600 saghat qoghamdyq júmys: Vandalizm ýshin jaza kýsheydi
Jana zang boyynsha vandalizm ýshin 600 saghatqa deyin qoghamdyq júmysqa tartu kózdelgen. Búl turaly Abai.kz Mәjilis baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaydy.
Atalghan zang turaly bayandamany deputat Marat Bashimov jasady.
«Qazaqstan Respublikasyndaghy adam saudasyna qarsy is-qimyl turaly» jana zang ayasynda deputattar ekinshi oqylymda vandalizm ýshin jauapkershilikti qatandatu boyynsha normalar әzirledi.
Memleket basshysy «Adal adam – Adal enbek – Adal tabys» Últtyq qúryltayynyng ýshinshi otyrysynda vandalizmning teris saldaryn algha tarta kelip, onymen kýresu qajettigi turaly aitqan bolatyn.
Qylmystyq kodeksting 203-baby «Erekshe qúndylyghy bar zattardy qasaqana jong, әketu nemese býldiru» aldyn ala sóz baylasqan adamdar toby, birneshe ret jasaghan adamdar toby arnayy normalarymen tolyqtyrylatyn bolady.
«Vandalizm» 294-bap boyynsha búzushylyq ayasynda 100 AEK-ten (búryn 50 AEK) 200 AEK-ke (búryn 160 AEK-ke) deyingi aiyppúl týrindegi jaza nemese sol mólsherdegi týzeu júmystaryna ne jýz alpys saghatqa deyingi merzimge qoghamdyq júmystargha tartu nemese 50 tәulikke deyingi merzimge qamaugha alu (búryn 40 tәulik) jazasy qoldanylady.
Búl baptyng 2-bóligi «әleumettik, últtyq, nәsildik nemese diny arazdyq uәji boyynsha, adamdar tobymen, aldyn ala sóz baylasu arqyly adamdar toby, paydakýnemdik niyetpen birneshe ret jasalghan» degen normamen tolyqtyryldy. Múnday әreketter 500-den 200 000 AEK-ke deyingi mólsherde aiyppúl salu nemese týzeu júmystary, 300 saghattan 600 saghatqa deyingi merzimge qoghamdyq júmystargha tartu nemese 3 jylgha deyingi merzimge bas bostandyghyn shekteu nemese dәl sol merzimge bas bostandyghynan aiyrugha deyin jazalanbaq.
Jana zan: Qoghamdyq ortany lastaghandar jazalanady
Belgilenbegen jerlerge kommunaldyq qaldyqtardy tastaghany ýshin 10 AEK aiyppúl salynady.
Endi 434-babtyng jekelegen bólikterinde «Úsaq búzaqylyq» ghimarattardy, ózge de qúrylysjaylardy, túrghyn ýi-jaylardy, kópshilik paydalanatyn oryndardy, kóliktegi jәne ózge de qoghamdyq oryndardaghy mýlikterdi qorlaghany ýshin 50 AEK (búryn 20 AEK) mólsherinde aiyppúl salu nemese 5 tәulikten 20 tәulikke (búryn 15 tәulikke) deyin әkimshilik qamaugha alu qaupi bar. Búl búzushylyqtardy bir jyl ishinde qaytalau 20 (15 tәulikten búryn) 30 tәulikke deyingi merzimge әkimshilik qamaugha alu kózdelgen.
434-2 «Ortaq paydalanylatyn oryndardy lastau» baby boyynsha búzushylyqtar ýshin jaza eki esege úlghaytyldy. Sayabaqtardy, skverlerdi lastaghany, onyng ishinde belgilenbegen jerlerge kommunaldyq qaldyqtardy tastaghany ýshin 10 AEK (búryn 5 AEK) aiyppúl kóleminde, al búzushylyqty bir jyl ishinde qaytalaghany ýshin 20 AEK (búryn 10 AEK) kóleminde aiyppúl salynady.
Abai.kz