Redaksiyadan: Abai.kz poshtasyna osydan ýsh jyl búryn jazylghan jurnalist, «Shymkentim, shyraylym!» әdebiy-kórkem alimanaghynyng Bas redaktory Ábdisattar ÁLIPTING osy maqalasy keldi. Maqalada D.A.Qonaevtyng ómirbayany bayandalady da, sonynda  shymkenttik Erjan Qaldybaev esimdi azamattyng onshaqty jyl búryn jasaghan eskertkishi turaly sóz qozghapty. Tómende sol eskertkishting suretin jariyalay otyryp, eskertkish turaly oqyrmandardyng oiyn bilgimiz kelumen qatar, onyng Shymkent qalasyna ornalastyrlatyny turaly jaghymdy janalyqpen bólisudi jón kórdik...

Tek redaksiyadan bir súraq bar, ol – «D.Qonaevpen birge qyzmet etken ózge de aituly túlghalardyng osynday eskertkishterin jasau qajet pe?» degen...

Asa kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, ghalym Dinmúhamed Ahmetúly Qonaev pen Qazaqstan – egiz úghym ispettes. Búl ekeuin eshuaqytta bóle-jara qaraugha bolmaydy. Dәriptep aitqanda, myng jylda bir-aq ret dýniyege keletin úly túlgha.

Ol 1912 jyly 12 qantarda Almatyda dýniyege kelgen. Kópbalaly otbasynda Ámina, Maymuna, Vazilya, Neylya, Gauhar, Sara, Roza, Dinmúhamed, Asqar esimdi toghyz perzent ósip-tәrbiyelengen. Halqy erkeletip Dimash dep ataytyn. Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng akademiygi (1952), tehnika ghylymynyng doktory (1969), ýsh mәrte Sosialistik Enbek Eri (1972, 1976, 1982) atanghan. Mәskeudegi týsti metaldar jәne altyn institutyn bitirgen (1936). Balqash, Altay, Ridder, Leninogor ken oryndarynda basshylyq qyzmet atqarghan (1936-1942). Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasy Halyq Komissarlary Kenesi, keyinnen Qazaq KSR Ministrler Kenesi Tóraghasynyng orynbasary (1942-1952) bolghan. Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng preziydenti (1952-1955) bolyp saylanghan. Qazaq KSR Ministrler Kenesining Tóraghasy (1955-1960 jәne 1962-1964), Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy (1960-1962 jәne 1964-1986), Kenes Odaghy Kommunistik Partiyasy Ortalyq Komiyteti Sayasy Burosynyng mýshesi (1971-1987) bolghan. Ómirining 45 jylgha juyghyn el basqaru isine arnaghan, shiyrek ghasyrgha juyq Qazaqstannyng birinshi basshysy qyzmetin abyroymen atqarghan.

Jauapty basshylyq qyzmet atqara jýrip respublikadaghy tau-ken isin damytugha qomaqty ýles qosqan. Respublikany basqarghan jyldary Qazaqstanda jana ónerkәsiptik audandar qalyptasqan, elde jana 47 qala, qala ýlgisindegi poselke men iri eldi mekender payda bolghan. Pavlodar-Ekibastúz otyn-quat kesheni, Qaraghandyda GRES-2, Shyghys Qazaqstandaghy Búqtyrma su elektr stansasy, Pavlodar traktor zauyty, taghy basqa kәsiporyndar sol kezde iske qosylghan. Manghystaudaghy múnay ken oryndary iygerilgen, temirjol qúrylysy, kólik týrleri damyghan. Respublika titan, magniy, sintetikalyq kauchuk óndire bastaghan. Elektrotehnika, mәshiyne jasau, himiya salalary jedel damyghan. Jezqazghan, Manghystau jәne Torghay oblystary shanyraq kótergen. Almaty oblysynyng Kerbúlaq alqabyn iygeruge, Qapshaghay su qoymasyn, Ýlken Almaty kanalyn salugha erekshe kónil bólingen. Ókinishke oray, Qazaqstan ekonomikasy jalpy alghanda Odaq ýshin shiykizat bazasy baghytynda damyghan, múnda kóp jaghdayda ónim shygharugha qol jetpegen. Býkil Kenes Odaghyna tәn ekonomikanyng militarlanuy Qazaqstanda da oryn alghan. Almaty, Oral, Óskemen, Petropavl, Stepnogorsk, taghy basqa qalalardaghy ýlken zauyttar әskery ónim shygharumen ainalysqan. Qazaqstanda keng alqaptardy alatyn poligondar men әskery ónim shygharatyn kәsiporyndar ekologiyagha orasan zor núqsan keltirgen.

Ghalym retinde «Qonyrat rudniygindegi búrghylau-jaru júmystary» monografiyasy boyynsha doktorlyq dissertasiya qorghaghan. Ghylymy enbekteri ken oryndaryn ashyq әdispen qazu teoriyasy men tәjiriybesining asa manyzdy mәselelerine arnalghan. Karierlerde ken óndiruding tiyimdi әdisterin zertteumen jәne olardy óndiriske endirumen etene ainalysqan. Zertteuleri Qazaqstannyng ken qazu ónerkәsibinde óndiris tiyimdiligin eleuli týrde arttyrugha kómektesken. 100-den astam ghylymy jariyalanymnyn, sonyng ishinde «Qonyrat mys kenin qazu» (1949), «Qazaqstanda ashyq әdispen ken qazudy damytu» monografiyasynyng (1964), «Sokolov-Sarybay ken bayytu kombinaty karierlerinde ken qazu júmystarynyng tehnologiyasyn jetildiru» (1966) atty ghylymy enbekterding avtory. «O moem vremeniy». Kniga vospominaniy» (1992), «Ótti dәuren osylay» (1992), «Ot Stalina do Gorbacheva (v aspekte istoriy Kazahstana)» (1994), «Aqiqattan attaugha bolmaydy» dep atalatyn estelik-esse kitaptary (1994) kóziqaraqty oqyrmandardyng sýiikti tuyndylaryna ainalghan.

Qazaqstandaghy әdebiyet pen ónerdegi, mәdeniyet pen ghylymdaghy ahualdy әrdayym baqylap otyrghan. Respublikagha basshylyq jasaghan tústa Qazaqstannyng bes tomdyq akademiyalyq tarihy qazaq jәne orys tilderinde jaryq kórgen. Tórtkýl әlemge tanymal úly klassik jazu-shy Múhtar Áuezovke, qazaq halqynyng qily tarihy turaly «Kóshpendiler» dep atalghan trilogiyalyq roman jazumen erekshelengen qalamger Iliyas Esenberlinge, «AziYa» enbegining avtory Oljas Sýleymenovke airyqsha qamqorlyq tanytyp, sol kezendegi jas ónerpazdar – Roza Baghlanova, Biybigýl Tólegenova, Eskendir Hasanghaliyev sekildi әnshi, kompozitorlargha qoldau kórsetkeni qalyng júrtshylyqtyng jadynda. Kompartiyanyng qylyshynan qan tamyp túrghan sonau bir jetpisinshi jyldary atbasarlyq qayynatasy Shәrip Yanaevqa saghana da saldyrghan.

Respublika aumaghynyng tútastyghyn saqtap qaluda tabandylyq kórsetken. Ol kezinde Ózbekstangha berilip ketken Ontýstik Qazaqstan (qazirgi Týrkistan) oblysynyng maqta ósirushi Maqtaaral, Jetisay, Kirov audandaryn (qazirgi Maqtaaral, Jetisay audandary) qaytaryp alghan. Qazaqstanda Nemis avtonomiyasyn qúru, Manghystaudy Týrkimenstangha beru jónindegi Ortalyqtyng úsynys-josparlaryna qarsy shyqqan. Almatyny zamanauy kórikti qalagha ainaldyrugha kóp kýsh júmsaghan. Múnda Respublika sarayy, Qazaq memlekettik uniyversiytetining qalashyghy, «Arasan» sauyqtyru ortalyghy, rekordtar fabrikasy dep sanalatyn «Medeu» sport kesheni, taghy basqa iri ghimarattar boy kótergen. Almatyny tasqynnan qorghau ýshin Medeu sayynda ýlken bóget jasalghan. Diplomatiyalyq saparmen Qytay Halyq Respublikasy, Amerika Qúrama Shtattary, Aljiyr, Urugvay, Iran, Italiya, Ýndistan, Koreya, Egiypet, Bolgariya, Japoniya, taghy basqa memleketterde bolghan. Sol saparlarynyng biri jayynda «Qytay Halyq Respublikasyndaghy 30 kýn» atty kitap jazghan.

1976 jyly Almatyda eskertkish ornatylghan. II-HI saylanghan Qazaq KSR Jogharghy Kenesining jәne III-HI saylanghan Kenestik Sosialistik Respublikalar Odaghy Jogharghy Kenesining deputaty. Segiz ret Lenin jәne Enbek Qyzyl Tu ordenderimen marapattalghan.

1985 jyly Mihail Sergeevich Gorbachev Kenes Odaghy Kommunistik Partiyasynyng Ortalyq Komiytetining Bas hatshysy bolyp saylanghannan keyin elde bastalghan qayta qúru sayasaty KSRO-nyng basqa aimaqtary siyaqty Qazaqstanda da kóptegen qiyndyqtar men kedergiler tughyzghan. D.A.Qonaevty qyzmetten ketiruge baylam jasalghan. 1986 jyly 16 jeltoqsanda ótken Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining Plenumy KOKP Ortalyq Komiytetining hatshysy Georgiy Petrovich Razumovskiyding úsynysymen onyng ornyna Gennadiy Vasilievich Kolbindi saylaghan. D.A.Qonaevtyng ornyna basqa últ ókilining taghayyndaluyn qazaq halqy kemsitushilik retinde qabyldaghan. Múnyng sony KSRO-daghy últ sayasatyna qatysty halyq kónilinde qordalanghan narazylyqtardyng syrtqa shyghuyna alyp kelip, Jeltoqsan oqighasyna (kóterilis) úlasqan. KOKP Ortalyq Komiyteti D.A.Qonaevty kóterilisti úiymdastyrushylardyng biri dep sanaghan. Sóitip, 1987 jyly 26 mausymdaghy Plenumda ony «Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining birinshi hatshysy bolghanda respublika partiya úiymyn basqarudaghy jibergen qatelikteri ýshin» degen syltaumen KOKP Ortalyq Komiyteti Sayasy Burosynyng mýsheliginen bosatqan. Kóp keshikpey ol Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining mýsheliginen de shygharylghan.

Diymekeng 1993 jyly 22 tamyzda ómirden ozghan. Qaytys bolghannan keyin Qazaqstan Ghylym akademiyasynyng Tau-ken jәne týsti metallurgiya institutyna, elimizding birqatar mektepteri, danghyldary men kóshelerine onyng esimi berilgen. Almatyda D.A.Qonaev atynda uniyversiytet bar. 1992 jyly 13 qarashada Almatyda Halyqaralyq D.A.Qonaev qory qúrylghan. 2002 jyly 12 qantarda onyng múrajay-ýii ashylghan. Ómirining songhy sәtin ótkizgen Al-maty oblysynyng Alakól audanyndaghy Aqshy auylynda (Jetisu qaqpasy) 2003 jyly 15 tamyzda arnayy qúlpytas ornatylghan. Shymkenttegi múrajayynda da qoghamdyq qor qúrylghan. Múndaghylar 2002 jyldyng sәuir aiynan bastap «Atalar sózi» atty gazet shygharyp keledi.

Basqa jerdi qaydam, shymkenttikter jyl sayyn Diymekenning jaryq dýniyege kelgen jәne ómirden qaytqan kýnderin eleusiz qaldyrghan emes. Shyrayly shaharymyzdaghy Qonaev danghylynyng boyyndaghy keudemýsindik eskertkishting aldyna kelip, úly túlghagha taghzym etudi iygi dәstýrge ainaldyrghan. Eskertkishting aldyna alqyzyl gýl shoqtaryn qongmen qosa-qabat ol jayynda әserli estelikter aitady. «Qaytpas» shaghynaudanyndaghy «Maqash ata» toyhanasynda qayyrymdylyq as berip, marqúmnyng asqaq әruaghyna Qúran baghyshtaydy. Múnday izgilikti de iygilikti is-shara 2018 jyly da ózining jalghasyn tapty. Oblystyq «Otyrar» (qazirgi qalalyq Ál-Faraby atyndaghy) ghylymiy-әmbebap kitaphanasynda eske alu keshi ótkizildi. D.A.Qonaev atyndaghy meshitte ótken júma namazynda da oghan arnap Qúran oqyldy. Árkezdegidey Núrmahanbet Ájimetov, Baydulla Qonysbek, Marhabat Bayghút, Jenisbek Mәulenqúlov, sonymen qatar Jenis Súltanov, Qabylbek Tóretaev, Kýliya Aydarbekova kósile sóz sóilep, әserli estelikterimen bólisti.

Áriyne, múnyng bәri de sauap tirlik qoy. Alayda, kónildi kýpti etip jýrgen myna bir jaghdayatty da aitpay ketuge bolmas. Shymkenttik Erjan Qaldybaev esimdi azamat osydan onshaqty jyl búryn qazaq halqynyng qos tautúlghasy – Dinmúhamed Ahmetúly Qonaev pen Asanbay Asqarovtyng enseli eskertkishin jasaghan. Taza qoladan qúiylghan eskertkishting salmaghy eki tonnany qúraydy. Kәsipker jigit ony jasau ýshin 200 myng dollar qarjysyn sarp etken. Amaly tausylghandyqtan, tipti ózi túrghan ýiin de satyp jibergen. Ókinishke oray, Qazaqstanda osy enseli eskertkishti qoyatyn oryn tabylmay túr. Dәliregi, ýlkendi-kishili shendi-shekpendi sheneunikter búghan onsha ynta-yqylas tanytyp otyrmaghan synayly. 2018 jyly 22 tamyzda Diymekenning baqilyq bolghanyna shiyrek ghasyr toldy. Osy bir datagha oraylastyryp, shyrayly shaharymyzda onyng eskertkishine oryn tabylyp qalar dep ýmittengenbiz. Kelesi 2022 jyly 12 qantarda Diymekenning dýniyege kelgenine 110 jyl toldy. Bәlkim sol kezde búl eskertkishti kórip qalarmyz degenbiz.

Ázirge bizding búl datymyzdy tyndaytyn jan tabylmay túr!

 2021 jyl.

  ENSELI ESKERTKIShTI KÓRIP QALUYMYZ GhAJAP EMES.

Songhy jyldary Qazaqstanda asa kórnekti memleket jәne qogham qayratkerine degen ong kózqaras qalyptasty. Búrynghy Qapshaghay qalasynyng atauy ózgertilip, Qonaev dep ataldy. Jer-jerde úly túlghagha arnap izgilikti de iygilik sharalar ótkizilude. Egemen elimizdegi Ýshinshi megapolis júrtshylyghynyng halqymyzdyng sýiikti perzentine degen yqylas peyili airyqsha. Shymkentte osydan 20 jyl búryn boy kótergen D.A.Qonaev múrajayy júmys isteydi. Búl – Diymekenning Almatydaghy múrajay-ýiin aitpaghannyng ózinde Qazaqstandaghy biregey múrajay bolyp esepteledi. Shymqalamyzdaghy eng kórikti danghylgha Diymekenning esimimen atalyp, onda keudemýsindik eskertkishi ornatylghan.

Asa kórnekti memleket jәne qogham qayratkerining tughan jәne baqilyq bolghan kýnderi atausyz qalmaydy. Arnayy jiyn ótip, onda Diymekeng jayly kóptegen әserli estelikter aitylady. Arda azamattyng asqaq ruhyna baghyshtalyp Qúran oqylady.

Jaqynda Shymkenttegi «Núrsәt» shaghynaudanynda jana zamanauy ýlgide salynghan 3,5 oryndyq D.A.Qonaev atyndaghy jalpy orta mektebi paydalanugha berildi. Bilim úyasynyng ústazdary men shәkirtteri úly túlghagha arnap birqatar sharalar ótkizip keledi.

Osydan onshaqty jyl búryn shymkenttik Erjan Qaldybaev esimdi jigit elimizge esimderi etene tanys qos qayratker – Dinmúhamed Ahmetúly Qonaev pen Asanbay Asqarovqa enseli eskertkish jasaghan bolatyn. Alayda, biylik tarapynan ony qoiygha rúqsat etilmegen túghyn. “Aqqa Qúday jaq” degendey, býginde Diymekenning ayauly esimi tughan halqymen qayta qauyshyp otyr. Qalyng júrtshylyqtyng qoldauymen Shymkent qalalyq mәslihaty sessiyasynyng sheshimimen, qala әkimi Ghabit Ábdimәjiytúly Syzdyqbekovtyng tarapynan búl enseli eskertkishti shyrayly shahardaghy eng kórikti jerlerding biri – Asanbay Asqarov atyndaghy dendrariy sayabaghyna qoy jóninde úsynys jasalghan. Qala túrghyndary men qonaqtarynyng tayau kýnderde atalmysh demalys ortalyghynan búl eskertkishti kórip qaluy da ghajap emes.

 Ábdisattar ÁLIP,

Abai.kz