1-suret. Timur Ihsanov Elbasy N.Nazarbaevqa ghylymy jobany tanystyruda. Astana, 2002 jyl.

2-suret. Dýniyejýzilik bank pen Densaulyq saqtau ministrligining birlesken jobasynyng kenesshisi Timur Ihsanov. Astana, 2014 jyl.

Esil-derti – esep

Timurdyng arifmetikagha degen qúshtarlyghy bala kýninen bastalghan. Matematika pәnining múghalimi synypqa kirgennen-aq ózgeler esiney bastasa, búnyng esil-derti birden esepke auatyn. Áriyne, týptin-týbinde  osy pәn ómir jolyn ongha baghyttaytynyn ol kezde bilgen joq edi.

Esepten eshkimge ese jibermegen oqushy 8-synypta Aqtóbedegi qazaq-týrik liyseyine qújat tapsyryp, bәsekelesteri arasynan ozyp shyqty. Qatarlastaryna qaraghanda alghyr oqushy mindetti sabaqty onay-aq mengerdi. Sondyqtan onyng bos uaqyty jetip-artylatyn. Pәn oqulyqtaryn kýni boyy qúshaqtap, qaytalap oqu әdetinde joq. Múghalimderding tapsyrmasyn oryndaghan song kýndelikti baghdarlamadan bólek týrik, aghylshyn tilderin ýirenuge qúlshyna kiristi. Kil jýirikterdi iriktep alghan tandauly oqu ordasynyng ústazdary kóp úzamay-aq Ihsanovtyng algebradan aldyna jan salmaytyn alghyrlyghyna tәnti boldy.  Kóp úzamay ony ghylymy jobalarmen ainalysugha shaqyrdy.

1-suret. Timur Ihsanov Elbasy N.Nazarbaevqa ghylymy jobany tanystyruda. Astana, 2002 jyl.

2-suret. Dýniyejýzilik bank pen Densaulyq saqtau ministrligining birlesken jobasynyng kenesshisi Timur Ihsanov. Astana, 2014 jyl.

Esil-derti – esep

Timurdyng arifmetikagha degen qúshtarlyghy bala kýninen bastalghan. Matematika pәnining múghalimi synypqa kirgennen-aq ózgeler esiney bastasa, búnyng esil-derti birden esepke auatyn. Áriyne, týptin-týbinde  osy pәn ómir jolyn ongha baghyttaytynyn ol kezde bilgen joq edi.

Esepten eshkimge ese jibermegen oqushy 8-synypta Aqtóbedegi qazaq-týrik liyseyine qújat tapsyryp, bәsekelesteri arasynan ozyp shyqty. Qatarlastaryna qaraghanda alghyr oqushy mindetti sabaqty onay-aq mengerdi. Sondyqtan onyng bos uaqyty jetip-artylatyn. Pәn oqulyqtaryn kýni boyy qúshaqtap, qaytalap oqu әdetinde joq. Múghalimderding tapsyrmasyn oryndaghan song kýndelikti baghdarlamadan bólek týrik, aghylshyn tilderin ýirenuge qúlshyna kiristi. Kil jýirikterdi iriktep alghan tandauly oqu ordasynyng ústazdary kóp úzamay-aq Ihsanovtyng algebradan aldyna jan salmaytyn alghyrlyghyna tәnti boldy.  Kóp úzamay ony ghylymy jobalarmen ainalysugha shaqyrdy.

Mine, osy sәtten bastap ózining baghytyn tapqan balanyng baghy jandy. Bas-ayaghy bir jyldyng ishinde dayyndaghan jobasy oblysta tendessiz dep tanylyp, 2001 jyly Almatygha attandy. Matematikadan halyqaralyq jobalar jarysynda Timur Ihsanov úsynghan ghylymy joba nebir ghúlama matematikterding tandayyn qaqtyryp,  bas jýlde men altyn medaliding iyegeri atandy.

Qalyptasqan dәstýrge say halyqaralyq dengeyde top jarghan talantty úlandarmen Qazaqstan Preziydentining jyl sayyn jýzdesetini bar edi. Sol ýrdiske say әr aimaqta elding atyn shygharghan oqushylar Pavlodar qalasyna jinaldy. Qalyng kópshilikpen birge Timur da Elbasy Núrsúltan Nazarbaevty alghash ret jaqynnan kórdi. Ózine Preziydentting «Alghys haty» tapsyrylghanda boyyn keremet quanysh sezimi biyledi.

Aqtóbege oralyp, oblys әkiminin, liysey basshylyghynyng marapatyn iyelengen song osy qoshemetting barlyghyna jetkizgen matematikagha degen qúshtarlyghy arta týsti. Osydan keyin talpynysy eselenip, ghylymy jobasyn jan-jaqty jetildiruge kiristi.

Jeniske jetkizgen jobalar

Matematikadan halyqaralyq jobalar jarysynyng sharty boyynsha jenisti joldy jalghastyrghynyz kelse, jasaghan dýniyenizge janalyq qosugha tiyissiz. Jaratylysty tanugha qúshtar jasóspirim keler jylghy jarysqa da jan-jaqty dayyndaldy. Onyng ýstine daryndy balalardyng kezekti bәsekesi Astanada ótetin boldy. Álemning әr týkpirinen keletin talantty úlandarmen bilim talastyru, aqyl-oy ozdyru onaygha týspesi anyq. Timur Qazaq elining abyroyyn qorghap, bedelin biyiktetuding barlyq jauapkershiligi bir ózine tapsyrylghanday tas-týiin bolyp bekindi.

Jana oqu jylynyng qonyrauy soghylghannan keyin ýsh apta ótken song bizding keyipker ghylymy jetekshilerimen birge elordagha jetti. Bir qyzyghy, ministrlikting jauapty qyzmetkerleri matematikadan halyqaralyq jobalar jarysyna Memleket basshysy N.Nazarbaevtyng ózi qatysyp, kórmeni aralaytyndyghyn aitqanda bәri tanghaldy. Endi she, әdette mektep oqushylary tyng jobalaryn әri ketkende ataqty ghalymdardyng aldynda ghana tanystyratyn. Sonyng ózinde «Qay tústan qate tabar eken?» dep qatty tolqityn. Qansha jerden «danyshpan» bolsang da, ózinshe janalyq dep ashqan dýniyendi Preziydentke kórsetip, týsindirip beruge biliming men sabyryng jete me?

– Basqalar siyaqty meni de ministrlikten jetken aqparat qobaljytyp tastady. Ózimdi-ózim janyp, sanamdy sergek ústaugha tyrysyp jýrmin. Alayda Astanadaghy Saltanat sarayynda dayyndalghan kórme zalyna 25 qyrkýiek kýni Núrsúltan Ábishúly kirip kelgende, qanshama uaqyttan beri kókiregimde sayrap túrghan jobamdy úmytyp qala jazdadym – deydi Timur Ihsanov. – Ol kezde 10-synypta oqitynmyn. Degenmen tanysudy shetten bastaghandyqtan maghan jetkenshe tolqynysymdy azdap basyp, aitar sózimdi júptap qoydym. Elbasy ozyq oily, bólek bolmysty zerek zamandastarymnyng oi-qiyalyna qanat bitirip, jasaghan dýniyelerin asa qyzyghushylyqpen qarady. Maghan jaqyndaghan kezde sәlemdesip, ózimning janalyghymdy jetkizuge kiristim. Qoldanbaly matematikadan tandaghan «Teoriya sitiy» dep atalatyn   jobam boyynsha qala ishinde qysqa uaqyt aralyghynda az kýsh júmsap, kýdikti adamdy qalay ústaugha bolatynyn dәleldep kórsetuim kerek edi. Eptep shatasqanym bolmasa, oiymdy týsindire alghan siyaqtymyn. Artynsha ol kisi birneshe súraq qoyyp, oghan da jauap qaytaryp ýlgerdim. Tipten Elbasy mening tapqyrlyghyma riza keyippen: «Timur, enbeging tәp-tәuir, sәttilik tileymin. Izdenisindi toqtatpay, jalghastyra ber. Qap, Ishki ister ministrin ertip shyqpaghanymdy qarashy, sening janalyghyndy soghan kórsetu kerek edi. Búl solargha qajet qoy» degende tónirekte túrghandardyng barlyghy du kýldi.

«El aughan jaqqa baq auady!»

Talapshyl jastardyng izdenimpazdyghyna Elbasynyng erekshe kónil bólui beker emes. Tәuelsiz Qazaqstandy órkeniyet kóshine say tórt qúbylasy teng elge ainaldyru jas úrpaqtyng  qolynda. Jalang qolmen jau alatyn bayaghy zaman ótken. Kemel oilap, keng pishetin jana tolqynnyng zamanauy ýderisterge ýn qosyp, tehnologiyanyng ýzdigin tabatyn talpynysyn qoldau kerek. Osy joly da bizding keyipkerimizding jobasy joghary baghalanyp, ekinshi ret jenimpaz atandy.

Timur – bir ýiding jalghyz úly. Alys-jaqyn júrt Ihsanovtardy  «múnayshylar dinastiyasy» dep ataydy. Ákesi otyz jyldan beri múnay óndirisi salasynda júmys isteydi. Atasy Qayyrghazy da býkil ghúmyryn osy kәsipke arnaghan adam. Tughan-tuys qazaq-týrik liyseyin «Altyn belgimen» ayaqtaghan jalghyz úl da әuletke tәn mamandyqty tandaytyn shyghar dep ýmittenetin edi. Jeme-jemge kelgende olay bolmady. Qazaqstan menedjment, ekonomika jәne boljam institutyna (KIMEP) qarjy mamandyghy boyynsha oqugha týsti.

Bes jyl synaptay syrghyp óte shyqqanda otbasyndaghylar diplom alghan jalghyz úl qara shanyraqqa qayta oralar dep kýtken. Joq, búlay bolmady, ózge qúrdastary sekildi ol da Astanagha keldi. Elordagha qaray jónkile kóship jatqan әldebireulerding auzynan estigen sózi bar edi.  «El aughan jaqqa baq auady!». Sol astary tereng tәmsildi janyna júbanysh etip, әldeneden qalyp keterdey asygha jetkenimen múnda qúshaghyn aiqara ashyp, kýtip otyrghan eshkimdi kórmedi. Alayda bilimi men iskerligine sengen jigit Elordagha jetkizgen ekpinin joghaltpastan birneshe kompaniyalargha rezumesin joldap, әngimelesuden ótti. Birine búl únamasa, keybirin ózi qalamady. Eng bastysy, ruhyn týsirmedi. Dýniyejýzilik bankting Astanadaghy arnayy jobasyn jýzege asyru ýshin kadrlar iriktelip jatqany turaly habardy estip, salyp úryp sonda bardy. Belgilengen merzimde bilikti mamandardan qúrylghan komissiyanyng talqylauyna týsken jas kadr kópshilikting nazaryn birden ózine audardy.

Tórt til tórge shygharar

 – Elbasy jastargha ýsh tildi mengerudi ýnemi mindetteydi ghoy. Alys-jaqyn eldermen barys-kelisimiz artqannan keyin onyng óte ondy sheshim ekendigine kóz jetkizip kelemiz. Men  alghashynda mektepke orys synybyna bardym. Uaqyt óte kele әkem qazaqshagha auystyrdy. Al liysey men uniyversiytette aghylshynsha men týriksheni mengerip shyqtym. Bәlkim tórt tilde erkin sóilegendikten shyghar, júmysqa ornalasuda asa qiyndyq tuyndaghan joq. Áytpese, Dýniyejýzilik bankti bilesiz ghoy, mamandargha óte joghary talappen qaraydy. Sonyng bәrinen sýrinbey ótip, Dýniyejýzilik bank pen Densaulyq saqtau ministrligining әleumettik jobasy boyynsha júmys istep jatyrmyz. Negizi bank ózine mýshe memleketterge әrtýrli baghyttar boyynsha qaryz aqsha bóledi. Bizding eldegi densaulyq saqtau jýiesine әlemdik standarttardy engizip, tiyisti materialdyq-tehnikalyq bazalardy ornatu ýshin 230 million AQSh dollaryn úsynghan. 2015 jylgha deyin jalghasatyn birlesken joba auqymynda men memlekettik satyp alu jýiesin baqylaymyn. Sheteldiktermen kýndelikti qyzmet atqarghan óte qyzyq. Jaqyn aralasyp ketkenimiz sonsha, olar meni Týrkiyadaghy bólimshelerine joghary jalaqygha júmysqa shaqyrdy. Barghanym joq. Áke-sheshem qara shanyraq iyesi retinde Aqtóbege aldyrta almay jýrgende Ankara asyp ketsem qalay bolar?!

Keler jyly otyzgha tolatyn Timur býginde eki balanyng әkesi. Qazir kishkentay sәbiyimen demalysta otyrghan jary Ásel – aghylshyn tili pәnining múghalimi. Qazaq-týrik liyseyinde dәris bergen.

Osydan 12 jyl búryn Elbasymen kezdesip, «Alghys hatyn» alghan Timur sol kezde kóp mәselening bayybyna bara qoymaghanyn aitady. Tauday talabyn úshtap, balang qiyalmen qúrastyrghan ghylymy jobasyna qoldau bildirgen Preziydentting payymdy pikiri, keleli kenesi oghan taghdyrly tandau jasaugha mýmkindik berdi. Eger Elbasymen jýzdesip, emen-jarqyn sóilespegende ata jolyn jalghastyrar ma edi, kim bilsin?! Biraq  ol  múnayshylar әuletining izbasary bolmaghanyna týk te ókinbeydi. Qayta babasy salghan jýz jyldyq joldy sharlamay, ózinshe izdenip, tyng sýrleu tapqanyna quanady.

Abai.kz