Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 6201 0 pikir 26 Jeltoqsan, 2013 saghat 05:42

Quandyq Shamahayúly. Mongholiyadaghy qazaq әdebiyeti

Belgili bir halyqtyng birligi men tútastyghyn aiqyndaytyn manyzdy әri basty faktor retinde onyng tili men mәdeniyetin erekshe atap kórsetuge bolady. Al, til men mәdeniyetting negizgi salasy kórkem әdebiyet ekendigi esh dau tudyrmasa kerek. Olay bolsa, Mongholiyadaghy qazaq әdebiyetining payda bolyp, damuyn zandylyq retinde qarastyrghan abzal.

Mongholiyadaghy qazaqtyng sany eki jýz myngha jetpese de olar óz mәdeniyetin saqtap, tól әdebiyetin damytty. Búl túrghydan kelgende, Resey aumaghynda ómir sýrgen millionnan astam qazaq diasporasynan oq boyy ozyq túr. Múnyng ózi ainalyp kelgende, әdeby ýderiske qozghau salu, ruhany qúndylyq dýniyelerin jasau sanda emes,  sapada ekendigining aighaghy ispetti.  

Meyli, sosialist realizm bolsyn, kompartiya iydeologiyasynyng soyylyn soqty delinse de onda qazaq diasporasynyng belgili bir dәuirdegi el tarihy men mәdeny ómir kórinisteri saqtalghany anyq.

Mongholiyadaghy qazaq әdebiyeti de halyq auyz әdebiyetinen nәr aldy, keyin jazba týrine auysyp, sóz ónerining irgeli salasyna ainalyp, damydy, qalyptasty. Ondaghy qazaq әdebiyetining týrli janrlar boyynsha qanat jayyp damuyna ózderi ómir sýrgen ruhany ortasy Mongholiya әdebiyeti de, mәdeny baylanysy tyghyz sabaqtasqan Qazaqstandaghy últtyq tól әdebiyet te ong yqpal etken eleuli faktor bolyp keldi. Qay túrghydan kelsek te, ony birtútas qazaq әdebiyetinen bólip qaraugha esh negiz joq.

Belgili bir halyqtyng birligi men tútastyghyn aiqyndaytyn manyzdy әri basty faktor retinde onyng tili men mәdeniyetin erekshe atap kórsetuge bolady. Al, til men mәdeniyetting negizgi salasy kórkem әdebiyet ekendigi esh dau tudyrmasa kerek. Olay bolsa, Mongholiyadaghy qazaq әdebiyetining payda bolyp, damuyn zandylyq retinde qarastyrghan abzal.

Mongholiyadaghy qazaqtyng sany eki jýz myngha jetpese de olar óz mәdeniyetin saqtap, tól әdebiyetin damytty. Búl túrghydan kelgende, Resey aumaghynda ómir sýrgen millionnan astam qazaq diasporasynan oq boyy ozyq túr. Múnyng ózi ainalyp kelgende, әdeby ýderiske qozghau salu, ruhany qúndylyq dýniyelerin jasau sanda emes,  sapada ekendigining aighaghy ispetti.  

Meyli, sosialist realizm bolsyn, kompartiya iydeologiyasynyng soyylyn soqty delinse de onda qazaq diasporasynyng belgili bir dәuirdegi el tarihy men mәdeny ómir kórinisteri saqtalghany anyq.

Mongholiyadaghy qazaq әdebiyeti de halyq auyz әdebiyetinen nәr aldy, keyin jazba týrine auysyp, sóz ónerining irgeli salasyna ainalyp, damydy, qalyptasty. Ondaghy qazaq әdebiyetining týrli janrlar boyynsha qanat jayyp damuyna ózderi ómir sýrgen ruhany ortasy Mongholiya әdebiyeti de, mәdeny baylanysy tyghyz sabaqtasqan Qazaqstandaghy últtyq tól әdebiyet te ong yqpal etken eleuli faktor bolyp keldi. Qay túrghydan kelsek te, ony birtútas qazaq әdebiyetinen bólip qaraugha esh negiz joq.

Altay tauynyng kýngeyi men teriskeyin alma kezek meken etip jýrgen qazaq ishindegi oneki ata Abaq Kerey men Uaq, Nayman ruynan taraytyn qandastarymyz 1867 jyldan bastap, Monghol elining batys ónirine túraqtay bastaghan.  Osylaysha, kóship-qonyp jýrgende auyzsha taraghan ólen, jyrlaryn jazbagha, jazbashany kitap etip bastyrugha kóshti. Osynyng ózi әdeby prosesting damu zandylyghy ayasyndaghy shynayy qúbylys bolyp tanylady.  

Jazba әdebiyetting kóshbasshysy Aqyt qajy Ýlimjiúly Altay tauynyng qos ónirin kezek mekendegen Shynjang men Mongholiyadaghy qazaq diasporasyna ortaq túlgha. Balalyq shaghynda auyl moldasynan, keyin Búqar medresesinde dәris alyp arab, parsy tilderin, sonday-aq sharighat pen tәjuitti ýirengen. 1908 jyly Altay, Qobda aimaqtary qajylar tobynyng tilmashy bolyp, Mekkege barghan.

1910 jyly tughan jerine oralghan son, Sarytoghay auylynda meshit saldyryp, medrese ashyp bala oqytqan. 1939 jyly Shyng Shisayding ýkimetine qarsy shyqqan halyq kóterilisine belsene qatysqany ýshin tútqyngha alynyp, meshiti talqandapyp, kitaptary órtelgen, 1940 jyly týrmede azaptap óltirilgeni turaly tarihy derek bar.

1891-1914 jyldary Sankt-Peterbor, Qazan baspalarynan Aqyt qajynyng «Jihanshah», «Ahiyretbayan», «Sәipilmýlik – Jamal» dastandary, «Abiyat ghaqidiya», «Seyitbattal  Ghazy», «Ishan Mahmúd» atalatyn kitaptary birneshe mәrte jaryq kórdi. Onyng shygharmalary «A. Altayskiy» degen býrkenshik atpen «Ayqap» jurnalyna da jariyalanyp túrghan. Aqyt ólendi aluan yrghaqta nasihat, nazira, ghaqliya týrinde jazghan. Oy tolghauda Abay mәnerine den qoyady. Abay ólenderin ýlgi ete otyryp, «Dәleylul-ghaqyliya» (Aqyl týbi) ólender toptamasyn jazyp shyqqan. «Adamnyng jasy», «Asan ata», «Shynjan qaritasy», «Kerey shejiresi», «Er Jәnibek», «Altay» dep atalatyn tuyndylary el arasyna keninen taralghan. Býginge deyin Aqyn Aqyt Ýlimjiúly Qarymsaqovtan bastap osy ónirding 30-dan astam halyq aqyndarynyng shygharmalary jinastyrylyp, zerttelip, el iygiligine ainalghanyn zertteushiler dәleldep otyr.

A.Ýlimjiúly jastargha bilim, tәlim-tәrbie beruge, últymyzdyng oi-pikirining qalyptasuyna  yqpal etken, qazaq әdebiyetining damuyna eleuli ýles qosqan kesek túlghaly danaghói.  

Jalpy osy ólkedegi qazaqtardan jinalghan auyz әdebiyeti ýlgisindegi 5 tomdyq kitap basylyp shyqqanyn atap aitqan jón.

Osynday bay múradan bastau alghan Mongholiyadaghy qazaq әdebiyetininning jazbasha ýlgisi 1940 jyly Bayan-Ólgiy aimaghy qúrylghan kezden bastap damudyng jana jolyna týsti. Elding mәdeny ómiri janasha damugha, әlem órkeniyetining kóshine bet týzeuge baghyt tapty. Osy orayda eldegi qazaq әdebiyetining damu tendensiyasyn ýsh kezenge bólip qarastyrugha bolady:

Birinshiden, 1891-1914 jyldary Aqyt aqynnyng kitaptary basylyp shyghyp, jazba әdebiyetting payda boluy. Halyq arasynda medreselerde sauat ashqan jandardyng kóbengi, kitap oqu ýrdisining birtindep qalyptasuy atalmysh kezenning basty ereksheligi retinde tanylady.

Ekinshiden, 1940-1980 jyldar – jana ýlgidegi әdebiyetting qalyptasu kezeni. Búl kezeng el tarihyndaghy eleuli betbúrystarmen ereshelendi. Jeke aimaq qúryldy. Qazaq baspa isining negizi qalandy. Alghashqy gazet, jurnal shygharyldy. Aymaqta әdeby ýrdis qaryshtap damuyna sebepker bolghan basty faktor halyqtyng jappay sauatty boluy edi. Mongholiya memleketi krillisa әrpin qoldanugha kóshui, Qazaqstanmen mәdeny qarym-qatynastyng jolgha qoyyluy, qazaq tilindegi gazet-jurnal, әdeby kitap, oqu qúraldarynyng tikeley jetkizilip túruy aimaqtyng tól әdebiyetinin, aqyn, jazushylarynyng tuyp, qalyptasuyna iygi yqpal etti.

Ýshinshiden, 1980 jyldan býginge deyingi damu kezeni. Ádeby orta jana buyn ókilderimen tolyghumen qatar shygharmalaryn monghol jәne qazaq tilderinde qatar jazatyn jazushylar shoghyry payda boldy. Nәtiyjesinde kórkem audarma salasy qarqyndy damydy. Abay, Jambyl jyrlarynan bastap, Múhtar Áuezov, Ghabit Mýsirepov, Sәbit Múqanov syndy klassikter shygharmalary týpnúsqadan monghol tiline tikeley audarylsa, ejelgi monghol әdebiyetining asa qúndy mәdeny múrasy – «Mongholdyng qúpiya shejiresinen» bastap D. Nasagdorj, B. Rinchen, S. Damdinsýren, Ch. Lodoydamba bastaghan jazushylardyng tuyndylary qazaq tiline audarylyp, jaryqqa shyqty.

Atalmysh ýsh kezenning birinshisin jogharyda aittyq. Onyng birden bir kórnekti ókili Aqyt qajy Ýlimjiúly ekendiginde dau joq. Al, ekinshi kezenning eng negizgi tarihy oqighasynyng biri retinde Mongholiya jazushylar odaghynyng 1948 jyly ótken qúryltayy qabyldaghan sheshim bolatyn. Onda Bayan-Ólgiy aimaghynda qazaq әdebiyeti ýiirmesin ashu kózdelgen. Kórnekti aqyn  Aqtan Babiyúly, qazaq diasporasynyng asa daryndy jazushysy Qúrmanhan Múqamәdiyúlynyng shygharmalaryn mongholsha audarmasy arqyly tanyp moyyndaghan monghol jazushylary osylaysha aimaqta jazushylar bólimshesining negizin qalady. Sol tústaghy odaq tóraghasy B. Sengee  bastaghan ókilder aimaqqa arnayy at basyn búryp, qazaq qalamgerlerine arnalghan ýiirmeni ashyp berip ketken.  

Derbes aimaqtyng qúryluymen birge muzykaly drama teatry, ana tilimizdegi «Órkendeu» gazeti (keyin «Jana ómir» ataldy), 1957 jyldan bastap, mausymdyq «Jana talap» alimanaghy (qazirgi «Shúghyla») sekildi últ ruhaniyatynyng mәdeny oshaqtary shanyraq kóterdi. 1968 jyly 28 jeltoqsanda Monghol halyq Respublikasy jazushylar odaghynyng qazaq bólimshesi resmy týrde qúrylyp túsaukeserin jasady.   

Endi, jana zaman әdebiyetining kórnekti ókilderi jayynda birer sóz. Eskining sony, jananyng basy bolghan Aqtan Babiyúly jastayynan aqyndyqpen kózge týsken eken. Aytysta top jaryp, ózinen búrynghy aqyn-jyraulardyng shygharmalary men auyz әdebiyetining tuyndylaryn jattap, óz ólenderimen qosa aityp jýredi. Keyin aqyndyq jolynda óz órnegin sala bastaydy. «Kedey kýi», «Biylerge», «Túqan biyge», «Tóre Saghidoldagha», «Ordabaygha», «Halel men Mәlik moldagha», «Átten, shirkin qazaghym», «Qarau baygha» ólenderi halyqtyng múnyn joqtap, mýddesin qorghaugha baghyttaldy.

Aqyn lirikasynyng negizgi taqyrybynyng biri enbek jayynda boldy. 1948-1949 jyldary halyqty enbekke, bilimge shaqyrghan ólenderi «Órkendeu» gazetining әr sanynda jaryq kórdi. 1960 jyldardan keyingi ólen, tolghaulary halyqtyng sol úiymshyl enbegimen jasalghan halyq sharuashylyghy men mәdeniyetining jetistikterine, auylymyzdaghy ózgeristerge arnaldy.

Aqyn ózining eren enbegimen jana qogham qúryp jatqan adamdarymyzdyng qajyrly qimylyn dәriptedi. Osy tektes «Ólgiy», «Jana ómir», «Malshylargha», «Teatrgha quanysh», «Senen biyik», «Men de tilshi bolghanmyn», «Aldynghy tolqyn aghadan» qatarly kóp óleni auyl ekonomikasy men mәdeniytindegi eleuli ózgeristerdi beyneleuge arnalghan. Aqyn búl taqyrypqa «Jaqsy malshy men jalqau malshynyng aitysy», «Aymaqtyng 20 jyldyghyna», «Toygha tartu» atty tolghau, dastandaryn da arnady.

Tabighat lirikalary da aqynnyng kóp jyrlaghan taqyryptarynyng biri. «Qobda ózen», «Besbogdanyng qoynauy», «Tughan ólke», «Bóken tau», «Bes Bogdanyng túlghasy» sekildi ólenderinde edji mekenning qoyny tolghan baylyghyn, ony iyegerip, jer kelbetin ózgertip jatqan adamdarymyzdyng eren enbegimen  baylanystyra suretteydi. Al «Kóp әiel alushygha», «Hoshuun darghygha», «Qapyshqa», «Týrkistangha», «Erinshekterge», «Aldamshy», «Kórikbaygha», «Barmaq basty, kóz qysty», «Bir dosqa», «Torsyqpaydyng tolghauy» atty ólenderinde qogham damuyn keri tartushy kýshterding minez-qúlqyndaghy kelensiz jaylar, mesheulik, mәdeniyetsizdik, toghysharlyq, jalqaulyq, salaqtyq sekildi kelensizdikterdi  qatal syngha alady. Ol kisi «Órkendeu» gazetinde jurnalist bolyp qyzmet etken kezderinde óleng formasyndaghy felietonnyng jana ýlgisin qalyptastyrdy. 

Aqtan shygharmashylyghynda onyng poemalary eleuli orynda túr. Ol «Býrkit» (1959 j.), «Dosymbek-Balqiya» (1964 j.), «Ómir joly» (1972 j)/ ayaqtalmaghan poemalarynda Mongholiya qazaqtarynyng revolusiyalyq janaru aldyndaghy әleumettik túrmysyn tereng ashyp kórsetedi. «Býrkit» poemasy aqyn poeziyasynyng shoqtyghy biyik belesi. Sonymen qatar Aqtan aqyn Mongholiyadaghy qazaq әdebiyetinde dramalyq shygharmagha tyngha týren salyp, alghashqy dramaturg jazushysy atandy. Muzykaly drama teatrdyng perdesi túnghysh ret aqynnyng tyrnaqaldy dramalyq tuyndysy «Ermalaymen» (1940 j.) ashyldy.

Múnan basqa avtor qalamynan «Qalqaman Mamyr», «Jas óren», «Jamal», «Qalyng mal», «Aqaysha» siyaqty dramalyq shygharmalar tudy. Tuma talant iyesi, qalamy jýirik aqyn Aqtan shygharmalary qazaq, monghol, orys tilinde jaryq kórip, birneshe әdebiy-kórkem jinaqtargha endi. Merzimdi  baspasóz betteri arqyly da qalyng oqyrmangha jetti.  Onyng kóptegen ólenderi slovak tilinde jaryq kórgen eken. Yakutiyanyng týrki tekti saha oqyrmandary Aqtan ólenderin óz ana tilinde oqidy degen derek bar. «Shygharmalary» jәne «Tandamalylary» monghol tiline audarylyp, birneshe ret basylyp shyqty. Sonday-aq, orys, cheh, qytay, vietnam, buriad, saha, altay, tyva tilderine audarylyp jaryqqa shygharylghan.

Kórnekti jazushy, qogham qayratkeri Qúrmanhan Múqamәdiyúly (1923-1964) Mongholiyadaghy qazaq әdebiyetining negizin qalaushylardyng biri. Múghalimder mektebin bitirgennen keyin 1948-1950 jyldary aralyghynda Mәskeude әskery joghary bilim alghan ol,osy uaqyt ishinde orys tilin jetik mengerdi. Sonyng arqasynda úly orys әdebiyeti men әlem әdebiyetining ýzdik tuyndylarymen jiti tanysty. Keyin Bayan-Ólgiy aimaghyna oralghan song el basqaryp, resmy organdarda jauapty qyzmetter atqaryp,  sayasy túlghagha ainaldy. Sonymen qatar kórkem әdebiyet salasynda qajyrly enbek etip, artynda óshpes iz qaldyrghan ýlken jazushy dengeyine kóterildi.Onyng «Jút ala ma, júrt ala ma?» degen kórkem ocherki osy eldegi qazaq baspasózindegi dәstýrli malsharuashylyghynyng ózzekti mәselelerin kótergen alghashqy sýbeli enbek ekendigi kezinde ghylymy dissertasiyamyzgha arqau bolghan.

Qúrmanhan  dramaturg, audarmashy retinde de Mongholiya әdebiyetine kóp enbek sinirdi. 1956 jyly monghol jerinde shanyraq kótergen qazaq últtyq teatrynyng sahnasy «Kezeng ýstinde» atty piesasymen kәsiby jana baghytqa bet týzegen. Jazushy retinde Q. Múqamәdúlynyng qalamynan tughan shygharmalar aty anyzgha ainalghan shyghystanushy, akademik B. Rinchenning audaruymen tyva, orys tilderinde jaryqqa shyghuynyng ózi onyng qarymdy qalamger ekendigin anghartady. Al, Qúrmanhan aghanyng ózi Mongholdyng jana zaman әdebiyetining negizin salushysy D. Nasagdorjynyng әigili «Júmbaq tóbeler» operasynyng liyberattosy men birneshe әngime, ólenderin qazaq tilinde sóiletti. Búl da onyng suretker retindegi talghamy men tabyndylyghynyng dengeyin kórsetse kerek.

         Kórnekti jazushy, Mongholiyadaghy qazaq әdebiyetining negizin salushy Qúrmanhan Múqamәdiyúlynyng tandauly shygharmalarynyng jeke jinaqtary monghol tilinde Úlanbatyrda, qazaq tilinde Ólgiy qalasynda birneshe ret basylyp, oqyrman qauymnyng yqylasyna bólengen bolatyn.

         Mongholiyadaghy qazaq әdebiyetining tarihynda roman janryn әkelgen jazushylar qataryna Maghauiya Súltaniyaúly, Eleusiz Múqamәdiyúly, Islam Qabyshúly, Qauiya Arysbayúly, Jәmliqa Shalúly, Sheriyazdan Nyghyshúly, Súltan Tәukeyúly syndy jazushylar jatqyzylady.

         Jalpy atalmysh eldegi qazaq әdebiyeti týrli janrlar boyynsha keng óristep jan-jaqty damydy. Aytalyq, satira salasynda Aqtan aqyn negizin salghan ýrdisti Kәkey Janjunúly, Batay Maqabylúly jalghastyrdy. Kәkey asa talantty satirik bolumen qatar lirik aqyn retinde de tanylghan iri túlgha.

         Kәkey Janjúnúly Almatydaghy Abay atyndaghy Qazaq pedagogikalyq institutynyng 1971 jylghy týlegi. Óte bilimdi әri daryndy qalamger qazaq әdebiyetning jana sipatta damyp, qalyptasuyna zor ýles qosty. 1982–1993 jyly Mongholiyadaghy qazaq әdebiyeti kenesin basqardy. Ádeby «Shúghyla» jurnalynyng bas redaktory bolyp qyzmet etti. Osy jyldarda әdebiyet auylyna bet búrghan kóptegen jastardyng ishinde Kәkey Janjúnúlynyng tәrbiyesin kórmegeni kem de kem. Ol qalamynyng jeli bar talay jasty әdebiyet degen kiyeli әlemge tartyp, onyng qyr syryna baulyghan edi. Ol kisining til, әdebiyet, tariyh, etnografiya, óner salasyndaghy bilimining telegey teniz terendigine talay jandar tәnti boldy.

         Kәkey Janjúnúly — Mongholiyadaghy qazaq orta mektepterine arnap әdebiyet oqulyghyn dayyndaghan әdisker ghalym da edi. Monghol jerinde aitys ónerining qanat jangyna ólsheusiz ýles qosty, etno әn ónerining tobyn qúryp, halyqqa nasihattady. Qazaq auyz әdebiyetining ýlgilerin, asyl qazynasyn jinap, birneshe kitapty jaryqqa shyghardy.Óz qalamynan tughan onshaqty jyr jinaqtary men әzil-syqaq әngimeleri qazaq jәne monghol tilderinde jariyalandy.

         «Jana ómir» gazetinde tilshi, jauapty hatshy, redaktor, jazushylar kenesining mengerushisi bolghan býgingi tanda Ólgiy qalasynda túratyn Shynay Rahmetúlynyng da osy elding әdeby ómirinde oiyp túryp alghan orny bar. Shynaydyng «Oy úshqyr», «Armanym aq túlparym», «Erke kiyik», «Qarager», «Kiyeli saqina», «Hýsliyn och» kitaby monghol tilinde, «Áyel múny», «Ospan batyr», «Nauryz jyry», «Mongholiya qazaqtarynyng ata-tek shejiresi» «Mongholiya Qazaqtarynyng aqiqat tarihy» sekildi kóptegen kitaptaryn jaryqqa shygharghan jazushy kórkem әdebiyetting barlyq janrynda derdik qalam tartty.

Aymaq teatrynda birneshe piesasy sahnalandy. Kóptegen monghol shygharmalaryn qazaqshagha, I.Esenberlinning «Qahar» romanyn, O.Bókeev, K.Segizbaev әngimelerin monghol tiline audardy. Mongholiya Qazaqtarynyng әdeby múralaryn jinaqtap, Aqyt Ýlimjiúlynyng «Ghahliya», «Jihansha» kitaptaryn, «Mongholiya Qazaqtarynyng dәstýrlik auyz әdebiyeti» kólemdi ghylymy enbegin jazghan. «Aqbota» әngimesine «Jalyn» baspasynyn, «Iman» poemasyna Aqtan Babiyúly atyndaghy syilyq berilgen.

 «Mongholiyadaghy qazaq halqy» (2007 j.), «Alashapqyn» (2008 j.), «Darigha» povesti (2008 j.), «Monghol qazaq dәstýrindegi úqsastyq» ghylymy esse (2009 j.), «Salt-sana» (2011 j.) eibekterin jaryqqa shyghardy.

Mongholiyadaghy qazaq әdebiyeti syn, zertteu salasy boyynsha da óz qoltanbasy bar qalamgerler shoghyryn qalyptastyrdy. Eldegi halyq auyz әdebiyetin zertteu salasyna filologiya ghylymdarynyng doktory Qabidash Qaliasqarúly, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Aqedil Toyshanúly den qoyyp óz enbekterimen sýbeli ýles qossa, shygharmashylyq sheberlik mәselesin zerttep zerdeleuge, kәsiby túrghydan taldaugha Yaky Iliyasúly, filologiya ghylymdarynyng kandidattary: Quanghan Júmahanúly,  Esengýl Kәpqyzy, Qinalghan Jylqyaydar atsalysty.

Kórkem audarma salasynda Qahar Oinaqbayúly, Jәmliqa Shalúly, Mongholhan Bestayúly, Jýkel Qamayúly, Abay Mauqaraúly jәne osy joldardyng avtory ózindik ýlesin qosqanyn atap aitu lәzim.

Mongholiyadaghy qazaq әdebiyeti – býginge deyin birshama ghylymiy-zertteulerge nysan bolghan auqymdy sala. Degenmen, әli de bolsa onyng qarastyrylmaghan tyng salalary jetkilikti. Sondyqtan, birer ghylymy zertteuler, dissertasiyalarmen ol shektelmek emes. Ony keshendi týrde zerttep, birtútas qazaq әdebiyetindegi ornyn belgileuge arnayy ghylymy jobalar taghayyndalyp, derbes institut qúrylyp ainalyssa, qazaq ruhaniyatyna qosylghan sýbeli ýles bolar edi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377