Memlekettik tәuelsizdigimizdi bayandy etetin sharttardyng birine últtyq sanamyzdyng aiqyndyghy men tarihy jadymyzdyng bekemdigi jatary dau tughyzbasa kerek. Endeshe osynau asyl qasiyetterdi halqymyzdyng bitim-bolmysyna, әr úl-qyzymyzdyng túla boyyna tynymsyz egip, shiratyp,  pisire týsu lәzim. Búl ýshin ótken joldardy syn kózben sholyp, sýzip, tiyisinshe – sana men jadqa nәr qúiyp, bolashaq qadamgha qajet tәlim, sabaq ala beru kerek. 1986 jylghy Jeltoqsan – tap sonday kózqarasty talap etetin óte manyzdy,  qasiretti de qasterli kezen.

Memlekettik tәuelsizdigimizdi bayandy etetin sharttardyng birine últtyq sanamyzdyng aiqyndyghy men tarihy jadymyzdyng bekemdigi jatary dau tughyzbasa kerek. Endeshe osynau asyl qasiyetterdi halqymyzdyng bitim-bolmysyna, әr úl-qyzymyzdyng túla boyyna tynymsyz egip, shiratyp,  pisire týsu lәzim. Búl ýshin ótken joldardy syn kózben sholyp, sýzip, tiyisinshe – sana men jadqa nәr qúiyp, bolashaq qadamgha qajet tәlim, sabaq ala beru kerek. 1986 jylghy Jeltoqsan – tap sonday kózqarasty talap etetin óte manyzdy,  qasiretti de qasterli kezen.

Qoghamdyq qúrylystyng dýniyeni dýr silkindire auysuyna baylanysty qaulap shyqqan  qalyng kósemge – «sheshen emes joq adam, bәri bilgish, bәri de er» sayasatshylargha – halqymyzdyng ardaqty úly Mirjaqyp Dulatov 1917 jylghy jeltoqsanda mynanday saual tastaghan-dy: «Keshegi qara kýnderde, Júldyzsyz, aisyz týnderde, Jol taba almay sendelip, Adasyp alash jýrgende – Búl kýngi kóp kósemder, Súraymyn, sonda qayda edin? Aqyl tappay daghdaryp, Jan ashyr tappay sandalyp, Bararyn qayda bile almay, Jýrgen bir kýnde san gharyp – Esepsiz kóp sheshender, Jónindi aitshy, qayda edin? Saryarqa sayran jerlerim, Kók oray shalghyn kólderim, Bәrin jaugha aldyryp, Asqar tau, biyik belderim, Qysylyp qazaq túrghanda – Danyshpandar, qayda edin? Atadan bala airylyp, Qanaty synyp qayrylyp, Qasiret tolyp jýrekke, Túrghan bir kezde qayghyryp – Tolyp jatqan qamqorlar, Elde joq edin, qayda edin? Qúlanday ýrkip elderin, Qaldyryp meken jerlerin, Jayau-jalpy, jalanash, Qatyn, bala erlering Ashtyqtan qyrghyn tapqanda – Sypyra jomart, qayda edin? Kedeyding soryn qaynatyp, Maydangha jasyn aidatyp, Til joq, kóz joq, basshy joq, Ólimge basyn baylatyp, Jibererde – janym-au, Jan ashyr jaqyn, qayda edin?»

Qúddy, 1986 jylghy Jeltoqsan túghyrynan qazirgi tanda qoyylghan ótkir súraqtar dersin. Osylaysha moyyndamaugha úyaty aldynda adal bolghysy keletin әrkimning dәti shydamasa  kerek. Ras, ýstem iydeologiyagha, yaky biyleushi tórege arqa sýieytin jәdigóy de ekijýzdi «bas adamdar» ýshin búlar jay ghana jel sóz, óitkeni olar tarihty ózderi jasaydy. Al arly kisi oilanbay túra almaydy. Kimning kim ekenin – who is who – ishtey «Qayda edin?» túrghysynan tarazylaydy. Ishtey de bolsa qay-qaysysyna da ylayyqty baghasyn beredi.

Azamatty tanudyng birden-bir imandy ólshemin búdan bir ghasyr ilgeride, әleumettik jәne ekonomikalyq ilimderding sonyna jas shaghynda shyraq alyp týsip jýrgen proletariattyng bolashaq kósemi dәl aiqyndaghan bolatyn: «Tariyhqa sinirilgen enbekter tarihy qayratkerlerding qazirgi talaptarmen salystyrghanda ne bermegenine qaray emes, ózderinen búrynghylarmen salystyrghanda jana ne bergenine qaray baghalanady».

Qay zamanda da azamattyqqa syn retinde, adamnyng azamattyghynyng ólshemi, kimning baghasy qay dengeyde túrghanyn ólsher bezben retinde el basyna kýn tughan sәtterdi alu lәzim. Jasyratyn ne bar, әdilet quam dep ot pen sugha әi-shәy joq qoyyp ketetinder pendeshilik túrghyda útylady. Ondaylardyng kez-kelgen qiytúrqy sýzgige birinshi bolyp tútylatyny belgili. Al  qadamyn ish eseppen, sanap basatyndar anqyldaq alghashqylar op-onay shyrmalyp jatatyn torlardan din-aman qútylady. Ondaylardyn, uaqyty kelgende, belsene qútyratyny da ras. Ótken dәuirler múnday qadamdar men qylyqtardy dәiekter mysaldargha túnyp túr, qazirgi zaman da kende emes...

Ótpeli kezende ótkinshi әdildik saltanat qúryp, jana belsendiler óz bilikterimen dәuirleydi. Sondyqtan ghoy – Jaqannyn  «Qayda edin?» dep qayran qalghany. Sondyqtan ghoy – «Endi býgin kim jaman? Danyshpan emes kim nadan? Qamqor emes, kim jauyz? Jomart emes, kim saran? Kósem emes, kim jaltaq?.. Jetkizdin, alla taghalam» dep kýiingeni. Sondyqtan!

Býginde Seksen altynshy jyl sergeldenin sóz ete beru keybireulerge únamaydy, óitkeni tap sol jylghy Jeltoqsan tolquy,  dúrysyn aitqanda – Jeltoqsan kóterilisi jәne olardyng sol Kóteriliske kórsetken últ mýddesine ýilespeytin kózqarasy әshkerelenip qalar edi. Standartqa  eti ýirengen kenes elin jappay dýr silkintip, jalpaq әlemdi elendetken sonau qazaq jastarynyng dýrbelendi qozghalysyna kim-kimning qalay qaraytyny – onyng otanshyldyghynyng shynayy tabighatyna tarazy, әdiletsýigishtigine, azamattyq kózqarasyna ólshem, kriyteriy bolyp tabylady. Shyntuaytqa kelgende, múnday ar men adaldyq ólsheuishine ondaylardyng kóbi shydas bermeydi.

Seksen altynshy  jeltoqsannyn  qaharly ýsh kýni men yzghary «jana 37-ni elestetip» úzaqqa sozylghan qyrghiy-qabaq ahualdyng qayghyly saldarlary, búrmalauly jazalaular turaly az aitylghan joq. Ol – neostalinizmning jan aiqaygha basyp ashu shaqyruy edi. Ol – totalitarlyq jýiening repressiyalau apparaty baghynyshtylaryna kórneki ýlgi bolarlyq terror jýrgizip, jýgensizdikpen tayrandaghan kez bolatyn. Ol – partiya men kenes ókimetining biz es bilgeli beri túnghysh ret jiyrenishti jazalaushylar men baghyndyryp-juasytushylar dengeyine deyin qúldyrauy-tyn. Ol – imperiyalyq kýshterding óz qataryna barlyq qazaq emester men qazaqtardyng jaghympaz da jaramsaq bóligin qosyp alugha, sóitip, qazaq halqy men týrli últ ókilderi arasyna syna qaghugha  ashyq tyrysqanyn kórsetui-túghyn.

Jýiege, biyliktegilerge jaghynu ynghayymen til bezep, әiteuir jau tauyp jazalap qalugha tyrysatyndardyng qysastyghyn mening ózime de tikeley týisinuge tura kelgen edi.

1986 jylghy 17 jeltoqsan kýni  keshkisin men Brejnev atyndaghy jana alannan soghan deyin tek kinolardan, shetel telejanalyqtarynan kózge týsui yqtimal әskery tónkeris yaky revolusiyalyq jaghday sipatty suret kórdim. Ýlken alannyng tórt búryshynda – alaulap janghan  tórt mashina. Órt tili úzaryp, adam toly alang ýstinen tóngen qaranghy aspangha súghyna sinip ketip jatyr. Ortalyq minbening eki qanaty jaghalay tizilgen әsker. Búryn-sondy kózimizge tiridey týspegen túrpatta: múzday bop qúrsanghan qalqandarymen ýreylendire qarauytady. Alang ortasynda – eki  jerge dóngelene shoghyrlanghan jastar. «Ja-sa, qa-zaq! Do-loy, Kol-biyn!» dep, bir auyzdan, bir yrghaqpen  qosyla aighaygha basyp túr.

Ne bolghan múnda? Mynau ne? Sәby óndi bir bala qolyndaghy temeki qorapshasyn bir býiirine qúlap otqa oranyp jatqan avtomobiliding bauyryna qaray laqtyryp jiberdi de: «Á, PPM ghoy», – dep  teris búryldy... Ayaghy aspannan kelgen, órt qúshaghyna berilgen «kóshpeli milisiya beketi»... Órimdey jas qyz mening qayran qalghan anqau saualyma yzaly sarynmen qatqyl jauap qatyp, әlginde myna soldattardyng alang toly qyz-jigitti shoqparmen úryp jayratyp salghanyn, soqqygha jyghylghan jetpis-seksen adamdy әldeqaydan shapshang payda bola qalghan «jedel jәrdem» kólikteri salyp-salyp әketkenin aitty...

Sol týngi saghat ekide biyik dәrejeli partaktiv mәslihat qúrdy. Shamasy, manyzdy jiyn núsqauyn oryndaudy jedel qolgha alghany shyghar, Jogharghy Kenes Tóralqasy apparaty partiya úiymynyng hatshysy 18 jeltoqsangha qaraghan tang qaranghysynan telefondy bezildetip, kommunisterding birqataryn kensege jiyp aldy. Top-topqa bólip, qala audandaryna jiberdi.

Men tap kelgen Oktyabri audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysy búnday jaghdaydyng basqa respublika emes, tap Qazaqstanda boluy yqtimal-au dep eshqashan oilamaghanyn aityp basyn shayqap otyrdy... Bir kezde oghan әldekim rasiyamen Aynabúlaqtan ortalyqqa qaray bir ýlken top – kóp adamdar legi shyqqanyn habarlady. Top aldynda qolyn silkiley sóilep, jeke-dara bir belsendi ketip bara jatqan kórinedi. Hatshy kolonnany alangha deyin milisiyamen sebesindep aman-esen aparudy tapsyrdy.... Alangha halyq jasaqshylaryn bastap tanerteng ketken auatkom tóraghasy týsten keyin oraldy. «Qyrylyp qaldy ghoy qazaq jigitteri, – dep qúpiyalay sybyrlady ol maghan, – ótip bara jatqandarynda shoqparmen bir soghyp qiralang etkizedi de, kóshe jiyegine qaray sýiretip әkete beredi...»

Keshke qaray bizdi audannan óz júmys ornymyzgha shaqyrtty. Ortalyq Komiytette әzirlengen, Jogharghy Kenes Tóralqasy Tóraghasynyng auzymen aitylmaq sóz mәtinin qazaqshalaumen shúghyldandyq. Úzamay onyng salqynqandy jýzben jariya etken «birli-jarym búzaqylyq qadam ózgerte almaghan typ-tynysh ahual turaly» kópe-kórneu búrmalanghan, eshkim senbeytin habaryn teledidar shartarapqa taratty...

Qarusyz qyz-jigitterding qalyng qataryna әldeneshe mәrte shabuyl jasaghan  soldattar qarly alanda jýzdegen jandy jusatyp tastady, olardyng oryndarynan túrmay qalghandary qanshama. Jýzdegen kisi týrli jaraqatpen auruhanagha týsti. Áskeriyler úryp-soghyp  jýrip  ústap alghandaryn  jýk mashinalaryna jansyz zat tәrizdi bey-bereket laqtyra tiyep, qoqys shygharghanday, qala syrtyna tasy jóneldi, aidalagha aparyp, samosval qorabynan beyne-bir kereksiz qoqyssha tókti. Ondaghan jigitti alannan óksheley atqylap, taugha qudy. Esepsiz kóp qyz-jigitti milisiya bólimshelerine qamap, nashaqor etip kórsetu әreketterin jýzege asyrugha tyrysty. Ásirese qyzdargha airyqsha qorlyq kórsetken mysaldar tóbe shashyndy túrghyza dýnk-dýnk estilip jatty. Kóshede keshti qoyyp, tapa-tal týste últtyq negizde ústap alu, yaky soqqygha jyghu qalanyng әr jerinde oryn aldy. Alang shetine jәy kórermen retinde taqalghandardyng ózi kinәlige ainaldy, olardy qúpiya organ agentteri týsirgen suretteri arqyly izdep tauyp, әrqaysysyna partiyalyq, komsomoldyq, qylmystyq jaza ýlestiruge kiristi...

Jer-jerde úlyorystyq astamshyldyq internasionalizmge balanyp, tek orystyq sana ghana internasionalistikti bildiredi dege úghym qangha singendey bolghan. Sonyng salqyny Jeltoqsan oqighasy kezinde qatty sezildi.

25 jeltoqsan kýni tanerteng Jogharghy Kenes Tóralqasy apparatynyng partiya jinalysy bolatyny jayynda habarlandy. Júmystan son, keshke, 17-18 jeltoqsan oqighalary arnayy talqylanbaq. Men jan-dýniyemdi kýizeltken  sәikessizdik jayynda ýndemey qala almaytynymdy úqtym. Aytpaq sózimdi keshke deyin qaghazgha týsirip aldym. Qyzmet kýibenderinen qol qalt etkende ghana shúghyldanghanymmen, negizgi oilarymdy jýielep ýlgerdim, olar qalam úshyna ózderi súranyp túrghan, óitkeni bәri úzaq jyldar boyy qalyptasqan berik ilanymnan tuyndaghan edi.

Mening sol kezdegi pikirlesip túratyn qyzmettesterimning biri (tarihy otanyndaghy ukrainalyqtardy últshyl dep esepteytin, orystanyp ketken ukrain Shuliga) әigili Plenum qarsanynda ózining biyik jaqtaghy әngimelerden habardar ekenin sezdirip, birinshi hatshynyng orys bolatynyn maqtanyshpen ayan etti. Men onday yqtimaldyqty joqqa shygharmaytynymdy, biraq, solay etken jaghdayda, onyng ýlken tarihy qatelik bolatynyn aittym. Búl sonshalyqty bir kóregendik emes, jәy ghana, últtyq sezim sharpuynan tughan tújyrym edi. Ekeuimizding aramyzdaghy keregharlau әngimeler oqigha kýnderi jalghasyp shirygha týsti de, aqyry, 1986 jylghy 25 jeltoqsanda mening partiya jinalysynda oqigha jayynda syny sóz sóileuime, soghan baylanysty Shuliga men orys-qazaghy aralas basqalardyng (Kornev, Dunaev, Jabaghina, Zubchenko, Jyltyrov, t.b.) meni apparattan alastalugha tiyis últshyl qataryna qoyyp dýrliguine úlasty.

Al men qarapayym jәitterdi aitqan edim. Alandaghy qaqtyghysqa ózimizding kinәli ekenimizge nazar audarghanmyn. Eng ýzdik nasihatshylarymyzdy sonda aparyp, týsindiru júmystaryn jýrgizuding ornyna, 17–20 jasar jap-jas balalarymyzgha әskery kýsh júmsadyq, qabaghan itterdi aitaqtadyq. Alangha jinalghan órimdey qyz-jigitke qarsy, sonday-aq, halyq jasaghyn júmyldyrdyq. Halyq jasaghy júmysshylardan (al olardyng kópshiligi ózge últ ókilderi) qúrylghan-dy. Solardyng qoldaryna temir bilikterden, qymbat kabeliderden qiyp soyyl, qamshy berdik. Sóitip, últtyq túrghyda qarsy túru sipatty ahualdy qoldan tudyrdyq.

Al qazaq oryspen әrdayym tatu bolatyn. Tipti, partiya-kenes qyzmetkerlerining búrmalaulary saldarynan eki milliondayy ashtyqtan qyrylyp qalghanda da ol orys halqyna, partiyagha senimin joghaltpaghan. Mәsele – últ sayasatynda búgingi tanda jol berilip kelgen kemshilikterde. Orys mektepterinde qazaq tili dúrys jýrmeydi, oghan kereksiz pәn retinde qaraytyn kózqaras qalyptasqan, t.s.s.

Qysqasy, balalardy alangha bardyng eken dep oqudan, komsomoldan shygharu qate, olardy aiyptamay, tәrbiyeleu kerektigi, al jazalaushylar men baghyndyrushylar dengeyine qúldyraghan asyra silteushilermen qatang әngime jýrgizu qajettigi jayyndaghy oilardy sózime arqau etkenmin.

Jaryssózde qatardaghy Shuliga degen jauapty qyzmetker «sayasy túrghyda osynsha qauipti Qoyshybaevpen búdan bylay qaytip qatar qyzmet atqaratynyn» bilmey «qinaldy». Bólim mengerushisi Dunaev qaramaghyndaghy qyzmetkerining esimi men әkesining atyn asa bir jyly iltipatpen atap, onyng «beysayasy sózdi eleusiz qaldyrmay, sheshimdi týrde toytarys bergen belsendiligine» rizashylyghyn bildirdi, partiya komiytetteri aldynda solqyldaqtyq kórsetpey, mening osynau kýmәndi sózime sayasy bagha beru kerektigin sózining sonynda shegeley ketti. Qatardaghy jauapty qyzmetker Zubchenko kommunisterdi mening sózimnen «batyl týrde irgeni aulaq salugha» shaqyrdy. Bólim mengerushisi Jabaghina da ózining sol kýnderi әldebir oblys ortalyghynda qaydaghy-bir ship-shiyki balalardyng kóshege shyghyp kóterilgenine toytarys beruge qatysqanyn ayan etip, әlgi belsendi әriptesteri nobaylaghan tónirekte úrandatty. Obaly neshik, jinalys sonynda bayandamashy, Jogharghy Kenes Tóralqa Tóraghasynyng orynbasary Chernyshev mening sózime toqtalyp, biraz kemshilikti oryndy ashqanymdy moyyndady. Basshymyzdyn  onday saliqaly taldamasy, alayda, sayasy belsendilikteri oida joqta keremet sergy órlep ketken qyzmettesterime asa әser etpedi. Olar menin  qolymnan sózimning jazbasha mәtinin «qyraghylyqpen» qaghyp aldy da, mashinkagha bastyryp kóbeytip, tiyisti oryndargha jóneltip jatty...

Totalitarlyq sana tútasyp túrghan shaq bolghandyqtan shyghar, mening sózim respublikanyng biyik kensesi ishindegilerge osylay, tóbeden jay týskendey әser etti. Tóralqa apparaty kommunisterining eki partiya jinalysynda, arnayy komissiyasynda, partburoda, audandyq partkomissiyada, aupartkom burosynda talqygha týstim.

Alghashqy jinalystaghy sózimdi arnayy komissiya «zerttep», meni buroda qaraghan. Men olardyng dayyndaghan «zertteuimen» tanysyp, jazbasha týrde mynanday narazylyq bildirgen edim: «QazKSR Tóralqasynyng partburo hatshysy joldas M.F. Babushkinge SOKP mýshesi B.O.Qoyshybaevtan.  Men býgin mening jeke isimning materialdarymen tanysyp shyqtym.  Mening isimdi múqiyat tekseru ýshin qúrylghan partburo komissiyasy búl mәselege mening dýniyetanymymdy, iydeyalyq senimimdi qaralaugha jasandy týrde bәrin búra otyryp,  birjaqty keldi dep esepteymin. Búl rette komissiya ózi qolayly kórgen faktilerdi týpmәtinnen júlyp alyp, mening sózimning negizgi oiyna esh qatysy joq óz úigharymy astyna qasaqana ornalastyrdy. Komissiyanyng birjaqty qúmarlyghy mening sózimde joq «sharalardy aiyptau» jәne «talap etu» degen tirkesterdi oidan shygharyp qosugha deyin bardy. 

Komissiya meni «osy oqighalar ýshin negizgi kinәni demagogiyalyq payymdaulary arqyly partiya jәne sovet organdarynyng qyzmetkerlerine artugha tyrysty» dep jazady. Men eresek úrpaqtyn, partiya-sovet qyzmetkerlerining kinәliligi turaly aittym, olardyng ishine ózimdi de jatqyzdym.  Sol oqighalardy mardamsu, oiyna kelgendi isteu, isting naqty ahualyn әsirelep kórsetuge tyrysu, iydeologiyalyq, nasihattyq júmystyng ómirden ajyryp qaluy jәne «jaybaraqattyq» jyldarda bizding naqty jaghdaydy sezinu qasiyetimizding solghyndanuy birtindep «dayyndady», kýrt betbúrystan keyin de internasionaldyq júmysty jýrgizuge tez iykemdeltpedi (mening jeke isimning 9-shy beti). Búl oilar Almaty oqighalaryna qatysty barlyq qújattarda, esepterde bar, demek, men óz adresime aitylghan demagogiyagha salyndy degen aiyptaudy qabylday almaymyn. 

Komissiya: «Onyng sózinde partiya aukomdarynyng keybir basshylary Qazaqstan KP OK Plenumynyng sheshimderi týsindirude «zúlym» tәsilderge bardy degen tújyrym bar», – dep jazady.  Men shynynda da partiya aukomy hatshysynyng týsindirmesining qarabayyrlyghy jayynda aittym (j.i. 10-beti). Adressiz aittym, onym Jogharghy Kenes Tóralqasynyng Tóraghasy men Sovet aukomynyng birinshi hatshysynda bolghan әngimelerde týsinbeushilik tughyzdy. Sondyqtan, ekinshi partjinalysta men osy aqparat shyqqan búlaqty ashtym. Búl komissiya aitqanday – aqtaluyma әrekettenuim emes, mening qatelikterimning sebepteri turaly jinalysqa týsinikteme beruim edi. Aukom hatshysynyng aitqandaryn bizge j. Shuliganyng jetkizgeni, oghan mening qatang payym, emosiya, ashu bildirgenimdi ýsh joldas rastaghan (j.i.   15, 16, 22, 23, 25-betteri), solargha qaramastan komissiya shyndyqqa sәikes kelmeytin keri qorytyndy  jasapty, men múnymen kelispeymin. 

Komissiya mening sózimde: «ótkende qúddy biylik organdary tarapynan asyra silteuler jasau saldarynan jergilikti últ adamdarynyng jappay qyryluy oryn alghan delinetin oidan shygharulargha jol berilgen», onysy «bolghan oqighalardy aqtaugha tyrysudyng tap ózi bolyp tabylady», – dep jazady.   Komissiya taqqan «oydan shygharu» júlyp alynyp, mýldem qarama-qarsy payymdaugha japsyrylghan derbes maghynalyq salmaghy bar abzas mynanday: «Eshkim de, esh uaqytta qazaq jәne orys halyqtarynyng dostyghyn, qazaq halqynyng Lenin partiyasyna degen senimdiligi men sýiispenshiligin joya almaydy. Últ kórgen kóptegen qiynshylyqtargha tóze otyryp, adamdardyng qoly osyghan jetti, ghasyrlar boyy dostyqtyng qasiyetti dingegin qalady. Bizding elimizding týrli tarihy kezenderinde kórinis tapqan qazaq halqynyng jalpygha mәlim internasionaldyq aktisi turaly aitpay-aq qoyayyn. Tek kópshilikke mәlim emes myna bir faktini ghana eske salghym keledi: Qazaqstanda kollektivtendiru kezinde partiya-sovet qyzmetkerlerining asyra silteuleri nәtiyjesinde qazaq halqy eki millionday adamnan aiyrylghan, tipti sonyng ózinde de partiyagha degen, orys halqyna degen senimin joghaltpaghan edi. Demek, biz búl senim men sýiispenshilikti qasterlep, baghalaugha tiyispiz. Ósip kele jatqan úrpaghymyzdyng әkelerining revolusiyalyq dәstýrlerine adal bop, shyn mәnindegi internasionalist bolyp ósui ýshin barlyghyn isteuimiz kerek, búl bizding boryshymyz» (jeke isting 11-beti). Derekti sәtsiz alynghan dese de, onyng múnda abzastyng basty jәne jalghyz, dara iydeyasyn dúrys tolyqtyryp túrghanyn joqqa shygharu mýmkin emes. Al «asyra silteudi oidan shygharu» turaly aitsaq, komissiyagha tym bolmasa  ózin osynda «kishi Oktyabri» jasap jýrmin dep eseptegen F.I. Goloshekin ómirbayanynyng qazaqstandyq kezenin bilu jetkilikti bolar edi. Demek, osy jaghdayda da komissiya oidan shygharyp otyr, men, әriyne, oghan qarsymyn, óz kelispeushiligimdi bildiremin. 

Komissiya: «Qoyshybaev joldas tәrtipsizdikterge qatysqan partiya mýsheleri men komsolesterge qoldanylyp jatqan sharalardy aiyptaydy, sonymen birge, «tәrtip saqshylary qatarynda erekshe ynta kórsetken soldattar, milisioner, jasaqshylardy qatang jauapqa aludy»  talap etedi», – dep jazady.  Men is jýzinde komissiya aitqanday aiyptap túrghan joqpyn, tek ústalghandardyng partiya men komsomoldan shygharylyp jatqany turaly atap aittym, oqighagha qatysushylargha aiyptau túrghysynan kelmeudi, aldanghandardy arandatushylardan bólip qaraudy ótindim, olardy «bolashaq ýshin tәrbiyelegen dúrys» bolatynyn aittym (j.i. 14-b.). basqasynyng bәrin komissiya oidan shygharghan. Oghan aldymen sóz mәtinin mening kómegimmen partjinalysta sóilengen qalypqa keltirip alu kerek edi,  óitkeni mәtindi menen jinalystan keyin birden alyp aldy ghoy.  Al komissiya múnyng ornyna, mening «sayasy senimsizdigim» haqyndaghy ózining qoldan jasalghan oiyn rastau ýshin, mәtindegi syzylyp tastalghan sóilemderden ózine «tiyimdi» ýzindilerdi qalpyna keltirgen.   (j.i. 6-b.).

Komissiya mening «kezdeysoq qate jiberuim» mýmkin emes, mening sózim «aldyn ala dayyndalghan» dep jazady. Mening dayyndalghanymdy jazbasha mәtin rastap túr.  25/HII 1986 j. tanerteng jinalys jayynda habarlady, ne oilaytynym turaly aitudy súrady. Men Shuligamen daulasqannan keyingi emosiyaly ahualdan aryla qoymaghan edim, partqyzmetker jayyndaghy mysal tәrbie júmysynyng dúrys ghylymy jolgha qoyylmaghanyn rastap túrghan. Sol shaqta internasionaldyq tәrbie joqtyghy atap aitylghan Qazaqstan KP OK Burosynyng mәjilisi jayyndaghy esepti (24/HII 86) oqyp otyrghanmyn.  Sodan men, qyzmet isteri ara-arasynda sóz dayyndap aldym. Asyghys bolghandyqtan da, birinshi jinalysta-aq moyyndaghan qatelikterim sonda ketti. Mening internasionaldyq tәrbiyeni týbegeyli jaqsartu qajettigi jónindegi negizgi payymdarymda jana eshtene de joq. Teoriyalyq qisyndarymnyng bәri – partsezderden, V.I. Lenin enbekterinen, búl oidyng bәri SOKP OK Qantar (1987 j.) Plenumynda M.S. Gorbachev joldastyng bayandamasynda rastalghan. Alayda komissiya sózding basty mәnine jete almady, jetkisi kelmedi dep oilaymyn. 

Partburo otyrysy komissiya anyqtamasy auqymynda ótti, buro mýsheleri búdan bir aidan astam uaqyt búrynghy alghashty jinalys әserinen aiygha almaghan, meni qaytkende «jerleuge» – óte qatang jaza qoldanugha da, mening shygharmashylyq jolymdy qiigha da, júmystan bosatugha da qúlshynysty. 

Alayda, maghan dóreki týrde qara jalau taghugha qúmartqannan basqa, men ózimning sózimning beysayasilyghyn rastaytynday eshbir argumentti dәlel estimedim.  Sózde faktiler keltiru jaghynan eleuli qateler bar, men olardy barlyq  instansiyalarda, jinalystarda jәne  partburo otyrysynda moyyndadym jәne solarym ýshin keshirim súradym. Al sózdegi negizgi oilarym mening iydeyalyq ilanymyma jauap beredi, men olardan bastartpaymyn, sebebi olar partiya talaptaryna, qayta qúru ruhyna sәikes jәne ghylymy kommunizmge negizdelgen. 

Partburonyng 31/I-1987 j. sheshimimen kelispeymin, osy turaly Sizdi jazbasha habardar etip otyrmyn. B. Qoyshybaev. 2/II-1987 j.»

Mening kelispeuime eshkim qinalghan joq, jazasyn berdi de, bekituge aupartkomgha jiberdi. «1986 jylghy 17–18 jeltoqsanda Almatyda bolghan oqighalardyng sebepterin búrmalaghany [ýshin], kinәni partiya-kenes organdarynyng qyzmetkerlerine audarugha әrekettengeni ýshin» degen tújyrymmen («Za izvrashenie prichin sobytiy 17-18 dekabrya 1986 goda, iymevshih mesto v g. Alma-Ate, popytku perelojiti vinu na rabotnikov partiyno-sovetskih organov») maghan KOKP mýshesining esep kartochkasyna jazylghan qatang sógis berildi.

Men bastauysh úiym bergen búl әdiletsiz jaza partiyanyng audandyq komiytetinde alynyp tastalar dep ýmittendim. Partkomissiya isin jýrgizushi әiel menimen sonshalyqty týsinisip sóileskendey kóringen, tipti balalarymnyng qazaq mektebinde oqitynyn da súrap bilip, bauyrmaldyq tanytqanday edi. Sóitsem, ol mening jauabymnan ózinshe úigharymgha kelip, oy týiipti – partkomissiya mәjilisinde ol meni partiyadan shygharu turaly úsynys jasady. Dauys qaq aiyrylyp, bir ghana qoldyng men jaqqa artyq kóteriluimen bastauysh partiya úiymynyn  sheshimi kýshinde qaldy...

Aupartkom Burosynda audandyq halyqtyq baqylau komiytetining tóraghasy maghan dýrse qoya berip, «sen barrikadanyng arghy jaghyna shyqtyn» dep sókti, buro mýshelerin meni partiyadan shygharugha shaqyrdy. Ábýiir bolghanda, onyng ýzengilesterining bәri birdey qyzyl kóz emes eken... Auatkomnyng tóraghasy Aleksandr Akulenko men aupartkomnyng birinshi hatshysy Aygýl Qadyrbekovanyng oi-pikirine qúlaq asushylar kópshilik boldy. Jazanyng ózgermey bekigenine tәubә dedik.

Jýie jany orys bop ketken qyzmetkerlerge danghyl jol ashyp qoyghan-dy. Ózi de onbay túrghan kompartiyanyng mýldem abyroydan airyluyna ilimy tiyanaghy tayghanaq sondaylar mol ýles qosty. Últ mәselesi haqyndaghy bilimi kemshin múndaylargha shash al dese bas alatyn sholaq belsendiler qosylghanda – teoriya men praktika qaydan alshaqtamasyn...

...Jeltoqsan kóterilisi men odan keyin ornaghan «Kishi 37-jyl» ahualy әli de zerttey týsudi, tiyisinshe, odan barshamyzdyng sabaq aluymyzdy tileydi. Kýni býginge deyin búl úly oqighagha tiyisti ghylymiy  týsindirme jasalghan joq. Ghylym túrghysynan bayypty bagha berilmegendikten de,  Jeltoqsan kóterilisi óz mәnine say  el kókeyindegi sayasy baghasyn әli alghan joq...

Abai.kz