31 mamyr «Jalpyúlttyq kelisim jәne qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni»

Nәubet! Bir ghana sóz. Aytu bylay túrsyn, kezdeysoqta esty qalsaq denemiz dir ete qalady. Óitpegende she? Qazaqtyng sayyn dalasyna tótennen kelgen búl alapat dauyldyng qarqyny kýshti, auqymy keng edi.

Shilingir shildening alasúra soqqan qúiynynday tekti dalanyng arqa sýier azamattaryn, últ janashyrlaryn ýiirip әketti. Talay oshaqtyng otyn óshirdi. Qanshama anany - jesir, qanshama balany - jetim qaldyrdy. «Ýlken terrordyn» bastaluy 1937 jyldyng 5 tamyzy dep esepteledi.

Búl Stalinning «antisovettik elementterdi» qúrtu turaly búiryqqa qol qoyghan kýni. Osyghan oray, politburonyng arnayy sheshimimen әr respublika boyynsha repressiyalanugha tiyisti adam basyna  «kvota» belgilendi. Jergilikti partiya organdary men NKVD basqarmalary búl sheshimdi óte bir ólermendikpen, jantalasa oryndap jatty. Tipti, kópshilik aimaqtardan Stalin men halyq komissary Ejovtyng atyna «ólim limiytin» ósirip beru turaly ótinish-hattar ýzdiksiz aghyldy. Kózsiz konveyer dýrildep júmys istep ketti. Eshqanday sotsyz, tergeu-tekserissiz kez-kelgen jandy atu jazasyna kesip nemese abaqtygha jaba salatyn boldy.

1937-1938 jyldarda terror jappay sipat aldy. Búl jyldarda «Alash» partiyasynyng kórnekti qayratkerleri men mýsheleri Á.Bókeyhan, H.Dosmúhambetúly, A.Baytúrsynúly t.b. jazagha úshyrady. Olardy «halyq jaulary» dep jariyalady. Jana qazaq әdebiyetining negizin salushylar S.Seyfulliyn, B.Mayliyn, I.Jansýgirov, M.Júmabaev, M.Dulatov jazagha úshyrap, atu jazasyna kesildi. Kórnekti tilshi, ghalym, professor Qúdaybergen Júbanov, Sanjar Asfendiyarov, ghylym akademiyasynyng basshysy M.Tólepov jәne basqalary jazalau sharalarynyng qúrbany boldy. Qazaqtan shyqqan túnghysh elshi, ter tóge enbek etip, ayanbay kýrese bilgen Nәzir Tóreqúlov ta solardyng arasynda kete bardy.

Býkil KSRO kóleminde barlyq últtardyng ziyaly ataulysy, ghalymdary men aghartushylary, batyrlary men qolbasshylary, dәulettileri men bilimdileri, dindarlary men aqyndary aidaldy, atyldy. Tipti, tútas últtar atamekeninen jer audarylyp, namystary taptaldy emes pe? Osynyng barlyghyn atyshuly «58 statiyamen» jýzege asyryp otyrdy. Ataqty «58 statiya» RSFSR boyynsha 1927 jyly mausymda zangha kirgen de, sonyng negizinde milliondaghan kinәsiz adamdardyng taghdyryn tәlkek etip, ómirin ýzgen.

Qazaqstan jerinde jazyqsyz jazagha úshyraghandargha arnalghan lageriler payda boldy. Olar: Karlag (Qaraghandy enbekpen týzeu lageri), Steplag, Balhashlag, Jezqazghanlag, ChSIR (otangha opasyzdyq jasaghandar otbasylarynyng mýshelerine arnalghan lageri). Keyinnen ol «ALJIYR» (halyq jaulary әielderinng Aqmola lageri) boldy. «ALJIYR-de» repressiya qúrbandarynyng әielderi, analary, qyzdary azap shekti. Osy lageride memleket jәne qogham qayratkeri  Nәzir Tóreqúlovtyng әieli Nina Tóreqúlova ózining 8 jyl azapty ómirin ótkizgen.

1988 jyl – qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske aludyng aituly jyly. Dәl osy jyl – shyndyq ýshin kýresken, últ taghdyrynyng janashyry bolyp, qazaq sanasyn oqu-bilimge búrghan birqatar bozdaqtyng qazaqqa qayta oralghan kezi. Sondyqtan da ol atauly jyl tarih sahnasynda mәngi qalady. Últtyq ruhymyzdy asqaqtatqan azamattarymyz qayta oralghanymen, olar sol kezde әli tereng zerttelip, zerdelengen joq edi. Bizding tarihymyzdyng shyndyghy egemendigimizdi alyp, eldikting kók tuy jelbiregende baryp shynayy betperdesin týrdi.

Tәuelsizdik alghannan keyin Núrsúltan Nazarbaevtyng Jarlyghymen 1997 jyl – «Jalpyúlttyq kelisim jәne sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu jyly», 31 mamyr – «Sayasy qughyn sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni» bolyp jariyalandy.

Qoryta kele, biyl 1937-1938 jyldary qazaq tarihynda oryn alghan jappay repressiyanyng bastalghanyna 87 jyl. Alashorda ýkimetining qúrylghanyna 107 jyl tolyp otyr.

«Elim, halqym!» dep janyn pida etken úlylarymyzdy úlyqtauda qalamyzdaghy Nәzir Tóreqúlov muzeyinde jyl sayyn dәstýrli is-sharalar ótkizilip otyrylady. Týrkistan qalasynyng әkimshiligi men muzey qyzmetkerlerining úiymdastyruymen N.Tóreqúlov atyndaghy muzeyde 31 mamyr «Jalpyúlttyq kelisim jәne qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni» ótkiziledi.

Ayjan Jayynbaeva

Abai.kz