Sonymen jyr bolghan ShYÚ sammiyti de ótti. Astanalyqtar týrli kortejding suretin jariyalap, otshashudyng viydeosyn salyp jatyr. Al biz onlayn qarap otyrmyz. Manyzdy mәseleler talqylandy, úsynystar aityldy. Sonyng ishinde geosayasy mәseleler kóp qozghaldy. Soghan jiti toqtalu manyzdy dep oilaymyn.

Qazir әlemdegi geosayasy ahual kýrdeli kýide. «Geosayasy ahualgha baylanysty» degen sózdi de jii estiytinimiz sondyqtan. Qaqtyghystar artty, әlem elderi múzday qarulanyp jatyr, militarizm kýsheydi. Qarabaqta Ázerbayjan men Armeniya arasynda songhy tórt jylda eki soghys, ondaghan qaqtyghys boldy. Ukraina jerin tartyp alyp, iyemdenudi qalaytyn Reseyding әreketi anau. Gazadaghy qantógiske toghyz aidan asyp, geografiyalyq aumaghy keneyip, oghan Livandaghy toptar kiylige bastady. Qyzyl tenizdegi husitter mýlde bólek taqyryp. Siyrdyng býiregindey bólshektenip jatqan Siriya taghy bar. Afrikada kýnde tónkeris, kýnde ondaghan myng adam bosyp jatyr. Jalpy әlemde 180-nen astam qaqtyghys bolyp jatyr.

Býgingi ShYÚ sammiytinde osynday geosayasy janjaldardy sheshuge qatysty úsynystar aityldy. ShYÚ-gha kiretin elderding әlemdik sayasatta salmaghy basym, әsirese Ýndistan men Qytaydyn. Sol sebepti qanday da bir aimaqtyq qaqtyghystardy retteuge qabiletti deuge bolady. Búryn búl úiymgha 5 el mýshe edi, qazir 10 elge jetti. Salmaghy arta týsti. Qaqtyghys demekshi býgin Qytay men Ýndistan shekara dauyn ShYÚ ayasynda qarusyz sheshuge kelisti degen aqparat shyqty. Qazaqstan BAQ-tarynan bayqamadym, әlem janalyqtary jazyp jatyr.

Astanada ótken sammitting bir maqsaty da sol әlemdegi túraqtylyqty kýsheytu ghoy. Oghan úiymdaghy elderding ishinde eng mýddelisi Qazaqstan desek te bolady. Sebebi әlemdegi geosayasy qaqtyghystar kýsheyse, alyp derjavalar arasyndaghy mýiizdesude qúrban bolyp ketu qaupi bar. Sol sebepti osynday úiymdardyng ayasynda biz «әlemdegi beybitshilik, qaqtyghystardy azaytu, halyqaralyq qúqyq jәne әlemdik túraqtylyqty kýsheytu» degen sózderdi, úsynystardy aita beremiz, aita beremiz. Býgin Toqaev bayandamasynda osy mәselelerdi taghy da aitty. Álemdegi halyqaralyq instituttar daghdarysyn aityp, reformalau qajettiligin kóterdi jәne ShYÚ-nyng róline toqtaldy. Sóz arasynda ShYÚ Euraziya kenistigindegi túraqtylyqty, beybitshilikti qamtamasyz ete alatyn úiymgha ainaluy tiyistigi aityldy.

«Ýsh zúlym kýshpen» kýres degen aityldy. Osyghan deyin de aitylghan jәne alda aityla beretin taqyryp. Terrorizm, ekstremizm jәne separatizmmen kýres mәselesi ghoy. Jalpy sarapshylar Qazaqstan qoghamy ýshin diny ekstremizm jәne separatizm qauipti degendi jii aitumen keledi. Songhy uaqytta osy ýsheuimen kýres jayly bizding taraptan halyqaralyq úiymdarda, biyik minberlerde jii aitylyp jýr. Separatizm babymen soltýstikke qarap úlyp, sottalyp jatqandar bar ghoy. Diny ekstremizm boyynsha ústalyp jatqandar da bar. Sondyqtan da preziydent aityp otyrghan qauipti eshkim joq dey almas.

Qazaqstan Ortalyq Aziyada túraqtylyq bolghanyn qalaydy. Ortalyq Aziya elderining barlyghy da sony qalaydy. Álemdegi ahualdyng kýrdelene týsui biz siyaqty elderge onaygha soqpaydy. Ol ekonomika, qauipsizdik degen qiyn taqyryptargha әser etedi. Al әlemning týkpir-týkpirinde tútanyp jatqan qaqtyghys ottarynyng kýnderding bir kýninde siz ben biz ómir sýretin Ortalyq Aziya atty aimaqty da sharpyp ketui ghajap emes. Toqsanynshy jyldary Tәjikstandy bir mәrte órtep ketkeni bar. Ondaydyng aldyn aludyng bir joly, osynday úiymdar arqyly kýrdeli taqyryptardy retteuge tyrysu, ýnindi, kózqarasyndy bildiru. Kez kelgen úiym eng aldymen úsynys aityp, pozisiya bildiru, ynaghayy kelse sol úiymnyng yqpalyn paydalanu alany. Qazaqstan ShYÚ ayasynda sol pozisiyasyn bildirdi. Al pozisiya qashanda belgili - beybitshilik, tynysh damu, qaqtyghystardy halyqaralyq qúqyqtyq talapqa say retteu. Basqasha pozisiya boluy mýmkin de emes!

Ashat Qasenghaliy

Abai.kz