(әdeby esse)

 

Kelteghúmyr

 

Taghdyrdyng úzaq-qysqalyghy (yaky júmyr basty pendening az-kóp ómir sýrui) siz ben bizding qolymyzda emes, ony bilse, bir Alla ghana bilui kerek. Basqagha beymәlim,  shyn qúpiya, naghyz belgisiz әlem-osy taghdyr.

Kim bolsa da, meyli ol qarapayym pende, meyli ol ghajayyp jan, meyli ol bilimdi de bilikti adam, әiteuir ómiri kezdeysoq qysqa qayyrylsa, oghan ah úryp, bas shayqap, ókinish bildirmeytin kisi kemde-kem ekeni ashyq aqiqat. Erte ýzilgen taghdyrgha ayanysh aitu, shyn ókinish bildiru-biz ýshin ejelgi әdet.

Ásirese, Jaratushy erekshe qabilet syilaghan talant taghdyry... tym kelte qayyrylsa oghan ókinu bylay túrsyn, key-keyde janyng shyrqyrap, jýreging eziletini taghy bar.

Myna siz ben biz ómir sýrip jatqan qyzyghy men shyjyghy aralas fәniyden kelteghúmyr keshken qanshama talantty úrpaq erte attanyp kete bardy eken deseyshi!

Osyndayda eske týsedi.

Átten, bar-joghy 27 jyl ómir sýrgen aduyndy aqyn Súltanmahmút Torayghyrov eng bolmaghanda taghy da on-on bes jyl tirlik keshse, endi qanday ghajayyp dýniyeler jazyp qaldyrar edi deysin!

        - Qaranghy qazaq kógine,

Órmelep shyghyp, kýn bolam!

Qaranghylyqtyng kógine

(әdeby esse)

 

Kelteghúmyr

 

Taghdyrdyng úzaq-qysqalyghy (yaky júmyr basty pendening az-kóp ómir sýrui) siz ben bizding qolymyzda emes, ony bilse, bir Alla ghana bilui kerek. Basqagha beymәlim,  shyn qúpiya, naghyz belgisiz әlem-osy taghdyr.

Kim bolsa da, meyli ol qarapayym pende, meyli ol ghajayyp jan, meyli ol bilimdi de bilikti adam, әiteuir ómiri kezdeysoq qysqa qayyrylsa, oghan ah úryp, bas shayqap, ókinish bildirmeytin kisi kemde-kem ekeni ashyq aqiqat. Erte ýzilgen taghdyrgha ayanysh aitu, shyn ókinish bildiru-biz ýshin ejelgi әdet.

Ásirese, Jaratushy erekshe qabilet syilaghan talant taghdyry... tym kelte qayyrylsa oghan ókinu bylay túrsyn, key-keyde janyng shyrqyrap, jýreging eziletini taghy bar.

Myna siz ben biz ómir sýrip jatqan qyzyghy men shyjyghy aralas fәniyden kelteghúmyr keshken qanshama talantty úrpaq erte attanyp kete bardy eken deseyshi!

Osyndayda eske týsedi.

Átten, bar-joghy 27 jyl ómir sýrgen aduyndy aqyn Súltanmahmút Torayghyrov eng bolmaghanda taghy da on-on bes jyl tirlik keshse, endi qanday ghajayyp dýniyeler jazyp qaldyrar edi deysin!

        - Qaranghy qazaq kógine,

Órmelep shyghyp, kýn bolam!

Qaranghylyqtyng kógine

Kýn bolmaghanda, kim bolam?!-dep omyrauyn ashyp tastap, aq jýregimen jyrlapty-au jap-jas jigit!

Aqynnyng kelte ómiri, jasyn taghdyry óz kezinde de, odan keyingi kezde de qalam ústaghan kóptegen әdebiyetshi-ghalymdardy tolghandyrmay qoymapty. Biri ókine, ekinshisi ah úra, al ýshinshisi-tang qala oy terbepti qyrshyn jas taghdyry jayly jazbalarynda!

Qazaq әdebiyetining kórnekti ókilderining biri-Jýsipbek Aymauytov aqyn turaly bylay dep oy tolghapty: «Súltanmahmút jas aqyndardyng ishindegi bir kýshti aqyn edi. Óner-bilim sәulesin ansap, qúlash úryp, kedeylik, joqshylyq zaryn shegip, jauyz túrmyspen jantalasyp, alysyp, jene almay, mert boldy. Tiri jýrse, ózi aitqanday, qaranghy qazaq kógine órmelep shyghyp kýn bolghanday, ot-jalynday zulaghan bolat qayrat, qúrysh jigerdin, kekti jýrekting aqyny edi.»

Osy bagha-óte zor bagha! Naghyz әdil aitylghan asa manyzdy pikir!

S.Torayghyrovtyng ómiri men shygharmashylyghy turaly qazaq әdebiyetining iri túlghalary B.Kenjebaev, D.Ábilev, R.Berdibay,t.b. keninen tolghap, birneshe kórkem dýniye, maqala, esseler jazdy.

Ásirese, búlardyng arasynda D.Ábilevtyng «Aqyn armany» degen roman-trilogiyasynyng orny erekshe. Múnda qalamger talantty aqynnyng kórkem beynesin salmaqty somdaghan, keninen tolghap, qúlashyn jaza surettegen. Búl romannyng kórkemdik kókjiyegin, qansha talpynsaq ta, әsem tilmen әsirelep aityp jetkizu az, ony jata-jastanyp oqu kerek. Kóz toqtata, kónilge toqu kerek.

Ghalym-әdebiyetshi R.Berdibay: «Súltanmahmút-qazaq әdebiyetining Abaydan keyingi eng biyik asqary. Ol qazaq ómirining shyndyghyn jyrlaghan naghyz últtyq aqynymyz edi» dep jazypty. Mine, naghyz talantty shyn ardaq tútu degen osylay bolady.

Dәl osy oidy talantty qalamger Á.Kekilbaev óz maqalasynda jalghastyra kelip: «Ónsheng qiyngha salyp, qiyagha úmtylghan ójet ólender» dep baghalapty Súltanmahmút jyrlaryn. Al, qazaq prozasynyng 70-jyldary jarqyrap kóringen aryndy ókili O.Bókeyding eng alghashqy kórkem shygharmasy-«Saryarqanyng janbyry» әngimesi de osy Súltanmahmút ómirining bir kezenine arnalghany taghy da este.

Bir sózinde marqúm Oralhan agham aityp edi:

- Men kórkem әdebiyetke kelmes búryn, eng aldymen sol Súltanmahmút aqynnyng әruaghyna bas iyip, batasyn alghan adammyn. Sodan song ghana qalamym jýrdek tartty, oiym úshqyrlana týsti...

Ras, Súltanmahmút ózining qamshynyng sabynday qysqa ghúmyrynda jalqaulyqty bilmedi, ónimdi enbek ete bildi. Talantyn tejep qalghan joq. «Adasqan ómir», «Kedey» sekildi poemalar jazdy. Kóptegen óte sәtti ólen-tolghaulardy dýniyege әkeldi. Alayda... bary-joghy 27 jasta kisi óz mýmkindigin tolyq kórsete ala ma? Áy, qaydam... Demek, onyng aitqanynan góri aita almaghan syrlary óz ishinde molynan ketti. Elge jetpey qaldy. Halqymen qauyshqan joq.

Eng ókinishtisi-osy!

Aqynnyng ózi jazyp ketkendey:

• Men ólik, men suyq tәn, mende jan joq,

Jýregimde ómir joq, ystyq qan joq.

Ýmit joq, jek kóru joq, mahabbat joq,

        Sezim joq, kirpigimdi qozghar hal joq!-dep taghdyrynyng tym qysqa bolaryn da aldyn-ala sezgen siyaqty.

        Osydan birer jyl búryn issaparmen Pavlodar qalasyna baryp qaytqan edim. Men toqtaghan qonaqýiding dәl janynda ýlken alleya bar eken, sony boylap qydyrystap kele jatyp enseli eskertkishting aldyna toqtadym. Ol kim deysiz be? Ol-Súltanmahmút! Jap-jas jigit el-júrtyna erkelegendey bop «men býgin de tirimin, men sizdermen mәngi birgemin ghoy» dep asqaq qarap, әldebir syr aityp túrghanday. Ómirden erte ketken qyrshyn jastyng tastúghyrynyng aldynda onyng taghdyryn eske alyp, ólmes ólenderin oilap, úzaq-q túryp qalghanym bar-dy.

         Qazaq prozasynda ózindik qoltanbasymen mәngige qalyp qoyghan qalamger-Sattar Erubaev. Onyng ózge kórkem dýniyelerin bylay qoyghanda, «Mening qúrdastarym» atty asqaq pafosty, keng tynysty, sezimindi selt etkizer ghajayyp romany óz kezinde qanshama qalam ústaghan talantty jastargha erekshe yqpal etkeni taghy da ras.

«Mening qúrdastarym»-jastyq turaly jyr. Jas ómirding quaty men qayraty, jigeri men jalyny turaly tolghanys. Múndaghy keyipkerler de ýnemi asyghyp, әldenege úmtylyp, tek qana ýlgeruge tyrysyp jatatyny bayqalady.

Sonda oilaysyn, S.Erubaev ta ózining bar ghúmyry otyzgha da jete almasyn sezdi me eken,a?

Átten, sol Sattar taghy da onshaqty jyl ómir sýrgende myna parasaty mol júrty sýisine, tamsana oqityn qanshama kórkem dýniyelerdi ómirge әkeler me edi!

Kóne qala-Týrkistanda Sattar Erubaev atyndaghy kóshe bar. Qalanyng qaq ortasynda eskertkish-belgisi de ornatylghan. Sattar múralaryn jinastyryp, shaghyn muzey de ashqan bolatyn-dy.

Osynyng bәri de ondy sharua, talantty jazushyny úmyttyrmaytyn izgi ister atqara aldyq dep aitugha Týrkistan halqynyng tolyq haqy bar.

Jalyndy jas qalamgerding jarq ete qalghan taghdyryna arnap qanshama aqyndar aryndy jyr arnady, tógile óleng jazdy. Sóitse de, erte qiylghan jas ghúmyr әrdayym kóniline kermek oy úyalatyp, әldebir auyr sezimge jeteleydi de túrady.

Qazaqtyng ot-dauylday aqyny-Tólegen Aybergenov bar-joghy otyz jyl ghúmyr keshti. Taghdyrynyng otyzynshy jylynda fәniyden baqigha ozdy. Biraq ózining sonyna qanshama asqaq jyrlar qaldyryp ýlgeripti.

Tólegen lirikasy tútas saghynyshtan túrady. Onyng jyrlarynan saghynysh pen saghynudyng balausa iysi anqyp túrady.

- Saghynbay barsan, taular da sening aldynnan shyqpas asqaqtap,

        Oilauyng mýmkin dýniyeni mynau ketken eken dep tas qaptap!...-dep jazuy da sodan.

        Búl-saghynyshqa degen inkәrlik! Saghynu degen bir qúpiya әlemning qúdiretine aqyn kónilimen tabynu!

Ýlken qalamger Gh.Mýsirepov bylay dep jazypty: «Amal bar ma, biz, qazaq әdebiyeti, eki-ýsh darynnan erte airyldyq. Olar-Abdolla, Baubek, Tólegen...»

Dәl osy oidy aqiyq aqyn Á.Tәjibaev bylay dep jalghastyrady: «...Biz poeziyamyzdyng taghy bir altyn tútqasyn ashtyq. Ashtyq ta, Tólegen dýniyesin kórdik.»

Á.Kekilbaev: «...Tólegen, sóz joq, talant! Dara talant, sara talant! T.Aybergenov tvorchestvosy-ólimdi jenip shyqqan ómir shattyghynyng jyry...»-dep jazypty.

Tólegen-dausyz talant. Ony biz moyyndaghymyz kelmese de, tarih moyyndatty. Tólegen ómirden ótken song da jarqyn jyrlary әli kýnge auyzdan-auyzgha auysyp, mәngi jasap kele jatyr.

• Aqyn bolyp ómir keshu onay deymisin, qaraghym,

Auzynda bolu búl ózi syzdaghan barlyq jaranyn... - dep ózi jyrlaghanday, shyn aqyn bolu, әriyne, tek  talanttyng isi. Alla-taghala bergen has talant qana óleng ólkesinde oiqastay alady.

Al, Tólegen poeziya әleminde ózin erkin sezingen, óz ýiindey erkelegen hәm ólendi kól-kósir sezimmen jaza alghan shyn aqyn.

T.Aybergenov jazghan «Manqystau sazdary» dep atalatyn bir top jyr toptamasy onyng biyik óresin birden-aq bayqata aldy.

Ólenderining taghy bir parasy-kóne Týrkistangha arnalady, qasiyetti mekenning qadir-qasiyetin odan beter asqaqtata týsedi.

        «Átten» dep ókinish bildiremiz-au, alayda búl aqyn da ómirdi erte ayaqtady, óte erte baqigha attanyp kete bardy. Sosyn da keudesindegi kýmbirlegen asyl jyrlar týp-týgel óz eline jete almady. Halqynyng shyn meyirin qandyrghan joq.

Tólegen aqynnyng ruhtas inisi, aqyn Múhtar Shahanov bylay dep jazdy:

-...Últyna tym jaqyn-alys aiqyndaytyn el ghana.

On tom óleng jazghandardy ketti úmytyp keng dala!

Biraq shaghyn on ólenmen on million qazaqty,

Tolghandyrghan, tanghaldyrghan Mahambet pen sen ghana!...-dep aqyn beynesin barynsha asqaqtatty.

Fәniydi erte tastap ketip, baqigha ozghan bozdaq jastyng biri-jazushy Aqan Núrmanov edi. Ózi alghashqy әngimelerimen-aq jarq etip kórinip, qatarlastarynan oq boyy alda kele jatqan-dy. Otyzdyng ar jaq, ber jaghynda kenetten kóz júmdy. Bastaghan kesek tuyndysy-«Qúlannyng ajaly» degen romany tolyq ayaqtalmay qaldy.

Qazaqtyng belgili jazushysy Qalihan Ysqaqov bir sózinde:

        - Biz qatar oqyp edik, sol songhy nýktesi qoyylmay qalghan romanyn alaqangha salyp ayalap, kitap etip shygharugha barynsha kýsh saldyq,-dep syr aitqany bar.

        Aqan Núrmanov óte qabiletti jazushy bolatynyn sol kezde-aq bayqata alghanyn Qyzylordalyq qalamger, birge oqyghan dosy Qomshabay agha Sýienishevting auzynan da talay ret estigenbiz. Ol kisi Aqan-qalamger jayly tebirenbey sóilemeushi edi, saghyna eske alyp otyratyn.

        Aytatyny joq, «Qúlannyng ajaly» óte sәtti jazylghan, kórkemdik dengeyi joghary, bir demmen oqylatyn kesek dýniye. Osy roman óz kezinde qanshama prozashylardyng jastanyp oqyghan kitaby boldy desenizshi!

        Amal qansha, keng tynyspen jaza alar talantty jazushy da erte ómirmen qoshtasty, sóitip asyl armandar orta jolda kilt ýzildi.

Abdolla Júmaghaliyev, Baubek Búlqyshev tәrizdi óleng sózdin, kórkem sózding sardarlary da qysqa ghana ómir keshti. Bergeninen bereri kóp-aq edi. Biraq, Allanyng isine daua bar ma!

Tek búl ghana emes, aitalyq, býgingi kýni auyzdan-auyzgha alynyp jýrgen aqiyq aqyndar men jazushylar Q.Amanjolov, M.Maqataev, J.Qydyrov, O. Bókey, M.Qabanbaev, J.Ábdirashev, T.Raqymov, K.Myrzabekov, J.Jaqypbaev, D.Stambekov, S.Múqtarúly, t.b. da qyryqtan sәl-aq asty. Ne bolmasa eluge jeter-jetpeste ýzildi. Taghdyr talantty jandargha kelgende óte sarandyq bayqatty.

Ókinishti-aq!

Keudendi kermek sezim әrdayym mazalay beredi.

Osynau kelteghúmyr keshken aqyn-jazushylardy (bәlkim, birqatarynyng esimin atamaghan bolarmyn) qaytadan eske alyp, osylay sóz qozghauymyzdyng sebebi bireu-aq: ómirden ótken son, kóp auyzgha alynbay, keybirining aty tipti esten shyghyp bara jatqanyna ókinish bildire otyryp, tirilerge oy sala ketu; olardy әrdayym sóz etip, shygharmalaryna oqtyn-oqtyn oralyp otyru, sirә, endi basqagha emes, bizge kerek bolar; kórkem dýnie últ qazynasy ekeni ras bolsa, sol asyl qazynagha ie bolyp otyrghan býgingi úrpaqqa tym salghyrt bolu jarasa ma?!

Oylanghanymyz jón-au!

 

Uaqytzaya

 

Bir joly jazushy Oralhan Bókey sóz arasynda maghan:

        - Talanty kemshindeu qalamgerler dereu jyly oryn izdep, lauazymdy qyzmetke erekshe qúmar bolyp alady. Sóitip, boyyna jarassa da, jaraspasa da- sheneunikting oqaly shekpenin kiige barynsha óte asyghady,-dep edi. Sózding bir úshy ózime de tiyip ketip jatqan son:

        - Memqyzmetke shygharmashylyq qabileti mol kisiler baryp jatsa, nesi aiyp eken, odan útylamyz ba!-dedim.

        - Joq!-dedi Oragham. – Qalamgerlik talant tek talantty shygharma jazu ýshin...

Ol kezde jastau edik, búl sózge asa mәn bermegenmin. Al, qazir oilasam...

Qazaqtyng kórnekti kórkemsóz sheberleri-B.Kenjebaev, S.Qirabaev, Z.Qabdolov, Á.Syghay, t.b. bir kezderi jauapty qyzmetinde qyzmetinde bolyp, alayda kóp túraqtamay, shygharmashylyq júmysqa auysyp ketti. Tannan keshke deyin qaghazbasty bolyp otyrghandy auyrsynyp, qyzmetke qúlqy tómendep ketti me? Áste joq. Kerisinshe, olar óz orny-taza shygharmashylyq ekenin der kezinde úghyndy-au deymin. Qazaqtyng ýlken qalamgeri Ábish Kekilbaev  ta memqyzmette úzaq otyrdy. Ártýrli dengeydegi lauazymdarda da boldy. Ony ózimiz de kórdik. Qanday basshy boldy, ne istey aldy, ne bitirdi- ol tarih tarazylar óz aldyna bólek әngime. Al, endi talantty jazushy ýshin... uaqyttyng zaya ketui  degenimiz-shygharmagha ózin-ózi tolyq arnay almaghan jyldary!

Ádebiyetimizding kózi tiri has sheberi-Á.Núrpeyisov kezekti bir sózinde «Ábish әsirese kórkem әdebiyetke kóbirek kerek edi, al onyng keshegi atqaryp kelgen qyzmetin kez-kelgen bilimi bar, tәrtibi týzu kisi alyp jýre alatyny jasyryn ba!» degen-di.

Óz kezinde «Dala balladalary» degen hikayattar toptamasyn, «Anyzdyng aqyry», «Ýrker», «Elen-alan» ispetti óte ghajayyp romandar jazghan Ábekeng songhy jiyrma jylda sýiekti dýnie jaza almady. Nege? Talanty týgesildi me? Joq! Jazghysy kelmedi me? Áy, qaydam. Bәri de, bizding oiymyzsha, uaqyttyng tapshylyghyna kelip tireledi.

Tipti bir sóz arasynda (qyzmettegi kezi) Ábish agham aityp edi:

- Osy «Ýrker» men «Elen-alan» romandarynyng jalghasy bar edi, soghan qol bosatyp, kenirek otyratyn kezdi kýtumen kelemin.

        Últ әdebiyeti aldynda qolymyzda keudemizge qoyyp túryp, әdilin aitar bolsaq, Á.Kekilbaev jazghan «Anyzdyng aqyry» romany-klassika! Osy shygharmany kez-kelgen әlemdik shedevrlermen taytalastyra sóz etuge әbden-aq bolady. Áriyne, ol ýshin bilimdi de bilikti synshy kerek. Álemning kórkemsóz marjandaryn molynan oqyp, keninen tanysa alghan óreli jas qajet.

        Múnday jaghday tek Ábish aghamnyng ghana basyndaghy hal emes, aitalyq, qazaq prozasynyng eleuli ókili Tólen Ábdikov te sony bastan keshirdi. Naghyz jaza alatyn shaghynda memqyzmette jýrdi. Tipti ózi bastaghan kesek dýniyesi-«Óliara» romanynyng (bastapqy jospary ýsh kitap bolatyn) birinshi tomyn ghana jazyp ýlgerdi. Odan beri de, mine, otyz jyl uaqyt ótip barady.

        Talanty kemshin bolsa ókinish emes, al «Aqiqat», «Ong qol», «Tozaq ottary jymyndaydy», «Qyz Bәtish pen Erseyit», «Áke»,t.b. sekildi ghajayyp әngime-hikayattar tudyrghan jazushygha qyzmettik qolbaylau, әriyne, esh payda bergen joq.

Ras, әlemdik әdebiyette jauapty memlekettik qyzmetter atqara jýrip, kórkem dýnie jazumen jýieli týrde ainalysqan qalamgerler az bolmaghan. Alayda, solardyng bәri birdey shedevr tughyzdy desek, ol ótirik. Biraq, ózderining sanaly ghúmyrynyng kóp jyldaryn (әsirese tәuelsizdik jyldarynda) elimizdegi memlekettik qúrylymdy nyghaytugha barynsha arnay jýrip, roman-povesti jazghan eki agham-Á.Kekilbaev pen T.Ábdikov ózderi o basta qalap alghan kórkemsóz әlemine barynsha adal bolugha tyrysty. Adal bolyp ta keledi.

        Taghy bir aghamyz-óte talantty audarmashy Kenes Yusupov ta kóp uaqytyn memqyzmetke arnady. Ózi bir kezde Gabriel  Garsiya Merkesting «Jýz jyldyq jalghyzdyq» romanyn qazaqshagha sheber audara bilgenin atap aitugha tiyispiz. Endi osy baghytta bel sheshe enbek ete bergende, kim biledi, qanshama әlem klassikteri ana tilimizde sheberlikpen sóilegen bolar edi.

       Tek ol ghana emes, K.isupov qalamy tóselgen, jazuy jatyq, óte sheber prozashy bola alatynyn da dәleldey bastaghan-dy. Oghan «Qarashadaghy kóktem» dep atalatyn povesi tolyq kuә! Jazushynyng osy shygharmasy óz kezinde respublikalyq әdeby bәigede jýlde alghanyn da kóziqaraqty oqyrman úmyta qoymaghan bolar.

       Prozanyng talantty ókili Aldan  Smayyl halyq qalaulysy bolghangha deyin shygharmashylyqta ónimdi enbek etti. «Tamúqtan kelgen adam» degen túnghysh romany memlekettik syilyqqa ie boldy. Al, odan ózge «Tayga», «Arqanyng betpaq degen dalasy bar», t.b. sekildi qanshama hikayat-әngimeleri bar. Mine, qyzmetke qalay aralasty, onyng da qalamy kibirtiktedi. Songhy on-on bes jylda kesek kórkem dýnie (maqala, oitolghamdaryn aitpaghanda) jazdy-au deuge auzyng barmaydy. Óitkeni, kózimiz kórmey otyr.

        Sóz retinde aita keteyik, «Tamúqtan kelgen adam» - óte talantty roman. Aytary bar astarly shygharma. Tili shúrayly, iydeyasy teren, quaty mol kórkem tuyndy.

        Qyzmetting babyn qalay tabam dep kýndiz-týni bas qatyra jýrip, boyyndaghy qúday bergen talantty túmshalaghan qalamgerler men audarmashylar qataryna Á.Asqarovty, Q.Ábildi, T.Túyaqbaydy, S.Dosjanovany, K.Álpeyisovany t.b. ataugha bolatynday. Ártýrli dengeyde birazdan beri qyzmet atqaryp jýrgen ózimnen keyingi izbasar iniler-Á.Alpysbay, B.Omarov, Q.Borash, N.Qalqa, B.Qabosh,t.b. A.Seytaq, kónildegi tenizdey tolqyghan kórkem oidy túzaqtap tastamasa eken dep te ishtey tilep jýretinim bar. Alla bergen talantty amalsyz kýrmep ústap, ózge ispen ainalysyp jýrgender mmeelkettik organdarda da barshylyq-aq.

        Bir kezderi respublikalyq basylymdarda óte jatyq jyrlarymen oqyrmandaryn tәnti etken aqyn Ótegen Oralbaev apparat júmysyna auysyp, kóp uaqyt jazbay qoydy. Sәti týsken kýni oghan «ólenderiniz óte shynayy bolyp keletin edi, nege jazbaysyz?» dep súraghanymyzda «meni de izdeytinder bar eken ghoy» dep jas balasha quanghany bar. Jalpy, Ótegen-tuabitti aqyn. Onyng jyrlary óte syrshyl, óte nәzik. Oqyghanda jýregine jylylyq qúyady.

         Aqynnyng ózi de tazalyqqa qúshtar kónilin jyrlarynda móldiretip kórsete aldy.

        - Ardy sýidim. Sýiem ardy bәribir,

Jardy sýidim. Jar  degenim-arymday.

Al boyymda tazalyqtyng qany jýr,

Qasqaldaqtyng qanynday!...-dep, aghynan jaryla jyrlaydy Ótegen aqyn.

        Onyng ólenderinde shynayylyq pen ómirge degen inkәrlik birden kózge úryp túr.

        Taghy bir óleninde:

        - Olja kórse orgha týsip qúlaghan,

        Otanyndy pysqyrmaydy búl Adam.

        Syrty búlan, ishi túman kóbeydi,

        Kólenkening ózinen qún súraghan!-dep qazirgi pasyq, ekijýzdi, satqyn adamdardy ólen-nayzanyng  úshyna alady.

        Ótegen ólenderi osynday ótkir, osynday teren, osynday astarly bolyp keletin-di. Biraq  ayaq astynan qalam ústaudy úmytyp, jyrdy ógeysitti. Biz búnysyn mýlde qúp kórmep edik.

        Jaqyn jyldarda talantty aqyn qayta týledi. Kitap artynan kitap shyghardy. Búrynghy shyn aqyn beynesine qaytadan oralghan Ótegendi kórip qatty quandyq.

        Osy jerde taghy bir talantty bauyrym turaly aitudyng sәti týsip túr. Óitkeni, men ony sonau balang jastyq kezden bilemin.

        Studenttik kezde ózimmen qatarlasa shyqqan eki talantty aqyn bolushy edi. Onyng biri-Sh.Ábdikәrimov te, al ekinshisi-M.Qayynbaev.

        Talantty aqyn Mәdy Qayynbaev ta qazir memqyzmette. Ózi búryn da kóp jazbaushy edi, endi biraz uaqyttan beri mýlde kórinbey barady. Ólendi úmyta bastaghanday.

         Kezinde aqyn aghasy Q.Álimqúlov (búl aghamyz da úzaq jyl memqyzmette) ekeui «Sýzge súlu» degen dramalyq dastan jazyp, Mәdeniyet ministrligi jariyalaghan bәigede jýldeli ekinshi oryndy jenip alghan-dy. Osy poetikalyq shygharma teatr sahnasyna әbden-aq súranyp túr.

M.Qayynbaevtyng jas kezinen-aq óleng ólkesinde jarqyrap kóringeni ras.

        Áli esimde, ótken ghasyrdyng 70-jyldary qazirgi Ál-Faraby atyndaghy uniyversiytetting jurnalistika fakulitetinde oqyp jýrgende, M.Seralin atyndaghy әdeby birlestik qúrdyq. Onyng basy-qasynda jýrgen qazir marqúm bolyp ketken dosym, synshy J.Ábilúly ekeumiz edik. Búl M.Áuezov atyndaghy әdeby birlestikke (ony S.Sadyrbaev aghamyz basqaratyn) alternativti bolsa eken dep oidaghanbyz. Sol birlestik mýshelerining úiymdastyruymen uniyversiytetting akt zalynda kezekti әdeby kesh ótti. Keshte Mәdy aqyn bir óleng oqydy. Endi-endi kórinip jýrgen kezi ghoy. Ólennin  ayaghy:

- Janym-au, menin, sen aitshy osy saparym,

        Ertektegidey baqytpen ayaqtala ma?-dep bitetin-di. Sony tyndap otyrghan bir top qonaqtar arasynan aqyn Q.Júmaghaliyev ózining quanysh sezimin jasyra almay, shattana qol shapalaqtap jibergeni bar edi. Sol sәtti kózimiz kórdi. Ishtey ózimiz de osy sәtti jyrgha quanyp túrghan edik.

Osy aqynnyn:

             - Ómirdi mynau angharyp teren,

             Iship-jep kózben tanqalyp kelem!

        Tirshilik әiteuir toqtap qalmasyn dep,

        Qozghalyp kelem, qozghalyp kelem!-dep bastalatyn әdemi jyry da bolushy edi. Sol ólenin eng alghash maghan oqyp berip,  pikir súraghany da esimde.

       Tayauda bir әngime ýstinde maghan M.Qayynbaev bylay dep syr ashty:

       - Men poeziyany qoyyp ketti deysing be! Joq, әli de jazyp kelemin. Tek esh jerge jariyalaugha bermeytinim bolmasa...-dep, az-kem toqtady da, sosyn: - Qazir ataqty Qoja Ahmet Iassauy turaly tarihy poema jazudamyn,-dedi.

        Óz kezinde talantty aghalarymyz Z.Serikqaliyev te, B.Bodaubay da, M.Ayymbetov te qyzmet qúrsauynda qalyp,, shygharmashylyghyn amalsyz aqsatty. Talay-talay últqa asa qajet kórkem dýniyeler jaryqqa shyqpay qaldy.

        Búdan kim útty? Kim útyldy? Siz aitynyzshy, qane?...

        Biz búl jerde talanty tas jaratyn, Jaratqan ie bergen qabileti mol kisilerding memqyzmetke kelui mýlde dúrys emes, janylys qadam degen oidy aitqymyz joq. Kim biledi, últ ýshin onday oily aghalar men ini-qaryndastar barlyq iste kerek te bolar.

       Memlekettik qyzmetting de óz kilti, óz qiynshylyghy, óz jauapkershiligi bar. Ony kez-kelgen kisi óz dengeyinde alyp jýrip, atqaryp kete almasy taghy da ras. Ásirese, elimiz óz tәuelsizdigin alyp, erkin dem ala bastaghan tústa últtyng eng qabiletti azamattary bir júdyryq bolyp, júmyla júmys istese, ol zor mәrtebe emes pe!

       Bizding búl maqalada oy sala aitpaghymyz-Alla bergen talantty barynsha útymdy paydalanyp, últyna asa qajet úlaghaty mol kórkem dýniyeler jazyp qaldyrsa degen izgi niyet edi. Tipti jogharyda aty atalghan qazaqtyng sausaqpen sanarlyq óte talantty úl-qyzdarynyng kórkem dýniyelerin taldap, bagha berip, on-solyn aiqyndaudy da maqsat etken joqpyz, bizdiki-býgingi zamandasqa oy salu bolatyn-dy.

       Osyndayda eske týsedi, óz zamanynda el aldyna shyghyp sóilegen bir sózinde týrikting adal perzenti Mústafa Kemal Atatýrik bylay depti: «Biz bәrimiz de parlament deputaty bola alamyz, ministr bola alamyz, tipti respublika preziydenti de bola alamyz.      Biraq, óner adamy bola almaymyz. Sondyqtan óner adamy bizding (biyliktegilerdin)  emes, biz óner adamynyng qolynan sýngge tiyispiz...»

       Búdan shyghatyn týiin-ónerli, oily, talantty azamattar últ ýshin úly baylyq, ruhany baylyq. Jaratushy jomarttyq jasap, sonday ghajayyp talant syilaghan eken, endeshe oghan nege ózimiz qanat bitirmeymiz?

       Osy rette aitpasqa bolmaytyn taghy bir kermek sóz bar. Qazirgi kezde jap-jaqsy talanty bar keybir әriptester óz talantyn ózderi túsap, ruhty jyrlar jazu ornyna, toy-tomalaqqa arnalghan hәm jeke kisilerding mereytoyyna shashu etip arzanqol dýniyeler jaza saludy (lauazymdy kisilerding aldyna týsip alyp, tompandap jýgiretinin bylay qoyghanda) ar sanamaytyn bolyp bara jatqanday. Búl-ónerge jasalghan qiyanat, tipti qattyraq aitar bolsaq, ónerdi qorlau, mazaq etu! Búghan tosqauyl qoi eshkimning de emes, ózimizding qolymyzda. Demek, tau suynday óte móldir, saf taza kórkem әdebiyetti ylaylamau da-ardyng isi!

       Elbasymyz N.Nazarbaev ózining «Qazaqstan-2050» strategiyalyq baghdarlamasynda ónerge, ruhaniyatqa da basa nazar audaryp, ana tilin qadirlep, últtyng әdet-ghúrpy men dәstýrine asa yjdaghattylyqpen qaraudy basa aitpady ma!

       Endeshe, әrbir qazaq azamaty ózining boyyndaghy qadir-qasiyetin meylinshe baghalap, ony el bolashaghyna baghyttasa-búl óte asyl is bolmaq.

       Ásirese, el men jerdi sýy paryz! Últty úlyqtau paryz. Jekelegen kisilerge ókpeley otyryp, býkil eldi mansúqtau- barynsha qate is.

       Kez-kelgen qazaqtyng últyna degen inkәr sezimi men taza niyeti ghana elimizdi asqaq biyikke bastay alady. Álemdik órkeniyetke alyp shygha almaqshy!

       Osyny úmytpayyq!

Abai.kz