Senbi, 23 Qarasha 2024
Abay múrasy 1423 1 pikir 18 Mausym, 2024 saghat 09:07

Ómir degen ne?

Kollaj: Abai.kz

Ómir Bolmystyng bir kórinisi. Bolmystyng ne ekenin Abay otyz segizinshi sózinde «Biz Alla taghala «bir» deymiz, «bar» deymiz. Ol «bir» degenning ózi aqylymyzgha úghymnyng bir tiyanaghy ýshin aitylghan sóz. Bolmasa ol «bir» degenning ózi Alla taghalagha layyqty kelmeydi».

Abay Bolmysty Alla taghala dep atap otyr. Bolmys, yaghni, bar nәrse, joq bolmaydy. Endeshe Alla joq bolmaytyn mәngilikti. Sonymen birge, Alla «bir». Bir degenimiz tútas, bar nәrseni týgeldey qamtidy. Bolmys kórinisining barlyghy Alla bolyp tabylady.   Búl tújyrymdy hakim әri qaray Allanyng bolmysyn «Ol «bir» degen sóz ghalamnyng ishinde, ghalam Alla taghalanyng ishinde» dep týsindiredi. Alla bir bolsa, onda ghalamnyng ishindegi men ghalamnyng syrtyndaghy kórinisteri birtútas, bóluge bolmaytyn Bolmys kórinisteri. Bolmystyng әrbir bóligi, sonymen birge, tútas týgeldey Allanyng kórinisi. Múnday qaghidadan Allanyng әrbir bóliginde tútastyng kórinisi bar degen tújyrym shyghady. Alladan basqa eshtene joq, sondyqtan, Alla býkil Bolmys kórinisi. Alla býkil bolmysty qamtidy, sonymen birge, Ol onyng ishinde. Yaghni, Onyng әrbir bólsheginde Ózining tolyq kórinisi bar. Bir sózben aitqanda, bólshegi bolyp tabylatyn mikrokosm men tolyq kórinisi bolyp tabylatyn makrokosm úqsas. Yaghni, Alla kórinisi gologramma. Gologramma degenimiz osy úqsastyqtar birligi.

Bolmys kórinisi bolyp tabylatyn makrokosm týrli ruhany jәne materialdyq әlemderge, al olar galaktikalargha, planetalargha bólinedi. Planetalarda týrli jan iyeleri bar. Olardyng ózderining qúrylymy týrli bólikterden qúralyp, makrokosm men mikrokosmning týrlerin qúryp,  sheksiz molaya beredi. Tútasy makrokosm bolsa, al bóligi mikrokosm bolyp tabylady. Olardyng barlyghynyng qúralymy úqsas. Búl úqsastyq ghylymy týrde dәleldengen. Mysaly, ghalymdar basqa qoydyng kletkasynan Dolly dep ataghan ýlken qoy ósirip shyghardy. Sebebi, әrbir kletkada qoydyng býkil denesining kórinisi bar. Tipti, adamnyng payda boluy da osy zandylyqtyng kórinisi. Atanyng shahuatynan (úryghynan) ananyng qúrsaghynda bala payda bolady, sebebi, shahuatta balanyng barlyq kórinisteri bar. Búl turaly Shәkәrim «Atanyng shahuatynyng kóp qoy mәni» óleninde bylay deydi:

Atanyng shahuatynyng kóp qoy mәni,
Ananyng qúrsaghynda qan bolghany.
Qús pen adam bolar dep kim aita alar,
Óli qan men jany joq júmyrtqany.
Basynda onyng kiyimi shahuat edi,
Qyzyl qan, aq júmyrtqa kiygeni әni!
Denesi neshe million qúbylsa da,
Onyng jany bayaghy eski jany.
Sezimining zorayyp, azaymaghy –
Qanday týrden bolghany onyng tәni.
Qayda barsa, ol ózin «ózim» deydi
«Ózim» dep denesi emes, jandy aitqany.
Sol jannan tipti «ózimdik» joghalmaydy
Esep emes, san ólip, san qaytqany.

Býkil Bolmys kórinisi de osynday. Onyng әrbir bóligining qúrylymy men Býkil Bolmystyng qúrylymy úqsas. Bólikti bilsen, tolyqty bilesin. Sondyqtan, ejelgi grek oishyldary «Ózindi tanysan, býkil әlemdi tanisyn» degen.

Búl manyzdy tújyrymnyng diny aghymdardyng kóptigin týsinude de ólken manyzy bar. Ruhany jolda әrbir diny aghym ólsheusiz Allanyng belgili bir  bóligin ghana tanytady. Osylay bólik arqyly býkil tolyqty tanyp, Týp IYege qaytugha bolady. Búl Bolmysty týrli dinderge bólip, qoghamda alauyzdyq tudyryp jýrgenderding esinde boluy kerek. Sondyqtan, qoghamdy islam men tәnirshildikke bólip qajeti joq. Týp IYege jetu mýmkindigi  diny aghymnyng týrine emes, Abay kórsetken «Yntaly jýrek, shyn kónil» dengeyine baylanysty. Týrli dinder Týp IYege qaytu joldary, yaghny materiyany paydalanatyn týrli әdister ghana.

Ne sebepten bólikter men Tolyq Býtinning qúrylymy úqsas?

Onyng sebebi býkil Bolmystyng negizi Allanyng Núry. Allanyng Núry tolyq ruhany bolghandyqtan, Ol bólinbeydi, jәne barshagha ortaq. Býkil bolmys Jannyng Ruhynan payda bolady, Onyng týrli kórinisteri. Negizderi Allanyng Núry bolghandyqtan, әrbir bólikte Alla bar, yaghni, Abay sózimen aitqanda, «Alla ghalamnyng ishinde». Sondyqtan әrbir bólik jandy.  Áulie atamyz Shәkәrim «Ghalamda ne bar bolsa, bәri jandy» dep jazady. Barlyq bólikterding payda bolu negizi Úly Jan, jәne olar jandy bolghandyqtan, qúrylymdary da úqsas bolyp keledi. Kórinisting materialdyq syrtqy kórinisi ghana týrli bólikterge bólinip, ózgerip otyrady. Sondyqtan, Bolmystyng syrtqy symbaty әrtýrli bolghanymen, onyng ishki syry birdey, barlyghyna ortaq. Abaydyng «Eki týrli nәrse ghoy syr me symbat» degen sózining osynday mәni bar. Jan mәngilikti bolghandyqtan, ol týrli deneler alsa da, Shәkәrim sózimen aitqaanda, «Sol jannan tipti «ózimdik» joghalmaydy, Esep emes, san ólip, san qaytqany».

Ruhany bolmys sanaly. Sanadan erkindik pen qalau, niyet, qúmarlyq tuady. Árbir sanaly jan ózining erkimen qúmarlyghyn qanaghattandyrghysy keledi. Qúmarlyqty qanaghattandyru әreket arqyly bolady. Áreket qozghalys tudyrady. Sondyqtan, býkil Bolmys ómiri týrli qozghalystardyng kórinisi.

Búl qozghalystyng maqsaty men ortaq baghyty bar ma?

Áriyne, bar. Árbir kórinisting shyqqan kózi, yaghny Týp IYesi bar. Ol sol kózge qaytadan qaytu kerek. Sondyqtan, Abay búl turaly «Týp IYege qaytpaqsyn, ony oilamay, basqa maqsat aqylgha tola ma eken?» deydi. Búl әrbir jan iyesine ghana emes, barlyq bolmys kórinisterine ortaq maqsat.  Sondyqtan, Bolmys ómiri Týp IYege qaray baghyttalghan. Býkil adamzat ómiri de sol maqsatta. Sebebi, ol Bolmystyng ruhany bóliginen payda bolghan materialdyq bóligine jatady, Búl materialdyq ómirdi Abay bylay dep beredi:

Ómir, dýnie degenin,
Aghyp jatqa su eken.
Jaqsy-jaman kórgenin,
Oylay bersen, u eken.

Ómirdi aghyp jatqan sumen teneu orystyng úly oishyl jazushysy L.N.Tolstoyda da bar. Ol ózining «Ispovedi. V chem moya vera?» atty enbeginde ómirdi bylay dep suretteydi:

«Menimen mynanday jaghday bolghan tәrizdi: qayyqqa otyrghyzyp, әlsiz qolyma eskek ústatyp, jýzu baghytyn kórsetip, japadan jalghyz ózimdi qashan jaghadan iyterip jibergenderi mening esimde joq. Men eskegimmen bar kýshimdi salyp júmys istep jýzdim. Biraq, ózenning ortasyna jaqyndaghan sayyn sudyng aghyny da jyldamdap, mening baratyn jerimnen alystatyp, sumen aghyp bara jatqan ózim tәrizdilerdi jii kezdestire bastadym. Olardyng arasynda eskegin tastamaghan jeke jýzushiler, eskegin tastaghandar; ýlken qayyqtar, halyqqa toly zor kemeler boldy. Olardyng keybiri aghynmen qarsy kýresse, al keybiri eshbir kýressiz aghynnyng yrqymen ketip bara jatty. Solarmen birge men de aghynmen tómen aghyp, aqqan sayyn ózimning týpki maqsatymdy úmyta bastadym. Aghynnyng ortasynda tómen aghyp bara jatqan qayyqtar men kemelerding qyspaghynda men baghytymdy mýlde joghaltyp, tipti, eskegimdi de tastadym. Qayyqtar men kemelerdegi oiyn–sauyqqa berilgen tobyrlar basqa baghyt boluy mýmkin emes dep meni jәne ózderin sendirip mening qasymnan jýzip, tómen qaray ketip jatty. Men de olargha senip, birge agha bastadym. Sudyng aghynymen alysqa ketkenim sonshalyqty, men endi ózimdi alyp kele jatqan sudyng qúzdan qúlaghan dybysyn estip, basqa qayyqtardyng qúlaghanyn da kóre bastadym.  Sol sәtte men esimdi jidym. Ne bolghanymdy úzaq úgha almadym. Men ólimge qarsy jýgirip kele jatqanymdy sezip, qatty qorqyp, eshqanday qútylu jolyn kórmey, ne isterimdi bilmey qaldym.  Biraq, artyma qarap, jantalasyp aghyngha qarsy esip bara jatqan kóptegen qayyqtardy kórip, baratyn jaghany, jәne eskekti esime týsirip, ony qayta qolyma alyp, keyin joghary qaray  aghyngha qarsy jaghany bettep ese bastadym.

Jagha – Qúday, baghyt – iman, eskek – maghan berilgen jaghagha (Qúdaygha) jetu ýshin berilgen erik. Osylay ómirlik quatym qayta jandanyp, men taghy ómir sýre bastadym». 

Osylay L.N.Tolstoy ómir ózeninen aman ótip, Abaysha aitqanda, Týp IYege qaytugha bet alghan. Biraq búl jol bek nәzik, bek shetin jol. Úly oishyl әuelde fәny әlemning yqpalyna týsip, nәpsige berilse de, onyng ne ekenin, adam ómirine beretin kesapatyn der kezinde kórip, Qúdaydy esine týsirgen. Kópshilik tobyr tәrizdi qúzgha qúlaghysy kelmey, ómirin der kezinde ózgerte alghan. Osylay ómirining sonynda әuliyelik dengeyge jetken.

Abay da aqqan suday ómirding aghymynda úzaq jýzip, onyng jalghandyghyn der kezinde sezinip, «Sýiengen sengen dәuren jalghan bolsa, Jalghany joq bir Tәnirim kenshilik qyl» dep jalbarynyp, Allagha tolyq berilu arqasynda jaghagha jetip Hakim dengeyine kóterile bildi.

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5375