Stepnogorsk qalasyndaghy Úly Abaydyng eskertkishi alynyp tastalatyn bopty. Múnday jan auyrtar jaghymsyz janalyqty jetkizgen Aqmola oblystyq Mәdeny múrany qorghau ortalyghynyng bastyghy Talghat Ibraev onyng sebebin eskertkishti qayta qalpyna keltiru júmystarynyng sapasyz jýrgiziluimen týsindirdi. Belgisiz avtor jasaghan tasmýsin 1979 jyly Almatydan әkelinip mektepting qasyna qoyylghan bolatyn. «Ózi joqtyng kózi joq» degendey, mýsinshi belgisiz bolghan song jergilikti sheneunikter eskertkishti mәdeny múralar tizimine kirgizbey eleusiz qaldyrghan. Abaydyng úlylyghyn emes, mýsinshilerding bet-bedelin syilaytyn jarymes sheneunikterding sol qateliginen bolyp tasmýsin kýtusiz qalghan. 2007 jyly eskertkishti qayta qalpyna keltiruge sheshim qabyldanady. Alayda, jóndeu júmystary sapasyz jýrgizilip, úly aqyn ózine emes, kommunisterding «kýn kósemi» Leninge úqsap ketken. Talghat Ibraev osylay deydi. Biraq ol osynshama sapasyz júmysty kim atqarghanyn, oghan júmysty kim senip tapsyrghanyn aitpady. Qazaqtyng ary men namysynyn, aqyly men sanasynyng simvoly bolghan Abaydy mazaqqa ainaldyrugha jergilikti biylik nege jol bergenin de ashyp aitpady. «Ýndemegen - ýidey bәleden qútylady» degeni shyghar. Biraq orasholaq mýsinshining shalajansar júmysyna qyruar qarjy bólindi ghoy. Jelge úshqan qarjyny kim qaytarady? Oryssha atauy Abaydyng aibynynan ghana yghyp túratyn Stepnogorsk qalasyna úly aqynnyng basqa eskertkishi qoyyla ma?

Stepnogorsk qalasyndaghy Úly Abaydyng eskertkishi alynyp tastalatyn bopty. Múnday jan auyrtar jaghymsyz janalyqty jetkizgen Aqmola oblystyq Mәdeny múrany qorghau ortalyghynyng bastyghy Talghat Ibraev onyng sebebin eskertkishti qayta qalpyna keltiru júmystarynyng sapasyz jýrgiziluimen týsindirdi. Belgisiz avtor jasaghan tasmýsin 1979 jyly Almatydan әkelinip mektepting qasyna qoyylghan bolatyn. «Ózi joqtyng kózi joq» degendey, mýsinshi belgisiz bolghan song jergilikti sheneunikter eskertkishti mәdeny múralar tizimine kirgizbey eleusiz qaldyrghan. Abaydyng úlylyghyn emes, mýsinshilerding bet-bedelin syilaytyn jarymes sheneunikterding sol qateliginen bolyp tasmýsin kýtusiz qalghan. 2007 jyly eskertkishti qayta qalpyna keltiruge sheshim qabyldanady. Alayda, jóndeu júmystary sapasyz jýrgizilip, úly aqyn ózine emes, kommunisterding «kýn kósemi» Leninge úqsap ketken. Talghat Ibraev osylay deydi. Biraq ol osynshama sapasyz júmysty kim atqarghanyn, oghan júmysty kim senip tapsyrghanyn aitpady. Qazaqtyng ary men namysynyn, aqyly men sanasynyng simvoly bolghan Abaydy mazaqqa ainaldyrugha jergilikti biylik nege jol bergenin de ashyp aitpady. «Ýndemegen - ýidey bәleden qútylady» degeni shyghar. Biraq orasholaq mýsinshining shalajansar júmysyna qyruar qarjy bólindi ghoy. Jelge úshqan qarjyny kim qaytarady? Oryssha atauy Abaydyng aibynynan ghana yghyp túratyn Stepnogorsk qalasyna úly aqynnyng basqa eskertkishi qoyyla ma? Búl jayynda Talghat Ibraev ta, oblystyq mәdeniyet departamentining «mayshelpegin» ústaghandar da, mәdeniyet ministrligining «marghasqalary» da әzir eshteme aitpay otyr.
Búl últtyng betine shirkeu týsiretin úyatty is boldy. Búghan deyin Mәskeude halyqtar dostyghynyng belgisi retinde Abaygha eskertkish qoyylyp, ol taghy da «kýn kósemge» úqsap ketkeni bar. Arly aqyn Abaydy, qandyqol Leninmen shatastyra beretin mýsinshiler qayda oqyp keldi eken?! Átten, osy mýsinshining ózine eskertkish qoyyp, týrin maymylgha úqsatyp jiberer me edi, әtten...
Qaynaydy qanyn, ashidy janyn...

Abayda ayamaytyn arsyzdardan abay bolayyq, aghayyn!

«Abay-Inform».