Internet-konferensiya: Jýrsin Erman (3-jauap)
Jýrsin Erman myrza oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jauap beruin jalghastyryp otyr.
Qazirgi aitysker aqyndar turaly saualdargha jauap bere kelip, Jýrsin Erman: «qazirgi sahnada jýrgen aqyndardyng kóbin tek sahnadan kóru kerek. Ómirde kóruge yntyghudyng qajeti joq. Óitkeni, pendeshilikten asa almaghan aqyndar kóp. Sahnadan kósemsip sóilep, ómirde óz pozisiyasyn ústay almay, kisilikke jaramaghan aqyndardan ne kýtuge bolady?! Búrynghynyng aqyndar kesek bolatyn. Sózge toqtaytyn. Men jenildim dep ornynan túryp ketetin Bayanghaly siyaqty aqyndar qazir joq. Astynda jyghylyp jatsa da jaghadan jarmasyp, jýldege jetu ýshin janyn qiyatyn aqyndar bar. Osydan shoshimyn», dep býgingi aityskerlerding keybir minezderinen qauip etetin aitady.
- Dýniyeden keshe ghana ótken Esenqúl turaly bir jyly estelik aityp berinizshi. Esenqúl aqyn sizdi nesimen baurady?
Jýrsin Erman myrza oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdargha jauap beruin jalghastyryp otyr.
Qazirgi aitysker aqyndar turaly saualdargha jauap bere kelip, Jýrsin Erman: «qazirgi sahnada jýrgen aqyndardyng kóbin tek sahnadan kóru kerek. Ómirde kóruge yntyghudyng qajeti joq. Óitkeni, pendeshilikten asa almaghan aqyndar kóp. Sahnadan kósemsip sóilep, ómirde óz pozisiyasyn ústay almay, kisilikke jaramaghan aqyndardan ne kýtuge bolady?! Búrynghynyng aqyndar kesek bolatyn. Sózge toqtaytyn. Men jenildim dep ornynan túryp ketetin Bayanghaly siyaqty aqyndar qazir joq. Astynda jyghylyp jatsa da jaghadan jarmasyp, jýldege jetu ýshin janyn qiyatyn aqyndar bar. Osydan shoshimyn», dep býgingi aityskerlerding keybir minezderinen qauip etetin aitady.
- Dýniyeden keshe ghana ótken Esenqúl turaly bir jyly estelik aityp berinizshi. Esenqúl aqyn sizdi nesimen baurady?
- Esenqúldan bastayyq. Esenqúl – keshegi 80-90 jyldary aitystyng televiziyalyq núsqasyn jasap, aitys ónerining ensesin kóterip jatqan kezde ólsheusiz ýles qosqan adam. Óte talantty adam boldy. Esenqúldyng aitysta aitqan iyirim-qayyrymdary әli kýnge deyin halyqtyng auzynda jýr. Talay aqyn ony ózine ústaz sanady. Esenqúl aitystaghy ózining tarihy missiyasyn oryndaghannan keyin jazba poeziyagha auysyp ketti de, keremet biyikterge shyqty. Esenqúldyng poeziyasy – halyqtyng poeziyagha ainaldy. Aqyn retinde kórkemdik qúraldary mol bolatyn.
Aqkónil adam edi. Sonday minezderi ýshin, әdemi sózderi ýshin jaqsy kórdik.
Esenqúl siyaqty sonymen qatarlas aqyndar boldy: Áselhan, Ásiya, Múqash Qojahmetov. Osylardyng barlyghy shama-sharqy kelgenshe halyqtyng aldyndaghy paryzyn ónerimen oryndaghan adamdar. Olardy eshkim bizding ruhaniyattyng tarihynan syzyp tastay almaydy. Bireuge jaghar, bireuge jaqpas. Janaghy Amanjoldy kýstanalaghan siyaqty, búlardyng da artynan it qosyp jiberuge dayyn otyrghan qazaqtar kóp.
Aytystan ketip qalghan aqyndar boldy. Osydan on shaqty jl búryn Talant Arghynghaly degen aqyn boldy. Aytysqa tamasha talantymen kelip qosyldy. Sóitip jýrip, ol biraz uaqyttan son, toy basqarugha – asabalyqqa auysyp ketti. Áriyne, toy, toy biznes degende kerek. Biraq, ólenderin arzandatyp, aitystan shettep qaldy. Men oghan talaydan beri aitym jýrmin: «әi, shyraghym, toy basqarudy qoyyp, ónerge kelseyshi. Ózing aitystyng bel balasysyn. Ólening de, sazyng da, dausyng da jaqsy». Jaqynda kelip, mening bir kitabymdy alyp ketip edi, soghan mynanday qoltanba jazyp berdim:
Talassyz Talant Arghynghaly inim,
Darylday beru daryngha qiyn.
Ólenge oral, ónerge qayyryl,
Basynda әzir barynda miyn.
Ár aqyngha qazyna dep qarauymyz kerek. Óitkeni kýnde aqyn tuyp jatqan joq. Qazir Qazaqstanda belsendi aitysyp jýrgen aqyndar jýzding o jaq, bú jaghynda ghana. Onyng ishinde aqyndardyng talant, qarymy әrtýrli. Iriktep jiberse, 25-30 aqyn bolar. Búl da az emes. Solardyng әrqaysysyna janashyrlyqpen, bauyrmaldyqpen qarasaq, sonynan it qosyp qumay-aq. Bizding qazaqtyng eng jaman minezi sәl artylyp bara jatsa, kýndegimiz kelip túrady.
Adamgha janashyrlyqpen qaraugha bir-aq mysal aitayynshy. Osydan bir ay shamasy búryn ba, Sauytbek Ábdirahmanov degen mening qúrdasymnyng «Egemen Qazaqstangha» Asanәli Áshimov turaly eki bet materialy basyldy. Asanәlimen men de otbasymmen aralasamyn. Jaqsy kórem. Qazaqtyng abyzy. Syilaymyz. Endi onyng da pendeshilikteri bar. Biraq, Sauytbekting eki bettik materialyn oqyp otyrsan, Asanәlini asqar biyikke shygharghan. Qazaq ruhniyatynyng abyzy dengeyine kóterip, jiptiktey ghyp, onyng ónerin, bilimdarlyghyn, minezin, qasiyetin bәrin keltirgen. Oqyp, qatty quanyp, Sauytbekke telefon shaldym: «Aynalayyn, Asekendi men de bilushi edim. Sen tipti biyikke kótergen ekensin, endi osy biyikten týsirmeyik» dedim. Al, biz sóitip bir-birimizdi qúrmetteuding ornyna qaytsek qúlatamyz dep jantalasamyz. Bekbolat degen taqyrypqa oralmaymyn dedim, amalsyz aitasyng taghy da, onyng ayaghyn shalushylardyng qanshamasy shyghyp jatyr, qanday auyr-auyr sózder aityp jatyr. Úyat qoy. Úyat sharua kóp qazaqta.
- Qazirgi aitysker aqyndar ashy shyndyqty qanshalyqty aita alady?
- Osy ashy shyndyq, ashy shyndyq degen ne? Aspannan shyndyq kelmeydi. Qoghamda ne bolyp jatyr, ne nәrseden kemshilik kórip jatyrmyz, sol ghoy aitayyq degenimiz. Ony aitu aqynnyng bilimine baylanysty. Bizding kóp aqyndar izdenbeydi. Dayyndalmaydy. Material jinamaydy. Bayaghy kenesting kezinde aqyndar birining oblysyn biri aralap, maqtau da, synau da sol boyynsha aitylatyn edi ghoy. Qazir shapanyn jamylyp, dombyrasyn arqalap aitysqa barady da, birdene ghyp jýlde alu ýshin óleng aitu bastalady. Ómirdi, ómirding boyausyz shyndyqtaryn bilmegennen keyin kóp nәrse aitylmay qalyp jatady.
Auyzgha jii týse beredi, keshegi jeltoqsandaghy aitysta aitylghan ýsh-tórt-aq nәrse boldy ghoy. Sony bәri shiyrlap aita beredi. Ol – aqynnyng bilimsizdigi. Áriyne, biylikting aitysynda anany aitpa, mynany aitpa degendey senzura bolady. Biz ótkizip jýrgen derbes aitystarda eshkimning auzyna qaqpaq qoymaymyz. Kerisinshe, sahnagha shyghar da qomdap jiberemiz. Sen aitaryndy aitugha sert, biz sony tyndaugha sert. Japa sheksek, sodan shegeyik.
«Aytyp ótken aqyn da arman bar ma,
Jýregining týbine kir jasyrmay» dep Múqaghaly aitpaqshy, erkin aitystarda aqyndar aita alsa, auzyna eshkim qaqpaq qoyyp jatqan joq dep oilaymyn. Bәri aqynnyng dengeyine baylanysty.
Kórermenning dengeyi aqynnyng dengeyinen de tómen bolyp otyrghan uaqyttar da kórkem óleng de qadirsiz bolady eken. Aqynnyng auzynan altyn tógilip jatsa da, «syilyqty kim alady?» dep pendeshilikpen otyrghan kórermen sózding de qadirine jetpeydi. Sózding qadiri ketedi. Aytysty kóru ýshin ózing de dayyn boluyng kerek, ishki dayyndyghyn, ishki parasat-payymyng boluy tiyis. Qazaqtyng arghy-bergi dәstýrin, qaljyng sózdi týsinetin dengey boluy kerek. Soghan jetpegen kóp kórermender bәleli súraqtaryn qoyyp jatyr ghoy dep týsinemin.
- Aytys aqyndarynan kimderdi saghynasyz?
- Bir aqyndy aitayyn. Ábdikәrim Manap degen aqyn boldy. Keshegi Manap Kókenovtyng balasy ghoy, bayaghyda әkesimen aitystyrghanbyz. Sol Ábdikәrim qanday kórkem aqyn edi. Aytystan ketip qaldy. Qaytyp qayyrylta almay qoydyq.
Ómirden ótip ketken aqyndar bar. Keshegi Erik Asqarov qanday aqyn edi! 90-nshy jyldary bir auyz sózimen eldi ýiirip alyp, otyrghyzyp, túrghyzatyn. Shynbolattyng shyndyqtary qanday edi!
Saghynghanda – shoshynatynym, qazirgi sahnada jýrgen aqyndardyng kóbin tek sahnadan kóru kerek. Ómirde kóruge yntyghudyng qajeti joq. Óitkeni, pendeshilikten asa almaghan aqyndar kóp. Sahnadan kósemsip sóilep, ómirde óz pozisiyasyn ústay almay, kisilikke jaramaghan aqyndardan ne kýtuge bolady?!
Búrynghynyng aqyndar kesek bolatyn. Sózge toqtaytyn. Men jenildim dep ornynan túryp ketetin Bayanghaly siyaqty aqyndar qazir joq. Astynda jyghylyp jatsa da jaghadan jarmasyp, jýldege jetu ýshin janyn qiyatyn aqyndar bar. Osydan shoshimyn. Qazaqtyng kisilik bolmysy, dәstýri qayda?
Nauryz aiynda «Qazaq, qayda barasyn?» degen aitys jasaytynymdy aittym ghoy. Sol aitysta janaghy aitqan dýniyeler qozghalsa deymin. Bizge sayasy mәselelerdi kótere berduing onsha qajeti de joq. Úiiyn dep otyrghan qazaq degen últtyng negizgi qasiyetterin saralap beruimiz kerek. Biz nege úmtyluymyz kerek, neden jiyrenuimiz kerek? Osynyng bәri aitystyng ýstinde aitylugha tiyisti. Aytystyng sózi ótimdi. Sondyqtan qazaqtyng qalpyn saqtaytyn dýniyeler aitysta aitylghany jón. Aytystyng qúraldary, tәsilderi kóp. Sonyng bәrin paydalana otyryp, әr qazaqtyng jýregine jetuge jantalasuymyz kerek.
- Júldyzday janyp jarq etken Jandarbek Begimbetov turaly aityp berinizshi, agha? Dauysy qanday, әni qanday, sәni qanday edi shirkinnin...
- Jandarbek Begimbetov aitystyng alanynda kóp jýrgen joq. Men úmytqan joqpyn. Ony aitysqa jetektep әkelip, qosqan Jýsipbek Qorghasbek bolatyn. Onyng әni de, sәni de sol kezding kórermenderining jadynda. Talantty aqyndardyng biri edi. Sol tónirekten Aytaqyn, Jandarbek Búlghaqovtar shyqty. Sol Begimbetovtyng ýlgisimen shyqqan aqyndar. Bir aqyn shyqqan jerden sonyng әserimen, yqpalymen talay aqyn shyghady.
Mysaly, myna Qaraghandy oblysynyng aqyndary turaly súraq bar. Amanjol sahnadan ketti. Endi kim qaldy degendey. Bir Didar Hamiyevting ózi nege túrady! Didar - Alpamys, Qobylandyny jyrlay alatyn, tandy tangha úryp jyrlaytyn jyrau. Bolmasa Maqsat Aqanov deytin aqyn bar. Ony shettetpey-aq, kez kelgen aitysqa úyalmay qosugha bolady. Maqsattyng sazy, sózi, sәni, qaljyny qanday! Osynday aqyndar әr jerden shyghyp kele jatyr.
(jalghasy bar)
Abai.kz