qoghamdyq birlestigining osy konkursta oza shauyp, jýlde alghan je- nimpazdaryn marapattau rəsimi ótti.

Rəsimdi Aqtau qalasynyng əkimi Edil Janbyrshin ashyp, ana tilimizding mereyin asqaqtatyp, ruhyn kóteretin shygharmashylar bayqauynyng jenimpazdaryn jenisterimen qúttyqtap, tughan el, tughan jerge degen patriottyq sezimderining biyiktey berulerine tilektestigin bildirdi.

Aqtau qalalyq «Qazaq tili» qoghamynyng tóraghasy, Qazaqstan Jazushylar jəne Jurnalister odaghynyng mýshesi Bektúr Tóleughaliyev «Búl bayqau óte tartysty boldy. Ótken jyly 150 shygharma týsken bolatyn edi, biyl 120-dan astam boldy. Odan on jazbasha shygharma taqyrypqa say bolmaghandyqtan shygharylyp tastaldy. Qalghan 90 shygharmadan tek 27-si ghana saraptaudan ótip, óz baghalaryn aldy. Qatysushylardyng ishinde oqushy da, student te, múghalim de, múnayshy da, qyzmetker de bar. Ol konkursqa týsken shygharmalardy filologiya ghylymdarynyng kandidaty QMTjIU-ning qazaq tili men ədebiyeti kafedrasynyng mengerushisi Ədilet Qabylov basqarghan kileng ghalymdardan túratyn ədilqazylar alqasy qarap, ədil baghasyn berdi. Bizdi jas qauymnyng shygharma jazugha yntalylyghy, sheberlikteri quantty»,- dedi.

Sonymen: jastargha otansýigishtik, patriottyq tərbie beru maqsatynda jaudan jasqanbaghan batyr, ot auyzdy aqyn Mahambet Ótemisúlynyng erlik isterinen shygharma jazudan Bas jýldeni – Týpqaraghan audany, M.Əbdihalyqov atyndaghy orta mektebining múghalimi Tilektes Kósherbaeva, 1-oryndy Shahta orta mektebining 10-synyp oqushysy Edilbek Dýisenov, 2-oryndy Manghystau audany, S.Núrniyazúly atyndaghy orta mektep múghalimi Alma Telemgenova, 3-oryndy Janaózen qalasy №10 orta mektep múghalimi Sholpan Sengirbaeva jenip aldy.Al yntalandyru syilyqtary Gauhar Tenizbaeva (Qaraqiya), Anar Tóleuova (Týpqaraghan), Dina Bereketovagha (Múnayly) berildi.

Jonghar-qazaq, qazaq-jonghar soghystarynda bastan-ayaq qatysyp, talay shayqastarda jýrek jútqan erlik kórsetilip, qazaq jerin qalmaqtardan tazartqan batyrlardyng biri, biri emes biregeyi, halyq batyry Shotan Nazarúlynyng erlik isteri boyynsha jazylghan shygharmalardyng konkurstyq jarysynda: Manghystau gumanitarlyq kolledjining studenti Gýlmaysa Shanbaeva – Bas jýlde, Janaózen qalasy №7 orta mektepting múghalimi Qamajay Atshybaeva 1-oryn, Beyneu audany, Atameken orta mektebining múghalimi Səule Ahmetova 2-oryn, Manghystau audany, S.Núrniyazúly atyndaghy mektepting múghalimi Nazokat Túrdyqúlova 3-oryndy iyelense, Inju Jetekbaeva, Aynúr Qylyshbaeva, Aygýl Aytan yntalandyru syilyqtaryn aldy.

Qazaq tilining qoldanylu ayasyn keneytu, til mədeniyetin kóteru jolynda salt-dəstýrimizding ozyq ýlgilerin jastar tərbiyesinde paydalanudyng tiyimdiligin arttyru maqsatynda qazaqtyng ədet-ghúryptary men dəstýrleri turaly shygharma jazudan: Bas jýldeni Aqtau qalasy №10 orta mektep múghalimi Núrgýl Hasanova, 1-oryndy Túmar Bazarbaeva (Manghystau audany), 2-oryndy Marjan Əbdirayymova (Múnayly), 3-oryndy student Əsel Shoghiyeva iyelendi. Yntalandyru syilyqtarymen Aydana Baqytjanova, Gýlayym Aldongharova, Liza Bermaghanbetova marapattaldy.

Audarmashylar bayqauynyng erejesine səykes Sənimhan Janabergenova Bas jýldege ie bolsa, 1-oryn Gýlsara Bayjan, 2-oryn Gýlfarida Qortabaeva, 3-oryn Búrysh Ótesinovagha tapsyryldy. Yntalandyru syilyqtaryna QMTjIU studentteri Júldyz Serikqyzy, Botakóz Amandyqova ie boldy.

Jenimpazdardyng barlyghyna Aqtau qalalyq «Qazaq tili» qoghamynyng Alghys haty, Maqtau gramotasy men baghaly syilyqtar teledidar, noutbuk, úyaly telefon, is mashinasy, planshetter syigha tartyldy.