Eski sýrdektegi eski hәm Jana Qazaqstan
Qantar oqighasy Qazaqstan biyligine jәne tútas elge berilgen zor mýmkindik edi. Biz sodan aiyryldyq. Áriyne, mýmkindikti biylik óz mýddesine paydalandy, biraq halyqqa onyng iygiligin kóretin kýn alystap barady.
Avtoritarlyq rejimde eski biylikti qaralap, ózinikin dúrys sanau kez kelgen jana biylikting dәstýrli ritorikasy. Qantar oqighasynan beri eki jyl ótse de, biylik Nazarbaev jýiesin qaralap, úpay jinaghanymen, sol dәuirding eski sýrdeginen ainymay keledi: әdil saylau ótkizgen joq (Preziydenttik jәne Parlamenttik saylaudyng qalay ótkenin bәrimiz bilemiz); sot jýiesin biylikting ózi basqaryp otyr (sot tәuelsiz bolmay, zannyng әdil oryndaluy mýmkin emes); sóz bostandyghy «tenge saughan» blogerlerding qolyna ótti (olar barlyq taraptyn, oppozisiyanyn, biyliktin, aqshaly toptyng da sózin sóileuge әbden tóseldi); «162 oligarh» jana biylikpen ymyragha kelip, «paydasyn bólisuge» kóshti; «Eski Qazaqstandaghy» ekstraktivti ekonomika instituttary qaz-qalpynda júmys istep túr. Sonda ne ózgerdi? «Ádiletti», «jana» Qazaqstandy qaydan tabugha bolady? Osy ketkenimiz ketken be, әlde qazaqtyng da el qatarly ghúmyr keshuge qaqysy bar ekenin týsinetin «aqyldy bastar» biylik kemesin dúrys baghytqa búra ma? Búl súraqtar turaly oilasan, qazirgi biylikting «kýshti Preziydent – yqpaldy Parlament – esep beretin Ýkimet» degen payymgha arqa sýiegen logikasynan týnilesin...
Kedey bolsan, ózine úqsamaysyn...
Qaytalap aitayyq, Qantar qasiretti bolsa da, mýmkindik edi. 238 beybaqtyng qanymen kelgen mýmkindik edi. Shyn mәninde fundamentalidy sayasy ózgeris jasaytyn, ekonomikany monopoliyalyq qúrsaudan bosatyp, jalpy halyqtyq iygilikke beyimdeytin mýmkindik edi. Biylik sol mýmkindikti «super preziydenttik» qúrylym qúrugha paydalandy. Basqasha aitqanda, mýmkindikti sayasy ózgeris jasaugha emes, jýieni odan ary kýsheytip, bir ortalyqqa shoghyrlandyrugha júmsady. Nege olay istedi?
Múnyng sebebin Afrika elderining superdiktatorlarynyng ómirbayanyn oqysanyz, anyq týsinesiz. 1960-70 jyldary birinen song biri tәuelsizdik alghan memleketter óz halqyn otarlaushylardan ary tonady. Otarlaushylardyng qarapayym «qúldary» ózi sekildi, biraq otarlaushy elitagha jaqyn «qúldardyn» qúldaryna ainaldy. Afrika elderining basym bóligi Europa elderining búghauynan qútylghanymen, jemqor diktatorlardyng tyrnaghyna tútyldy. Tipti jana diktatorlar otarlaushylar qúrghan ornyqty bolmasa da óz jýiesi bar ekonomikalyq instituttardy qiratyp, tek ózining ainalasy men tughan-tuysqandaryn bayytumen, olargha sheksiz mýmkindik berumen ainalysty. Kózdegenderi qalayda biylikte úzaq otyru, ózine qarsy shyghar jan bitkendi qaldyrmau boldy. Qara qúrlyqtaghy birinen biri asyp týsken qatal rejim әli de jalghasyp keledi. Kerek bolsa, olar óz halqyn qúldyqta ústau ýshin hәm ózining biyligin saqtau ýshin otarlaushylar salghan infraqúrylymdardy talqandap, mektepter men emhanalardy satyp, óz halqyn týnekke batyrudan da tayynghan joq (biz naqty mysal keltirmedik, izdegen adam bolsa, adam aitsa nanghysyz talay isti internetten-aq oqy alady).
Qazaqstan onday joldy tandaghan joq... deysiz ghoy. Áriyne, olardan bólek, biraq Qazaqstan ózining «núrly jolyn» tandady. Jaqsy bolsyn, jaman bolsyn, bizge Sovet odaghynan belgili dәrejede industriyasy órkendegen qogham qaldy. Jenil ónerkәsip pen irgeli kәsiporyndardy negiz etken jýzdegen zauyt-fabrikalar men óndiris oshaqtary boldy. Búl infraqúrylymdar men óndiris oshaqtary ótken ghasyrda qazaqtyng qanymen qalanghan «múra» edi. Sonday qoghamdy zorlyqpen ornatqan sovet odaghy qazaqqa ne istemedi? Milliondagha halyq ashtyqtan qyryldy, qughyn-sýrginge úshyrady, shetel asty, óz jerinde qúldyq kep kiydi, mәngýrttendi, tilinen, dilinen baz keshti... Endi tym qúrysa, azat tanda, tәuelsiz elde sonday zobalanmen kelgen iundustriyaly әleuetting az da bolsa qyzyghyn kóruge tiyis edik qoy...
Joq, óitpedik. Ónerkәsip oshaqtarynyng kóbin talqandap, temir-tersekke ainaldyryp, shetel asyrdyq. Sebep: «kapitalistik jýiege, naryqtyq ekonomikagha» beyim bolmady. Búl – biylikting jauaby. Al shyn mәninde bilikti, arlyraq basshy bolghanda, sol zauyt-fabrikalardy modernizasiyalap, zamangha beyimdep saqtap qalugha bolar edi. Mysaly, Qordaydaghy teri óndeytin, Almatydaghy ayaqkiyim tigetin fabrikany aitayyqshy. Búl eki fabrika men «naryqtyq» ekonomikanyng ýilespeytindey eshtenesi joq edi. 90 jyldardyng orta sheninde júrttyng jalanayaq qala jazdaghany shyndyq qoy. Milliondaghan malyn etke arzan baghada ótkizip, sovhozdar men kolhozdardy «týgimen jútqandar» sol maldyng terisin saudalasa da әjeptәuir tirlik ister edi. Adamgha tamaq qanday qajet bolsa, ayaqkiyim de sonday qajet edi ghoy. Endi onday óndiris oshaqtaryn qúru ýshin qanshama jyldar ketedi. Milliardtaghan qarjy, tehnologiya, infraqúrylym kerek. Jana zauyt saludyn, ony iske qosyp, myndaghan adamdy júmyspen qamtudyng qanday mihnat ekenin kózben kórip otyrmyz. Jalghan statistikagha sýiengen avtoritar rejim «ýdemeli industrialdy-innovasiyany» qalay jýzege asyrghanyn barshamyz bilemiz. Nazarbaev túsauyn kesip iske qosqan jýzge juyq zauyt-fabrikalar qazir qayda? Kóbi «aqsýiekterdin» kezekti jemqorlyq shemasy ghana bolghan joq pa? Qolymyzdan jana industriya qúru kelmeydi eken, búrynghy óndiris oshaqtaryn nege saqtamadyq?
Jauap bireu – Nazarbaev ta tura afrikalyq basshylar sekildi oilady: ózining biyligin kýsheytu ýshin bar baylyqty janyndaghylarmen bólisuge kelisti, olardyng úrlauyna, tonauyna jol berdi. Qazaqstannyng asty-ýsti baylyghyn, zauyt-fabrikasyn, auylsharuashylyq sektoryn kýiretip nemese sybaylastaryna ýlestirip, tek azdaghan topty bayytugha mýddelilik tanytty. Nazarbaevtyng ózi bir sózinde «kez kelgenindi qolynnan jetektep aparyp týrmege otyrghyza alam» demep pe edi? Ol shynynda da solay istey alar edi (ózine jaqpaghandardy, sózine kónbegenderdi týrmege jauyp, túqyrtyp, tipti ajalgha baylady da). Óitkeni, olardyng el baylyghyn úrlauyna, tonauyna, jegidey jeuine oray tudyrghan biregey shemanyng tól avtory Nazarbaevtyng ózi edi. Memleketin tonaudyng әlemde neshe jýzdegen tәsili bar. Halyqtyng yrysyn tógip, jeke basyna júmsaytyndardyng qulyghyna qúryq boylamaydy. Olar óz halqynyng belgili bir tobyn ghana bayyta otyryp, ózining ýstemdigin saqtaugha úmtylady. Sol isterin «elding erteni ýshin» degen úranmen bastap, sol úranmen ayaqtaydy. Avtoritarly jýiening basyndaghylar «kedey bolsa ózine úqsamaytynyn» óte jaqsy biledi. «Demokratiyalyq elde baylar biylikke keledi, avtoritarlyq elde bay boludy kózdegender biylikke keledi» degen sóz dәl aitylghan. «Eski Qazaqstan» óz kózdegenin mýltiksiz oryndady. Olar ýshin halqynyng bolashaghynan góri, ainalasyndaghylardyng ýstem bolghany manyzdy boldy. Biz búl jerde jekeshelendiruge kinә artpaq emespiz. Jekemenshik – naryqtyq ekonomikanyng basty tiregi. Azamattyng jeke mýlkin, biznesin, baylyghyn zany bekem elder barynsha qorghaydy. Bizding eldegi jekeshelendiru – zansyzdyqtyn, әdiletsizdikting kórkem ýlgisi ispetti. Qolda bardy úqsatugha emes, ony býldiruge biyliktegi tútas qúrylym júmyla kiristi. Kimning qolynda biyligi bar, kim kýshti, kim qu, solar sovettik Qazaqstannyng barlyq baylyghyn menshiktep, qarasha halyqqa az jyldyng ishinde qojayyn bolyp shygha keldi. Olar ózderining búrynghy jýiening «qúly» ekenderin úmytyp, aqsýiek әuletpiz dep oilady. Tura Afrikadaghy siyaqty bәrinen ýstem tap ókilderi qalyptasty. «162 oligarh» – eks-preziydent Nazarbaev qalyptastyrghan az shoghyr ghana. Olar jayly Preziydent Qasym-Jomart Toqaev: «Birinshi Preziydent – Elbasy túsynda Elimizde óte tabysty kompaniyalar toby jәne tipti halyqaralyq ólshemder boyynsha da óte bay adamdar payda boldy» dep Qantardan keyingi jiynda ózi de aitqan bolatyn. Solargha jetsem degen pighylmen jetilgen qanshama «aqsýiek» bar. Olar superelitagha kire almaghany ýshin Nazarbaevqa ókpeli boluy da mýmkin. Paradoks. Endi sol «ókpeli» toptyng dәuiri kelgendey...
Jekemenshikti qorghamau – memleketting memleketsizdigining belgisi. Qantardan keyin ózining óndirisinen, kәsibinen, qyruar qarjysynan aiyrylghan qanshama adam zaryn aityp, múnyn shagha bastady. Qayrat Satybaldy men onyng әielining ózi talay kәsipkerdi qan qaqsatqanyn estip otyrmyz. «Jana Qazaqstan» onday bezbýirektikten ada bolsa deysin. Biraq jana kәrimder, jana qayrattar, jana bolattar shyghyp jatqanyn da estip qalyp jýrmiz. Búrynghy dókeyler «kryshovati» etkenderdi endi «jana» Qazaqstannyng superelitalary óz qaramaghyna alyp, sózine kónbegenderin «aydaugha» sala bastaghanyn el kóp aityp jýr... Ony istep otyrghandar búrynghy superelita ókilderine ene almaghandar deydi. Kezinde qauqary jetpegendikten «Nazarbaevqa ókpeli» bolghandar, endi «kek alugha» japyryla kirisken boluy da mýmkin. Mýmkin emes, solay. Jýie ózgermegen, әdeletti qogham ornamaghan, zang ýstemdik qúrmaghan, sot tәuelsiz bolmaghan elde, basqasha bolmaydy. «Eskinin» ornyn «jana» basady. Bizding «jana» dep otyrghanymyz búrynghy «eski». Esh aiyrmashylyq joq. Oligopoliya ýrdisining jana kezeni bastalghanyn ghana bayqaugha bolady. Búrynghy oligarhtardyng múrty da qisayghan joq, tek «jana» biylikpen kelisti nemese olarmen baylyghyn bólisuge kóndi. Eger kelispegen bolsa, Nazarbaev aitqanday kez kelgenin qolynan jetektep aparyp, týrmege tyghar edi. Kerisinshe, Qúlybaevtar men Kiym-Niylerding baylyghy Qantardan keyin tipti de eselenip, «Forbs» tiziminde jyl sayyn órlep barady. Osynyng bәrin kórip otyryp, «әdiletti Qazaqstannyn» dәrmensizdigin emes, eski sýrdekten shyqqysy kelmeytin, óz basyn ghana kýitteytin shoghyrdyng qolyna ótkenin bajaylaysyn.
«Kishkentay nazarbaevtar» jәne sorgha ainalghan baylyq
Qasiretti Qantar – elding eng ýlken tragediyasy. Biraq odan da ótken tragediya bar, ol – býgingi biylikting sol oqighany qarapayym júrttyng ýreyin úshyratyn kózir retinde paydalanuy. Biylik basyndaghylar әlikýnge deyin Qantardyng aq-qarasyn ashyp, halyqqa naqty kartasyn kórsetken joq. Qalay bastaldy, qalay órbidi, halyq nege әkimdikterge lap qoyyp, órtedi – sebep-saldaryn tolyq anyqtap, týsindirgen joq. Sol ýshin de býgingi biylikke senimnen góri kýdik basym. «Áldebireu úiymdastyrghangha» sayatyn jel sózden qúlaq túnady: úiymdastyrghan Kәrim Mәsimov pe, Qayrat Satybaldy ma, joq, Nazarbaevtyng ózi me? Búl súraqqa eshkim mandytyp jauap bermeydi. Kerisinshe, Qantar kezinde oqqa úshqandardy kinәlau basym; oqighanyng shyndyghyn talap etkenderdi qudalau jýieli týrde jýrip jatyr; Qantar qasiretin paydalanyp, biylik ózining bolashaq opponentterin túsaulau ýrdisin pәrmendi jýrgizip otyr. Eger zer salyp qarar bolsaq, әl-әzir qazirgi biylikke «opponent» deytindey eshkim joq (oppozisiyany әldeqashan Nazarbaev túnshyqtyrghan), óz kólenkesinen qorqatyn jýie (avtoritarlardyng bәri ózining ainalasynan seskenedi, óitkeni, ózining biylikke qalay kelgenin jaqsy biledi) Duman Múhamedkәrim men Aygerim Tileujan, әlemge tanymal jelayaq Marat Jylanbaev, sayasatker Janbolat Mamay sekildi sóz jýzinde emes, is jýzinde әdiletti qogham qúrudy ansaytyndardy qughyndap, týrmege jabady. Qazir Qazaqstanda sayasy sebeppen sottalghandardyng sany Nazarbaev kezeninen әldeqayda kóp ekenin qúqyq qorghaushylar aityp-aq keledi. Búnday sәtte «kýshti Preziydent» kóz júma qaraydy, «yqpaldy Parlament» ýnsiz qalady, «esep beretin Ýkimet» kýshtik qúrylymdardyng qauqaryna senedi. Nege? Óitkeni, Nazarbaev ketkenmen, nazarbaevtyq jýie sol kýii biylikte otyr, myndaghan «kishkene nazarbaevtar» biylik tarmaghynyng әr salasyn shengeldep alghan.
Qantardan keyin sayasy reforma bolatynyn Preziydentting ózi aitty. Biraq eshtene ózgermegenin, eshqanday sayasy reforma bolmaghanyn barsha halyq sezip otyr. Ekonomikany modernizasiyalay almaytynyn bilgen biylik sayasy reformany da qarq qylmaytynyn týsinse kerek. «Áueli ekonomika, sosyn sayasat» ústanymynyng ekeui de ertegi bolyp edi, «Jana Qazaqstan» ókilderi sayasatty da, ekonomikany da reformalay almaytynyn, oghan talpynys jasau ýshin airyqsha erik-jiger kerektigin ishteri sezetindey. Onday erik-jiger bolmaghandyqtan da, «kosmetikalyq reforma» jasaumen shekteluge mәjbýr.. Anyghy, sayasy reforma jýieli jýrmey, eshqashan da ekonomika túraqty damymaydy. Azdaghan kórsetkish, uaqytsha damu, JIÓ-ning birer jyldyq ósimi Somaliyde de, Kongoda da bolady. Nazarbaevtyng kezinde de boldy. Búl dalanyng asty-ýstindegi qisapsyz baylyqtyng jón-josyqsyz iygeriluinen tughan «kóbik qarjynyn» arqasy bolatyn. Jemqorlyqqa belshesinen batqan, әdilettilikti әlimjettikpen shatastyrghan, jeke adamnyng qúqyn taptap, tek yqpaldy toptyng mýddesin qorghaytyn, soty basqarylmaly, zany lobbisterding yqpalymen jazylatyn elde qisapsyz baylyq halyqtyng baqytyna emes, soryna ainalady. Oghan әlemde mysal kóp.
Bizding biylik týbegeyli sayasy reformany nege jasamaydy deysiz ghoy. Óitkeni, biz avtoritarlyq rejimge bas úrghan elmiz. Avtoritarlyq rejimdi qalaytyndar sayasatty – makiavelliylik qulyq dep oilaydy, al órkeniyetti qogham qúrushylar sayasatty әdiletti qogham qúrudyng qúraly dep týsinedi. «Super Preziydent» úghymy – bizding jýiedegi avtoritarlyq rejimning negizi. Biylik ortalyqtandyrylsa, preziydentting «superligin» shekteytin tetik bolmasa, Parlament quyrshaq qalpynan ózgermese, biyliktegi iydeologtar qanshalyqty kóregen bolsa da, sayasy reforma jasay almaydy.
Qantar oqighasy – sonyng dәleli. Ony kimning úiymdastyrghanyn dәl qazir kesip aitu qiyn (biylikting shyn jaghdaydy jasyruy әldebir absurd jayttyng bolghanyn aighaqtaytynday). Tipti, dәl osy shaqta onyng manyzy da shamaly. Sebebi, Qantar biyliktegi klandardyng bir-birinen ese qaytaru qúralyna ainalyp ýlgerdi. Tәuelsiz sot joq elde, shynayy әdiletti tergeuding boluy mýmkin emes. Kýni keshe eldi tonap bayyghandar, sot jýiesin qolshoqpary etip ýirengenderding ózi әdil sottyng bolmaytynyn sezgendikten, qazirgi biylikpen tezirek ymyragha keluge tyrysady. «Boranbaev pәlenshe milliardty memleketke qaytardy», «Satybaldy týgenshe milliardty el qazynasyna qúidy» deytin absurdtyq aqparattardyng ózinen-aq bizding «jana» biylik sotsyz-aq tartyp ala alatynyn kórsetip bergen joq pa. Olardyng kәnisiz ekenderine eshkim de senbeydi, bizding jýiede adal jolmen milliarder bolu mýmkindigi nólge ten, alayda әdil sot bolsa, «kinәsiz» ekendikterin dәleldeuge de mýmkindik berilui kerek edi ghoy. Asyly, olar sol baylyqty qaydan aldy, odan kimder japa shekti, memleketke qanday ziyan keldi – sonyng bәrin sot arqyly anyqtap, zandy jolmen aluy kerek edi. Bizding jýie óitken joq, sot bolmay jatyp, «memleketke qaytara» bastady. Sonda memlekettik mashina reyderlikpen ainalysyp otyr ma degen zandy súraq tuady. Tergeu jýrip jatqan kezde baylyghyn «qúsa» bastaghandar az jylgha sottalyp, tipti keybiri merziminen búryn bosap ta ýlgerdi. Memleketten milliardtaghan qarjyny tonaghandar «memlekettik kelisim» arqyly jazadan qútylyp, ózinde qalghan milliardtarymen shat-shadyman ghúmyr keship jatyr. Absurdstan demey, ne deysiz?! Bizdegi sottyng «shyn ókindi» deytin ghajap sózi bar. Al sol dókeylerden zәbir kórgenderdin, bar mýkәmalynan pәlenbay jyl búryn aiyrylghandardyng moralidyq shyghyny men ruhany azabyn, haqyn kim óteydi? Olardan búlardyng jany artyq pa edi?..
Qantar qasireti – jeke payymymyzsha, ashkózdikten ashynghan, kedeylikten sharshaghan, әdiletsizdikten zapy bolghan qarapayym qazaqstandyqtardyng talay jyl boyy jinalghan zapyrany. Osynsha bay elding sormanday júrty men shormanday túrghyndarynyng lyqsyghan óksigi. Ony eki jyl boyy «qantardy úiymdastyrghan top ústaldy, olardan zansyz qaru tabyldy» degen saryndaghy aqparattardan anyq bayqaugha bolady. Tobymen sottalghandar men tobymen ústalghandardyng deni qarapayym adamdar.
Nazarbaev jýiesining kóbesi setinep, isten shygha bastaghany 2019 jyly Astanada órtke oranghan býldirshinderden keyingi oqighalar tizbeginde anyq bayqaldy Ákki avtoritar biyligin izbasaryna ótkizip berdi de, ornyn bosatty. Biraq biylik tútqasyn syrttay ústap otyrdy. «Qos biylik» qosanjarlana shaba almay, birine biri kedergi keltire bastaghanda, el jaghdayy odan sayyn qiyndady, aqyry Qantar oqighasy búrq etti. Qyzyghyn kim kórdi?.. Birinshining qolyndaghy bar biylikti Ekinshige alyp berdi. Demek, býgingi jýie Qantar oqighasyna qaryzdar. Biylik olardyng aldyndaghy paryzyn óteui, jazyqsyz qaytys bolghandardan keshirim súrap, endi múnday oqighalar bolmauy ýshin qam-qareket jasauy kerek edi. Onday erlik kimning qolynan keledi?..
Qantar qazaqqa berilgen zor mýmkindik edi dedik qoy basynda. Ol mýmkindikti jelge úshyrdyq. Shyndyghynda, jelge úshyrdy... Biraq mýmkindik eshqashan eng songhy bolmaydy. Mýmkindikting kelesisi bolady...
Toqtarәli Tanjaryq
Abai.kz