Senbi, 23 Qarasha 2024
Su tasqyny: 2508 7 pikir 21 Mamyr, 2024 saghat 09:10

Tobyldaghy tasqyn su: Kórgenimiz ben kónilge týigenimiz

Kollaj: Almasbek Ábsadyq

(Basy, jalghasy bar)

ANDATU

Biylghy tasqyn sudyng ekpini Qazaqstannyng soltýsik, batys ónirlerinde óte qatty boldy. Qostanay oblysynyng tarihy Torghay óniri kóp zardap shekti. Tosynnan kelgen tabighattyng dýley kýshi adam balasyn tәubagha keltirip, onymen sanasudy, aldyn-ala saqtyqtyq sharalaryn jasaudy myqtap eske saldy. Biylik te óz kózqarasyn bildirip jatyr. Búdan bylay tasqyn qauipi bar jerge qúrylys salugha jol berilmeytindigi jariyalandy. Ýi-jaylary tasqynnyng qúrbany bolghan kisilerge ýkimet tarapynan tiyisti ótemaqy da tólenip jatyr. Búl – óte dauly mәsele. Sebebi «ótemaqy» degen sóz tolyq tólenedi degen maghynany bermeytini anyq. Sondyqtan «Mal ashuy – jan ashuy» degen, mal-mýlki týgili baspanasy sugha ketken kisiler ótemaqygha sheksiz, tolyq rizamyz dep aita qoiy ekitalay. Búl arada daulasushy jaqtargha naryq jaghdayyn saralay alatyn, eskeretin ýlken sabyrlyq kerek.

Suret: Avtor jazbasynyng skriyni

KÓZ KÓRGEN KÓRINISTER

Basty ózegi oipatty jermen aghatyn bir togha, montighan Tobyl ózeni de biyl tosyn minez kórsetti. Tobyl men Ayat ózenining toghysynda  ornalasqan Qaratomar su qoymasy auzy-múrynyna deyin tolyp, onyng búzyluyna qauip tóngendikten 2024 jyldyng 6 sәuirinen bastap odan sekundyna 2600 kub/metr su jiberile bastaydy. Saghat kýndizgi 16.00 shamasynda su nópirining aldy Qostanay qalasynyng túsyna jetti. Tasqyn sudyng mol kólemi ózen arnasy týsken oipatty týgel shirep, kernep ketti. Qostanay qalasy túsyndaghy Tobyldyng tasuyn baqylap, su tasqynynyng shyrqau shegi bolghan 2024 jyldyng sәuir aiynyng altysynan jetisine qaraghan týnning ertengisindegi kórinisin viydeogha týsirip, Feysbuk paraqshamyzgha jariyalap tasqyn sudyng ekpini men kólemin sóz etkenbiz. Sonymen qatar Qostanay qalasynyng patsha zamanynda syzylghan eski kartasynda beynelengen Tobyl ózenining arnasyna qatysty turaly oi-pikirimizdi de jariyalaghanbyz (viydeo 1).

Suret: Abai.kz skriyni

Atalghan kartany syzu patshalyq Resey túsynda 1895 jyldan bastau alyp, 1902jylgha deyin sozylyp, sony Senatqa bekituge úsynylghan (Tarihy jәdiger: Qostanay qalasynyng alghashqy kartasy). Kartanyng bizding úsynysymyzben ýlkeytilgen núsqasy Qostanay oblystyq tarihiy-ólketanu muzeyinde eksponat retinde saqtauly túr.

Tarihy jәdigerge Tobyl ózenining qala túsyndaghy arnasy da tolyq týsken. Tasqyn qaupining beti әbden qaytqan uaqytta sol mәselege qayta oraludy jón kórip otyrmyz. Búl tústa bizder Tobyl ózenining Kәris, ortalyqtaghy Ýlken (Kishi), KJBY kópirleri aralyghyndaghy ózen arnasyn tilge tiyek etpekpiz. Ózen boyymen qaraghanda, KJBY kópiri –qalanyng jaghasy, al Kәris kópiri – onyng etegi.

Kartada Tobyl ózenning negizgi ózegi qala ornalasqan biyik jaghalaudan qansha qadam jerden ótetindigi asa múqiyattylyqpen kórsetigen. Sonymen qatar ózenning tasu, arnasynan asu kezindegi su jayylatyn jagha-jiyekteri de ózgeshe boyaumen belgilengen. Ózen arnasynda oryn alghan nysandar belgilengen. Eski kartagha qaray otyryp býgingi tasqyn sudyng qalay jýrgendigin sholyp shyghugha әbden bolady (Aytuly jәne sóz arqauyna týsken nysandar qyzyl jebe syzyqpen kórsetilgen jәne patsha zamanynda bolmaghan, qazirgi tanda bar nysandar boljamdy týrde jobalap belgilendi).

ETEKTEN BASQAN TASQYN

Tobyldan kóshken su nópiri aldymen oigha ornalasqan úzyn sonar Kәris kópirin basty. Kópirding atauy qala ishine kenes zamanynda jer audarylyp kelgen kәrister ornalasqan audannyng atymen atalghan. Jer emshegin emgen kәrister ózenning egin salugha qolayly ong jaq jaghalauyna ótu ýshin kópir salynuyna múqtajdyq tanytyp, ótkel týsirgen (suret 1).

Suret 1. Qazirgi «Kәrister kópiri» manynyng syzbasy. Suretti maqala avtory úsyndy.

Qostanaylyq bloger, sayahatshy Roman Gayduk tasqyn ótkennen keyin atalghan qala kópirlerin viydeogha týsirip, birneshe seriyamen jariyalady. Sonyng biri Kәris kópirining 9 sәuirdegi jaghdayy turaly týsirilim:

Týsirilimnen kópirdi qanshalyqty su basqanyn tolyq. túshymdy týrde týrde kóruge bolady. Kópir songhy jyldary ýlken tiyanaqty jóndeuden ótken edi.

Kәris kópir túsynda Tobyl arnasy qayyrlanyp, birneshe shaghyn jylghagha bólinip ketedi. 1879 jyly qalanyng irge tasy qalanghanda, qalanyng soltýstigindegi Ordabay sayy túsynda oryn alghan, keyin qalanyng atauyna arqau bolghan «Qostanay ótkeli» (Týrkilik kómbe: Qostanay toponiymining tórkini). de búl jerden asa alys emes (suret 1).

Suret: Abai.kz skriyni

Kartagha múqiyat qaraghanda, biz túspaldap belgilep otyrghan «Qostanay ótkelinen» jarqabaqqa qaray eki sýrleu jol týsip túrghanyn, onyng biri shvesariya azamaty kópes Lorensting syra zauyty ornalasqan Ordabay sayyna qaray, ekinshisi oipatty jerde oryn alghan kól-kólshikter jaghalap, ózen aghysynyng joghary jaghyna, yaghny qalagha qaray baghyttalghanyn bayqaugha bolady.

Sýrleu jol nening belgisi? Ol – ózendegi ótkelge baratyn joldyng әbden ornyqqanyn bildiretin kórinis. Surleu tireletin ózen arnasynan ýshbúrysh keskinindegi araldy bayqaugha bolady. Aral ózen arnasynyng qayyrlanuyna әri jinishkerilip taryluyna әser etip,  jaratylys qúbylysy kóshpeli qazaq júrtyna mal-jandy qauipsiz týrde ótkizuge mýmkindik tughyzatyn ótkelding payda boluyna jol ashqan. Búl jer patsha zamanyndaghy qazaqtyng kóshine qos ózen (Ýy men Tobyl nemese Ayat pen Tobyl) aralyghyndaghy qúnarly ólkege әri-beri ótuge mýmkindik jasaghan «Qostanay (Kushdónәi) ótkeli» osy boluy ghajap emes. Kartada ótkelding janynan Tobyldyng jana arnasy týse bastaghany da beynelengen (suret 1). Demek, janynan jana arna orap ótkennen keyin ótkel qoldanystan shyghyp qalghan. Qoldanystan qalghan son, esten de ketken.

TASQYNGhA - TOSQYN

Kәris kópirinen keyin tasqyn su qauipi qalanyng ortalyq bóligindegi Ýlken kópirge tóndi (Sayahatshy Roman Gayduktyng 8 sәuirde Ýlken, Kishi kópirlerdi jәne KJBY jaghajayyn týsirgen viydeosy. Marhabbat:

Búl kópir ózen arnasynyng ýstine biyik etip salynghanymen, onyng ong jaghalaudaghy etegi oigha týsetin. Tobylgha patsha zamanynda eng alghash salynghan kópir de osy jerde. Ol qazirgi tanda «Kishi kópir» dep atalady. Tasqyn kezinde ony su mýldem «jútyp ketti». Kishi kópirding qaladan qaraghanda sol jaghynda, ózenning ong jaq jaghalauyn jaghalap jemis baghy (Fruktovyy sad) ornalasqan (suret 2).

Suret 2. Qazirgi Ýlken, Kishi kópir jәne «Sadovod» sayajayy manynyng syzbasy. Suretti maqala avtory úsyndy.

Kishi kópirden qazirgi Tobyl (búrynghy Zatobolisk) qalasyna jәne Torghay ónirine bastaytyn jol shyghady. Sol túsqa nazar audarghanda, kartograftar ózenning tasu arnasyn qazirgi Tobyl qalasy, Michurin selosy ornalasqan biyik qyrgha deyin syzyp kórsetken. Biylghy su tasqyny múny tolyq rastady: Qostanay qalasy men Tobyl qalasy ornalasqan biyik qyrat arasyndaghy alqap tolyq su astynda qaldy. Búl orayda kórkem shygharmashylyq oi-qiyalymen Ayat jәne Araqaraghay bolystarynyng jerin Tobyl ózeni boyymen «bir sholyp shyqqan» jazushy  B.Maylinnin: «At shaptyrym jerdi alyp jatqan keng alaptar – Tobyl ózeni tasyghan kezde tenizdey bop ketedi», - degen sózi eske týsedi.

Qos jaghalauyndaghy seruenshilerge arnalyp abattandyrylghan jerlerge topan su «topalan» jasady. Birneshe biznes nysandaryn (Apelisin sauda ýii, Aq Shanyraq restorany t.b.) su basty. Qútqarushy toptyng eren qimyl kórsetken túsy osy jer boldy. Qysyltang sәtte qala әkimi M. Jýndibaev túrghyndardy kómekke shaqyryp, júrtty júmyldyrugha qareket etip, tasqyngha tosqyn qoya bildi. Sebebi kópirding ong jaq eteginen bastalghan kýre joldy su basyp qalghanda, Qostanay men Tobyl qalasyn, odan әri ontýstik ónirge shyghatyn jol ýziletin edi. Biylik jetekshilik etken arnayy jasaqtar, eriktiler men qarapayym halyqtyng tize qosa qimyldaghan әreketi óz jemisin berip, manyzdy jol tasqynnan aman qaldy.

JAR ASTYNA ÝY SALMA...

Qalanyng ortalyghy túsyndaghy biyik jar qabaq astyndaghy kenes zamanynda payda bolghan túrghyn ýilerdi de su basty. Patsha zamany túsynda, búl jerler ózenning arnasy bolghandyqtan, ol jerge biylik túrghyn ýy saldyrmaghan. Qazirgi tanda búl jerlerde «Kolesnye ryady» dep atalatyn shaghyn audan bar. Al negizinde patsha túsynda túrmysqa qolayly jaghynan, býgingi tangha qaraghanda, jarqabaq astyndaghy jerler óte ynghayly bolatyn. Sebebi ol ózenge asa jaqyn. Auyz sudy ózen-kólden, qúdyqtan ishken sol bir kezenderde su kózine jaqyn qonys tebu manyzdy edi. Biraq Tobyldyng tasuyn eskergen patsha biyliginde «qauipting aty – qauip» degen ústanym bolghandyghy bayqalady jәne ol kezende ózen jii tasyp túrghan dep baghamdaugha bolady.

Jar qabaq  astyna qúrylys soghu kenes biyligi túsynda oryn aldy. Aldymen sayajaylar, odan keyin túrghyn ýiler týsken tútas kósheler payda boldy. Qalanyng bayyrghy túrghyndarynyng aituynsha, kenes zamanynyng 1960-70 jyldary Nariman bazarynyng túsyndaghy jar qabaq astyna qala biyligining qyzmetkerlerine arnalghan sayajaylar oryn tebedi. Búl – qazirgi «Sadovod» sayajayynyng many. Al sayajay ornalasqan aumaq búryn ózen ortasyndaghy aral (suret 2).

SUGhA MALYNGhAN MOHITO

Tasqyn kezinde japa shekken bólik – KJBY kópiri many (viydeo 2). Kópirding ózen aghysynyng joghary jaghyndaghy ong jaghalaugha ornalasqan Altynsarino selosyn (eski kartada «Ospan qystauy» dep belgilengen, bizdinshe, Ospan Altynsarynyng qystauy), odan qalagha jaqyn «Vesna» sayajayy týgel, al «Jelezobetonshiyk» sayajayynyng qyr jaghy aman qalyp, oy jaqtaghy bóligi su astynda qaldy. Nópir su ózendi ontýstikten jaghalap tasyp, Michurin selosynyng býirinen Tobylgha kelip qayta qúidy.

Tasqyn su ótken «Zolotoy fazan» demalys kesheni men «Vesna» sayajayy arasyndaghy say qazirgi tanda ýlken kólge ainalyp túr. Erte zamanda búl ózen tasyghanda su jayylatyn kóne saydyng biri bolghany sózsiz. Sóz orayy kelgende aita ketetin mynadaday mәsele bar. Tobyl – erigen qar men jauyn-shashynnyng oipatty jerge jinaluynan qúralatyn ózen. Ózenning arnasyna su kózderi say-salamen, jylgha-jyramen aghyp qúyady. Sondyqtan tabighattyng ózi jasaghan múnday «tabighy joldardy» bekitip, bitep tastaugha saq boluymyz qajet.

KJBY kópirinen ótken Tobyl ózeni tómengi jaqtan eki shúnqyr–qoltyq qúrap, odan qaytadan bir arnagha týsedi. Qos shúnqyrdyng birin bizder, shartty týrde, «KJBY shúnqyry-1», ekinshisin «KJBY shúnqyry-2» dep belgiledik (suret 3).

Suret 3. Qazirgi KJBY kópiri manynyng syzbasy. Suretti maqala avtory úsyndy.

Búl tústa ózenning arnasy kókten qaraghanda, eki jaqqa tendelgen qorjyngha úqsaydy. Ózen arnasynyng eki jaghyna su jinalatyn qoyyn-qoltyqty shúnqyr ornalasqan. Onyng biri shahmat figuralaryndaghy at beynesin qúraytyn bóligi qazirgi tanda túiyqtalghan (suret 4).

Suret 4. KJBY kópiri manyndaghy, qoyyn-qonysh, qoltyq-shúnqyrlar (Sputniktik karta). Suretti maqala avtory úsyndy.

Qorjynnyng biri - qala betindegisi qazirgi tanda «KJBY shúnqyry» dep atalsa, ekinshisi - arghy bettegisi kenes dәuirinen beri «Inspektor kóli»-mys dep atalyp keldi. Ózen jaghasyndaghy shúnqyrdy «kól» dep shatasu Tobyldyng joghary aghysyna su qoymalary men toraptar (Qaratomar, Joghary Tobyl, Amangeldi) salynghannan keyingi kezenderdegi ózen suynyng qatty azayghan mezgilde «emosiya jetegimen»  payda bolghan dep sanaymyz.

Tasqyn kezinde ýy kenirdigine, keybir jerde tóbesine deyin su astynda qalghan «Mohito» demalys kesheni men «Shanghyshylar» bazasy ózenning arnasy eki jarylyp, qoltyq qúraytyn eski arnanyng búl kýnde biteu bolyp ketken ózegine songhy jyldary salynyp, túrghyndardyng sýiikti demalys oryndarynyng birine ainalaghan edi. Tasyghan ózenning eski arnasynda túrghan keshenge su betimen aqqan zattar tirelip, ýlken kólemdegi qoqys jinanalyp qaldy. Keshenning manyndaghy sauda dýngirshekteri de topan sudyng «qúshaghynda túnshyqty». Búl aimaqqa, yaghny Gashek kóshesining boyyndaghy jaghalaugha qala túrghyndary demalatyn «Qazaqstan Tәuelsizdigine 25 jyl» dep atalatyn park salynghan edi. Onyng jýrginshilerge arnalghan keybir tústary da topan su astynda qaldy. Biznes nysany «Mohito» demalys kesheni, sauda dýngirshikteri «óz jarasyn ózi jalap, jazylyp keteri» sózsiz. Al jaghalaudaghy parkti qayta qalpyna keltiru qosymysha qarajatty qajet etetini anyq.

KJBY shúnqyrynyna qarama-qarsy bettegi ong jaghalauda kenes dәuirinde jemis aghashtary otyrghyzylghan baqsha nemese kókónister egiletin egistik alqaptar bolghan. Sonymen qatar Qostanay qalasyn kókónis ónimderimen qamtamasyz etu ýshin Michurin sovhozy qúrylyp, ol ózenning su basatyn eski arnasy men jaghalaularyna baqsha ónimderin eken. Qazir onyng biri de joq.

Bizdinshe, kenestik dәuirdegi sol tәjiriybeni paydalanyp, Tobyl ózenining eski arnalaryna baqsha, kókónis ónimderin egudi jolgha qong kerek. Búl orayda, Qostanay manyndaghy jerlerge baqsha ónimderin egudi jolgha qoyghan «Terra» syndy firmalar bar. Bizdinshe, ýkimet qolynan is kelip túrghan osynday firmalargha әkimshilik pәrmenimen jәrdem berip, olardyng baqsha ósiretin jerlerin su basatyn alqaptarmen keneytuine bolady. Tu tasqyny kezinde egistikter  kóp shyghyngha úshyramaydy: su qaytysymen bau-baqshasyn ósire beredi.

TÝIIN SÓZ

Týiindey kelgende, belgili ghalymdardyng aituynsha, qazir jer sharynyng klimatynda ýlken ózgerister, tosyn qúbylystar oryn alyp jatyr. Tasqyn syndy apattar kóbeymese, azaymaydy degen boljamdar bar. Onyng shet jaghasyn әlem júrtshylyghy bayqap ta, bilip te otyr. Sondyqtan «Saqtyqta qorlyq joq» degen mәteldi jadymyzda ústaghanymyz abzal. Diny tәmsilderde Jaratqan iyemiz:«Saqtansang – saqtaymyn»,- demeytin be edi?!

Almasbek Ábsadyq,

Qostanay

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3242
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394