Estimedinizder me? Meni atyp ketti... Tura qaq mandayymnan, sosyn «kәntrólnyi» dep jýregimnen atyp tastady. Áueli ne ýshin atqandaryn súraghym kelgen, ýlgere almadym, súraugha uaqytym da joq edi, jan tәsilim etip bara jatyrmyn ghoy. Bir kezde óli denemnen Jan bolyp úshyp shyqtym. Jep- jenilmin, bes gramm da shyqpaytyn shygharmyn? Mәiitimdi qimay túryp: «E-e, beyshara qazaq, nege ólgenindi bilesing be? Biylikke jaqpay qaldyn. Janasha oilay bastadyn, jaghympazdanudy bilmedin, klandargha qyrghy boldyn, ótirik patriottar men úranshyldardy әshkereledin. Al, ne boldy? Ólding de qaldyn... Sauap saghan!» dedim myrs-myrs kýlip.

        Bir qyzyghy, mening dausymdy eshkim estimedi, eshkim meni kórmedi. Shóldegen song su iship edim,  súlbamnyng әr jeri jyrtyq eken, saryldap aghyp kete berdi. Qarasam, meni atyp tastaghan jaldamalylar qarq-qarq kýlip, kólikterinde ketip barady eken, úshyp baryp, bireuinin  basyna salyp qaldym. Ol «Saghan ne boldy?» dep janyndaghy qanisherden súrady. «Ói, sen nege múrnymnyng ishindegi jýnimdi júlyp jatyrsyn?» dep súrady anau búrylyp. Jynym keldi. Betterine týkirip edim, bir-birinen: «Nege jylap otyrymyz, a?» dep súrasty.

Estimedinizder me? Meni atyp ketti... Tura qaq mandayymnan, sosyn «kәntrólnyi» dep jýregimnen atyp tastady. Áueli ne ýshin atqandaryn súraghym kelgen, ýlgere almadym, súraugha uaqytym da joq edi, jan tәsilim etip bara jatyrmyn ghoy. Bir kezde óli denemnen Jan bolyp úshyp shyqtym. Jep- jenilmin, bes gramm da shyqpaytyn shygharmyn? Mәiitimdi qimay túryp: «E-e, beyshara qazaq, nege ólgenindi bilesing be? Biylikke jaqpay qaldyn. Janasha oilay bastadyn, jaghympazdanudy bilmedin, klandargha qyrghy boldyn, ótirik patriottar men úranshyldardy әshkereledin. Al, ne boldy? Ólding de qaldyn... Sauap saghan!» dedim myrs-myrs kýlip.

        Bir qyzyghy, mening dausymdy eshkim estimedi, eshkim meni kórmedi. Shóldegen song su iship edim,  súlbamnyng әr jeri jyrtyq eken, saryldap aghyp kete berdi. Qarasam, meni atyp tastaghan jaldamalylar qarq-qarq kýlip, kólikterinde ketip barady eken, úshyp baryp, bireuinin  basyna salyp qaldym. Ol «Saghan ne boldy?» dep janyndaghy qanisherden súrady. «Ói, sen nege múrnymnyng ishindegi jýnimdi júlyp jatyrsyn?» dep súrady anau búrylyp. Jynym keldi. Betterine týkirip edim, bir-birinen: «Nege jylap otyrymyz, a?» dep súrasty.

Úshyp jýrmin. Qazaqstanymdy ainalyp. Qúdayym-au, әdiletsizdikterden kóz ashpay keledi ekenbiz ghoy! Sotyng da, finpolyng da, salyqshyng da, bilim ministrligindegi sheneunikter de  para alyp jatyr!  Bәrining qoldaryn qaqtym, betterin tistedim, jýgirip kelip teuip jiberemin. Bylq etseyshi. Endi... Men әsheyin... Janmyn ghoy. Súlbamyn... O toba, ertenine men turaly gazetterde bylay dep jazypty: «Ol ózin-ózi jek kórgeni sonshalyq, ózin-ózi ayamastan tórt ret atty... Tiri bolghanda, ózin atqany ýshin sottalatyn edi...» depti. Biylikte bet joq eken ghoy!

Ishki ister ministrinin  kabiynetine úshyp bardym. Ministr kofe iship otyr eken. «Onbaghansyn! Qalay úyalmaysyn, a?» - dedim aiqaylap. Estimedi. Kofesining ishine týsip, shomyla bastaghan edim, ol meni iship qoydy. Kenirdegi arqyly syrghanap, asqazanyna top etip týstim. Asqazany qap qaranghy eken, ne svet joq, ne gaz joq, ne teledidar joq, jata-jata ishim pysty. Ózining de memleketten jemegen nәrsesi joq eken! Asqazanynyng ekologiyasy jýdә nashar... Kenirdegine jabysa órmelep, jýregin tyndadym. Sóitsem, tapsyrys alushylar taghy bir sayasy túlghany kómekshilerimen qosa atyp tastapty. Jýregi soghan quana soghyp túr! Ol esinep jatqanda, auzynan úshyp shyqtym.

«Qazaqty qazaq qorlady-au!» - dep kýiinip, shekara jaqqa úshyp kelsem, qúdayym-au, shekara generaly shpiondarmen shәy iship otyr! Biz jaqqa ótkizgeni ýshin para aldy mening kózimshe... Moynynan qylghyndyryp edim, tamaghyn qasydy da qoydy. Kózin shúqyp edim, kózin júmyp qalghanda, sausaghym kirpikterine qysylyp qalyp, aiqaylap jiberdim. Jaman auyryp ketti... «Qúdaya beting qúrysyn!» - dep úshyp kettim.

Úshyp jýrsem, kókte men siyaqty JAN ruhtary kóp eken! Jer betindegi jazyqsyz qyrylghandardyng Jandary qalyqtap jýr. Jeltoqsan qúrbandarynyn, Janaózende qyrylghan­dar­dyng JAN perishteleri úshyp kelip, mening atylyp ólgenime kónil aityp jatyr. Bir kezde bireu iyghymnan týrtti. Jas jigitting Jany eken. «Agha, Amerika preziydenti Obama әielimen ajyrasayyn dep jatyr deydi, әieline qyryndap qaytsam bola ma?» dep súraydy. «Jyndysyng ba? Olar toyghannan ajyrasady, ózing nege óldin?» dep súradym. «Bir baydyng balasy mashinasymen myjyp ketti... Biraq sottalghan joq...» - dedi ol múnayyp. Sodan jaryq dýniyedegi ýiine qonaqqa shaqyrdy. Ýiine barsaq, jyly ótpey jatyp, әieli kónildesimen qúshaqtasyp otyr eken. Jigitting jyny kelip, әielining shashynan tartty. Kónildesining kindigin shúqylady. Múrnynan shertti. Olar eleng qylmay, sheshine bastaghanda, úyalghanymnan úshyp kettim. Al, úyalmaytyndar jer betinde  jybyrlap jýr...

 Áy, adamdar-ay, keybiring adam emessinder ghoy!

Abai.kz