Júma, 22 Qarasha 2024
Zúlmat 2268 3 pikir 31 Mamyr, 2024 saghat 00:11

Qughyn-sýrginning tauqymetin tartqan Jamansary әuleti

Kollaj: Abai.kz

Rayymhan Ybrayúly Jamansary nemeresi 1880 jyly Tarbaghataydyng Manyraq bolysynyng Qústy degen ataqonysynda Ybray Jamansaryúlynyng otbasynda dýniyege kelip, bay-baquatty ghúmyr keshken.

Kenes ýkimetti ornaghan son, bay tap ókili retinde qughyndala bastaydy, mal-mýlki tәrkileuge úshyraydy, újymdastyru kýshpen jýrgiziledi. Dese de Jamansary әuleti jana qúrylghan Kenes ýkimetine jyly shyray tanytyp, jana ómirge ýmitpen qaraydy. Rayymhannyng tughan inisi Babahan jalyndy da jigerli, ójet minezimen, úiymdastyrushylyq iskerligimen júrt nazaryna iligip, Tarbaghatay audanynda 1930 jyly qúrylghan «Tendik» kolhozynyng alghashqy  tóraghasy bolyp saylanady.

Jamansary әuleti týgel kolhoz qúramyna kirip, újymdyq sharuashylyqpen ainalysady. Alayda kóp úzamay qyzyl kóz, qaratayaq belsendiler Babahan Ybrayúly «halyqty Qytaygha kóshirgeli jatyr» degen jala jauyp, qastandyq jasaydy. Audandyq milisiya bastyghy bir kýni týn ishinde kelip: «Babahandy úiqydan oyatyp, «seni audangha jinalysqa shaqyryp jatyr» deydi de, ýiinen alyp shyghady. Auyldyng shetine shyqqanda ol Babahandy atyp  óltiredi. Babahan Ybrayúlynyng jazyqsyz óltirilui býkil Tarbaghatay ónirindegi halyqtyng ashu-yzasyn qozghap, kózi ashyq, kókiregi oyau  el aghalary men jaqsy-jaysandar ýkimetke narazylyq tanytady. Senimderine selkeu týsedi. Búl narazylyqqa  pysqyrmaghan Kenes ýkimetining jandayshaptary halyqqa onan arman qúrsau salyp, tizesin batyrady.

Jazyqsyz halyqty ýrey torlap, el ishi tolqidy. Elding betke ústar iygi-jaqsylary, bolystary, qajylary, mergen batyrlary, auqatty adamdary jappay qughyndala bastaydy. Bireulerin tútqyndap, týrmege japsa, endi bireulerin it jekkenge aidaydy. Taghy bireulerin esh súraqsyz atyp, kózin joydy. Nәubetke úshyraghan halyq zar enirep, túnghiyq ýrey qúshaghynda qaldy.

Osynday qiyn sәtte, kókiregin kek kernegen Esengeldi Qadyr batyr, Dәuletbay Abylqas batyrlar atoy salyp, algha shyghyp, halqyn aman alyp qaludyng qamyn jasaydy. El ishindegi mergender  men anshylardyn,  namysqoy jastardyng basyn qosyp, qaruly jasaqtar úiymdastyryp, jazyqsyz japa shekken halyqty top-tobymen Tarbaghataydyng kýngey  betine - Qytaygha kóshirip aparyp, jansaughalatady. Qyzyl ýkimetting shekarashylarymen nebir qiyan-keski qaruly qaqtyghystardy bastan keshedi. Talay beykýnә pendeler qúrbandyqqa úshyraydy. Sonyng bir ghana mysalyn aitayyn:

1930 jyly qarashada Qadyr batyr bastaghan jasaqtar bir týnde 70 otbasyn kóshirip, shekaradaghy Kýzuin zastavasynan  asyryp bara jatqanda, qughynshy shekarashylardyng ayausyz atqylauyna tap bolady. Sol shayqasta Esengeldi Menis, Barsayaqtan taraytyn Jýnis Jaqashqanúlyna oq tiyip, opat bolady. Jәne ýsh jastaghy qyz bala oqqa úshady. Qanshama adamdar oq tiyip jaralandy. Alayda aty anyzgha ainalghan, erligine ailasy say Qadyr batyr bastaghan qaruly mergender asa erlikpen shayqasa jýrip, birde-bir adamdy jau qolyna qaldyrmay, 70 otbasyn týgel arghy betke aman-esen jetkizedi.

Qadyr batyrdyng sol zúlmat jyldarda halqy ýshin jasaghan jankeshti erligi halyq jadynda kýni býginge deyin saqtalyp, jyr bolyp aitylady. Sol anyz adam - Qadyr batyr Rayymhanúly Ybyraydyng nemeresi Jamansarynyng shóberesi edi. Babahan jazyqsyz atylghan son, kóp úzamay Jamansarynyng Kenesbeginen taraytyn Núrtaza qajy dinshil adam retinde qughyngha úshyraydy, týrmege jabylady. Eki birdey úly Qabdylqazez ben Ihsan da týrmege jabylyp, jazyqsyz atylady. Jamasarynyng Batayynan taraytyn Kadimangha da, Jamansarynyng Kenesbayynan taraytyn Qamzagha da andushylar týsip, «bandynyng tuysy», «dindi nasihattaushy» degen jalalar jabylyp, qyr sonyna týsedi.

Osylaysha tek bir ghana Jamansarydan taraytyn tórt otbasynyng bәrine qatigez qauip tónip kele jatty. Jýregine kek qatqan Kókarlan - Qadyr batyr qolyna qaru alyp, qorghanysqa kóshedi. Aylasyn asyryp, týnderdi jastanyp, Jamansarydan taraytyn úrpaqty týgelge juyq Qytaygha kóshirip әketedi. Degenmen ózekti órteytin ókinishke toly ómir ghoy. Qyrsyq bir ainaldyrsa, shyr ainaldyrady degendey, olar Qytaygha auyp, jansaughalady degenmen, jat el, jat jerde bosqyndyqtyng nebir tauqymetin tartady. Qytayda da «dýngen tónkerisi», «Gomindang ezgisi», jergilikti shonjarlar men qalmaqtardyng alym-salyghy t.b  aumaly-tókpeli, alasapyrangha toly ómirdi bastan keshiredi. Sonday bir kezdeysoq kesir - Sauyr tauyn qonystanyp otyrghan Qojandarmen Esengeldi auyldaryna da kez bolady. Yaghny 1944 jyldyng qarasha-jeltoqsan aidarynda Torghauyttar men Qúiyrshyqtar orys elinen auyp barghan halyqtyng mal-janyn tonap, qaraqshylyq jasaydy. Qarapayym halyq taghy da dýrbelenge týsedi.

Sonan bir top otbasy Zaysan shekarasyn búzyp ótip, bayyrghy mekenderi - Manyraqqa qayta bosyp keluge mәjbýr bolady. Olardyng arasynda Rayymhan Ybrayúlynyn, Núrtaza qajy Kenesbekúlynyng da otbasy bar  bolatyn. Kenes ýkimeti olardy bosqyn retinde uaqytsha qabyldap, baqylauda ústaydy. Adamdar men mal-mýlkin býge-shigesine deyin tirkeuge alyp, bayyrghy túrghyndarmen tuys-tughan, jegjattarymen aralasugha qatang tyiym salady. Sonymen ne kerek kóp úzamay, Shyghys Týrkistandaghy últ azattyq kýresting sony, Kenes ýkimetining yqpaly men jeniske jetken Shyghys Týrkistan Respublikasynyng qúrulyna alyp keldi. Endi Qazaqstangha bosyp kelgen halyqty Kenes ýkimeti Shyghys Týrkistan azamattary retinde qaytarudy sheshedi. Sauysqannan saq Kenes ýkimetining KGB-sy shekaradan ótip bara jatqan kisilerdi aty-jónimen týgendep otyryp, Kenes ýkimetining búrynghy qas jaulary sanalatyn qauipti adamdardy sýzip alyp, tútqyndap otyrghan. Kezek Rayymhan otbasyna kelgende «bandy Qadyr qayda» dep súraydy. «Qadyr búl jaqqa kelgen joq, bilmeymiz» dep jauap beredi. «Endeshe, Rayymhan siz tútqyndaldynyz» dep, qolyna kózir salyp, ýsh әrip sol jerde alyp qalady. Qolynan keler qayran joq, bala-shaghasy, qoshtasugha da múrshasy bolmay, jylap-syqtap shekaradan asyp kete beruden basqa amaly bolmaydy.

Suret: avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Núrghiza Rayymhanqyzy «әkem  Rayymhannan sol beti esh habar bolghan emes» dep, enireumen 85 jasynda ómirden ótti. Sodan 80 jyl ótkende, jaqynda ghana Preziydent arhiyvinen tabylghan «Rayymhan Ybrayúlynyn  Qylmystyq isi» dep atalatyn shaghyn papka qújatpen tanysu mýmkindigi mening pesheneme jazylypty. Sol qújat boyynsha Rayymhan Ybrayúly 1880 jyly Tarbaghataydyng Manyraqta tuylghan, bay tap ókili, 1931 jyly Qytaygha kóship ketken. 1945 jyly iini aiynda Tarbaghatay audanyna qayta kóship kelgen. 1945 jyly 15 tamyz kýni shekarada tútqyndalyp, «Kenester odaghynyng shekarasyn búzghany ýshin» degen qylmys taghylyp, QK 84 babyna say Tarbaghatay audandyq soty ýsh kýnde ýkim shygharyp, ýsh jyl merzimge bas bostandyghynan aiyryp, әigili Qaraghandy Lagerine azapty enbekpen óteuge jiberiledi. Sol tozaq lagerde merzimi bituge 25 kýn qalghanda, yaghny 1948 jyly, 21 tamyzda Rayymhan Ybrayúly búl dýniyeden ótipti. Mine, qanday qasiret desenizshi?!

Al Qadyr Rayymhanúly Shyghys Týrkistan jerinde jýrgenimen, ghúmyry qauip-qater kólenkesinde ótti. Kenester odaghynyng jansyzdary, ol jaqqa da suyq qoldaryn sozyp, izine týskenderin alyp ketip otyrghan. Qadyr Rayymhanúly óte saq, qyraghy, kәnigi batyr bolghandyqtan, 1962 jyly Qytay men Kenester odaghynyng shekarasy  tarys jabylghangha deyin tau saghalap, orqashar tauynyng qoynaularynda, jәy kisining ayaghy jete bermeytin shatqaldarda, Mayly jәiirde, Erenqabyrgha jaqtarda jasyrynyp ghúmyr keshti. Qandykóilek dosy Abylqas batyr  Erenqabyrgha ketip, sol jaqty mekendeydi. Óle-ólgenshe Qadyrmen barys-kelisi ýzilmeydi.

Qadyr atam orta boyly, shymyr deneli, sirinke qara, kózi janary óte ótkir, jәy kisi bettep qaraugha batyly jete bermeytin, jýzi sústy kisi bolatyn. Bәibishesin, bala-shaghasyn alyp, bizdikine kelip, aptalap jatyp qaytatyn edi. Es bilip, etek japqan kezimiz, biraz әngimeleri qúlaghymda qalypty. Ákemiz ben sheshemiz bizdi de Dórbiljin qalasynyng kire berisindeti Qadyr atamyzdyng ýiine jii aparyp túratyn. Birneshe kýndep jatyp, qalany aralap, qydyryp mәz bolyp qaytatyn edik. Qadyr atamyzdyng bәibishesi Gýlbaram anamyz asty óte dәmdi dayyndaytyn. Kelesi barghangha  deyin sol apamyzdyng taghamdary  saghynyp jýretinbiz.

Qadyr Rayymhanúly 1972 jyly tamyz aiynyng orta sheninde qan qysymynan my qantamyrlary jarylyp, insulittan qúlap týsti. Ýsh kýn súlyq jatty da, baqigha attanyp ketti. Sýiegi Tarbaghatay aimaghy Dórbiljin audanyndaghy músylmandar ziratyna jerlendi. Ádilet ýshin, qazaqtyng eli men jeri ýshin arpalysyp, qasiretti ghúmyr keshken qayran Qadyr batyr ómirden osylay ótti. Qadyr Rayymhanúly, Núrghiza Rayymhanqyzy, Mamyr Kadimanúly auyzeki aityp, jadymyzda saqtalghan sol nәubet jyldardyng qasireti tayauda QR preziydenti arhiyvinen tabylghan qújat derekterimen tolyq dәleldendi. Búl kýnde Tarbaghatay audany, Janalyq auylyna jaqyn mandaghy Qasqaq degen jerde «Babahan molasy» dep atalatyn kóne zirat 95 jyldyng aldyndaghy sol әdiletsizdik pen qasiretting aighaghymyn dep múnaya syr shertip túrghanday әserge jeteleydi.

Talghat Mamyrúly Kadimaniy

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1445
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3206
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5199