Jemqorlyq jaylaghan Qazaqstan jahandyq jemqorlyqqa qarsy kýreske shyqty
Jemqorlyq ras, jahangha jayylghan kesapat. Ol kesapatty әlemdi kezgen kez kelgen qu túyaq taratyp jýre beretin boldy. Mysaly, múhittyng arghy jaghynan bir ysqayaq Qazaqstangha keledi de sharuandy jayghap, qarynyndy maylap beremin dep soghady. Bizding kisiler oghan, әriyne, bek senedi de «oramal ton bolmasa da jol boladynyn» kәdesin jasap jiberedi. Odan keyin әlemdik dengeyde shu shyghady. Ol shudy basu ýshin әlekedey jalanyp taghy bir qu shyghady.
Jemqorlyq órmekshining tory siyaqty jer jihandaghy elderding bәrin shyrmap alghan qúbylys. Transperensy Interneshnl (Transparency International) halyqaralyq úiymynyng mamandary qay memlekette kedeyshilik basym, qay memlekette әleumettik ahual ushyghyp túr sol memleketti pәreqorlyq, jemqorlyq, korrupsiya jaylaghan deydi. Mәselen, Qazaqstan byltyr korrupsiya jónindegi kórsetkish boyynsha 180 elding ishinde 145 oryndy iyemdenip, әlgi «abroyly mejeni» Shyghys Timormen bólisken edi. Shyghys Timor degen jasyl japyraqtan basqa eshtene ónbeytin, taularynan ystyq lavalar atqylap jatatyn tynyshsyz aimaq. Elding ishki ahualy da túraqsyz. Ýnemi soghys, ýnemi qaqtyghys. Jer asty qazba baylyghymen ghana emes, 130 últtyng auzyn alyp, birligin tauyp otyrghan Qazaqstan ózindegi osynou jarasymdy túrmystyng jayymen de Shyghys Timordan ozyq shyqsa kerek-ti. Biraq, jaghday olay bolmay túr.
Jemqorlyq ras, jahangha jayylghan kesapat. Ol kesapatty әlemdi kezgen kez kelgen qu túyaq taratyp jýre beretin boldy. Mysaly, múhittyng arghy jaghynan bir ysqayaq Qazaqstangha keledi de sharuandy jayghap, qarynyndy maylap beremin dep soghady. Bizding kisiler oghan, әriyne, bek senedi de «oramal ton bolmasa da jol boladynyn» kәdesin jasap jiberedi. Odan keyin әlemdik dengeyde shu shyghady. Ol shudy basu ýshin әlekedey jalanyp taghy bir qu shyghady.
Jemqorlyq órmekshining tory siyaqty jer jihandaghy elderding bәrin shyrmap alghan qúbylys. Transperensy Interneshnl (Transparency International) halyqaralyq úiymynyng mamandary qay memlekette kedeyshilik basym, qay memlekette әleumettik ahual ushyghyp túr sol memleketti pәreqorlyq, jemqorlyq, korrupsiya jaylaghan deydi. Mәselen, Qazaqstan byltyr korrupsiya jónindegi kórsetkish boyynsha 180 elding ishinde 145 oryndy iyemdenip, әlgi «abroyly mejeni» Shyghys Timormen bólisken edi. Shyghys Timor degen jasyl japyraqtan basqa eshtene ónbeytin, taularynan ystyq lavalar atqylap jatatyn tynyshsyz aimaq. Elding ishki ahualy da túraqsyz. Ýnemi soghys, ýnemi qaqtyghys. Jer asty qazba baylyghymen ghana emes, 130 últtyng auzyn alyp, birligin tauyp otyrghan Qazaqstan ózindegi osynou jarasymdy túrmystyng jayymen de Shyghys Timordan ozyq shyqsa kerek-ti. Biraq, jaghday olay bolmay túr.
Keshegi kenes odaghynyng ketpenin birge kóterisken elderding de jemqorlyq mәselesinde erlep ketkeni shamaly. Atalghan halyqaralyq úiymnyng 2008 jyly jasaghan kestesine qarasaq, 180-ning «bәigesine qosylghan» Ázerbayjan jemqorlyqqa beyimdiligi jóninen 158 oryndy, Belarusi pen Tәjikstan 151 oryndy iyemdenip, Qyrghyzstan men Ózbekstan, Týrkmenistan ýsheui 166 oryndy ózara teng bóliske salypty.
Transperensy Interneshnl úiymynyng mamandary jemqorlyq әleumettik túrmysy kýrdeli memleketterding «jekemenshigi» deydi. Biz sarapshy mamandardyng pikirine mynany qosar edik: korrupsiya memleketting taghdyryna týkire qaraytyn, iship-jeuden ózgeni esh oilamaytyn, últ baylyghyn tonaudy ghana biletin sheneunikter saltanat qúrghan irip-shirigen jýiede ómir sýredi. Qazaqstannyng jaghdayynan biz osy jayttardy kórip otyrmyz.
Korrupsiyanyng gýldenuine, órkendep ósuine halyqtyng tabighaty, sanasy, sauatsyzdyghy da yqpal etpey qoymaytyn siyaqty. Mәselenki, múqtaj isin zang ayasynda tyndyratyn qazaq ilude bir. Kóbi sharuany «barmaq basty kóz qystymen bitirgendi» jón kóredi. Solay etkende ghana bәrining dúrys bolatynyna baylam jasap alghan. Joghary oqu ornyna talapker tilek bildirse ata anasy «osy balanyng bilimi jeter me eken? Sony qadaghalap, sony talap eteyikshi» demeydi, tanys izdeydi. Qyzmetke túrsa da tanys izdep tantyp jýrgeni. Soghan say kensedegiler de kergiydi. Búnyng bәri beridegi úsaq-týiekterding úsqyny. Al aq jaghalylardyng arasynda «týieni týgimen, biyeni býgimen» jalmau - saltqa ainalghan. Bylaysha aitqanda, jemqorlyq Qazaqstanda ómir sýruding salty bolyp sanalady.
Sóitip jemqorlyq jaylaghan Qazaqstan esh qymsynbastan jahandyq jemqorlyqqa qarsy maydan ashyp, belsendilik tanytyp jatyr.
Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev Astanadaghy Tәuelsizdik sarayynda ótken «Jemqorlyqpen kýres jәne tiyisti basqaru Shyghys Europa men Ortalyq Aziyanyng ekonomikalyq jәne әleumettik damuynyng sharty retinde» atty halyqaralyq konferensiyanyng ashyluyna qatysyp:
- Múnday jauyzdyqqa qarsy kýresu - Qazaqstannyng memlekettik sayasatynyng manyzdy basymdyghy. Biz múny elimizding 2030 jylgha deyingi damu strategiyasynda belgiledik, - dep jiberdi. Endeshe, 2030 jylgha deyin jemqorlyqqa qarsy kýreste, jemqorlyqtyng ózi de tiyla qomaytyn bolsa kerek.
60 memleketting jәne 20 halyqaralyq úiymnyng ókili qatysqan konferensiyanyng barysynan taraghan resmy aqparattargha sýiensek, Qazaqstan jemqorlyqqa qarsy kýres dengeyi jóninde postkenestik kenistikte kóshbasshylyq ústanymdy ústanatyngha úqsaydy. TMD elderi arasynda birinshi bolyp «Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres turaly» arnayy zang qabyldaghan Qazaqstanda 2011 jylgha deyin Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres jónindegi memlekettik baghdarlama jýzege asyrylatyn kórinedi.
Jemqorlyqqa qarsy kýresting tarihynda byltyr Qazaqstannyng qyzmet lauazymy iri bir sheneunigi tútqyndalydy. Biraq onyng jemqorlyq әreketi júrtty ilandyru bylay túrsyn, moynyna qoyylghan isi sotta dәleledenbedi de. Ol, ishiniz sezip otyr - Jaqsybek Kýlekeev deytin azamat. Jaqsybek sómkesine salyp alypty degen 100 myng dollar qaskýnemderding isi bolyp shyqty. Qysqasy, korrupsiyamen kýres Qazaqstanda top arlyq egesti sheshudin, ese qaytarudyng qúralyna úlasyp barady. Búdan elding esebi týgendelip, jemqorlyqtyng jýgendelmesi anyq. Biraq syrtqa sýikimdi kórinip, paydasy beymaghúlym alqaly otyrystar ótkizu arqyly imidj jasap ýlgergen Astanada atynyng ózi úbaq-shúbaq bir jiyn ótti...
«Abay-aqparat».