2012 jyldyng sәuirinde issaparmen Ýrimjide boldym. Múhiyt  týbine shókken keme «Titaniyk» jayynda týsirilgen kinony qaytalap qoyyp jatyr eken. Búl filimdi 1997 jyly alghash ret  kórgenderding jýzinen jas monshaghy domalap týskeni әli esimde. Ol kezde mahabbat jayynda habarsyz men jóninen alghanda múnyng nege búlay bolghanyn qaydan bileyin.

Sodan beri múnday klassikalyq kórkem filimderdi әlde neshe ret kórdim. Áueli, bas keyipkerlerding et jýrekti ezilter dialogtaryn jatqa aityp ta bere alamyn. Sóitse de, «Titanikty» taghy da kórgim kelip, «taghy keldim, taghy da» dep jettim.

Mektepte jәne uniyversiytettegi ghashyqtar júp-júptarymen kinohanagha aghylyp barady. Olardyng deni 1997 jyly túnghysh qoyylghandaghy saltanatty jaghdaydy kórmegender. Mynaday qaytalap qoy olargha senbidegi bekershilikti bekerden shekerge ainaldyrghanmen birdey edi. Maghan da solay.

Kinohananyng biylet kassasyna kirdim. Úzaqtan-úzaqqa sozylghan kezekting sonynda oigha batyp túrmyn. Ne oilaghanymdy da bilmeymin, tek bireu iyghymnan qaghyp qalghanda ghana selt etip es jidym.

– Assalaumaghalaykum! – búryn mýlde kórmegen bir sirinke qarajigit sәlem berip túr. Bizding qazaq tanymasa da sәlem bere beredi emespe. Men de  sәlemge sәlem qayyrghan boldym.  Aq jarqyn jigit amandasuyn amandassa da sәl tartynynqyrap qaldy bilem. Qasyndaghy qyzdosy ózine tarta týsip, ekeui de qatar kýlimsirey qarap túr.

– Sen aitshy, – dedi sәlden song qyz qysyla kýlip. Jigit basyn shayqap sәl túrdy da, odan song maghan qazaqshalap:

– Mening hanzusham jaqsy emes, keshiriniz! Biz kinogha túnghysh ret birge kelip túr edik, ózinizben birge bizge eki biylet alyp berseniz bolar ma eken?

Jigit qiyla ótinip osyny aitty da qaltasynan mayda aqshalaryn alyp shyghyp maghan úsyndy. Ózi qarapayym, kýlkisi aq jarqyn mynau sirinke qarajigit maghan teris kórinbedi. Qasyndaghy qyzy da  aru mýsin әdemi, әdemi bolghanda qor qyzynday ghajap súlu әri ótkir qyz kórinedi. Saharalyqtar janary januarlardiki sekildi túnyq әri býkpesiz keledi. Hanzu mәdeniyetinde, hanzular tartynshaq, ghúndar ótkir keledi delinedi. Eger siz naq saharadaghy qazaqpen aralassanyz, olarda da sonday bir tabighy salqyndyq barlyghyn, múnday salqyndyqtyng ózi sonday súlulyq baghyshtap, әdeptilik aiqyndap túratyndyghyn bayqaysyz.

Olar jan-jaghyna tartyna qaraydy, qyzbala әlsin-әli  jenil kýrsinip qoyady, olar búl kinony kóruge rasynda yntyzar kórinedi.  Maghan qarap túrghan olargha birdene demesem kelispeytindey túrady. Sonymen olarmen qazaqshalap sóilesip kettim. Olar ekeui de 1991 jyly tuylghan, mennen eki jas kishi, ekeui de tauda túrady eken.  Búl olardyng qalagha túnghysh kelui. Ekeui de malshy balasy. Jigit maghan ózderin malshynyng balasymyz degendi maqtanyshpen lepire aitty.

Kózimdi ashqannan beri qazaqtan jyraq ýlken qalada óskendigimnen be eken, qarapayym da takappar mynau taulyq bauyrlastarymdy kórip kóp kórim quanyp qalghandaymyn. Azdan keyin tanysyp, shýiirkelesip kettik. Jigitting әngimesi bastalghanda,  kimning balasy ekendigin, ruynyng «nayman» ekendigin, qalyndyghynyng ruy «kerey» ekendigin aityp ýlgirdi. Qazaqtar osylay. «Adam balasy sóileskenshe, jylqy balasy kisineskenshe» deydi.  Beytanys bolsa da kóne dosynday qúshaq jaya qarsy alady. Onyng ózimen ghana emes, aghayyn-dos, jaqyn-jamaghattarymen de tanysyp ýlgiresin.

Jigitting әkesi biyldan bastap azyn-aulaq saudagha aralasa bastaghan, jigit әkesine qolghanat bolyp qalagha zat әkelgen. Osy joly әkesine qalyndyghyn Ýrimjige aparyp qydyrtyp keleyik degen  oiyn aitqanda Ákesi: – Sóite ghoy, qaraghym, qalagha aparyp armansyz seyildet, el kórip, jer kórinder, – dep zor quanysh, ystyq yqylas bildirgen. Búl qyz da bolashaq atasynyng yqylasyn estigende qatty quandy bilem, óitkeni, jigit osylardy aitqanda qyzdyng beti qyzaryp, bal-búl janyp qúlpyryp súlulanyp ketti.

Búl súlúlyq jan jýrekten tuyndaghan razy-qoshtyqtan menmúndalaghan sýiinish súlulyghy edi. Sol súlulyq maghan mynau Ýrimji tansyq emes, meni Ýrimjige әkelgenin, «men» degen kóniling ystyq, osy kónilindi baqyt sezinemin dep sóilep túrghanday. IYә,  adamgha eng keregi baylyq pen mәrtebe emes, adal kónil ghoy. Biz keremet keshuler keruenimen emes, adal adamdarmen birge jasaudan ghana baqyt tabamyz. Amal neshik, múny ekining biri, egizding synary bile bermeydi.

Jigit mennen qaydan kelgenimdi súrady. Beyjinnen  kelgenimdi aitqanymda ekeui de quanyp ketti bilem, qyzdyng kózderi tipten jaynap ketti.

– Oho, Beyjing de, Beyjing bizding astanamyz, sol Beyjing be? – dep súrady qyz.

– IYә, tek bir ghana Beyjing bar ghoy, – dedim men.

Jigit maghan shyn kónilmen aqtarylyp ketti:

– Nedegen tamasha desenshi, mineki, beyjindik aghamen tanysyp qalghanymdy qara!

Ekeui menimen tanysqandaryna eresen quanghanyn jәmpildey aityp jatyr. Beyjinde tuyp-ósken maghan shalghay shegaradaghylargha Beyjinning ne keregi bary týsiniksiz. Hanzushadan mýlde habarsyz bolghan ýstine, qazirge deyin kórgen hanzulary da sanamaly bolghan mynalardyng astana Beyjinge yntyqtyghynan jýrekterinde otan orny bólek ekendigin sezilip túr. Biraq, múnday yntyqtyng qaynary qayda ekendigi maghan mәlimsiz-di.

Qyz eki kózin jýgeri jarmasyna tesile qadap túr eken, mening bayqaghanymdy sezdi de, úyalyp kózin taydyryp әketti. Jigiti de bayqady bilem, qalyndyghynan jeging kele me dep súrady.

– Ananyng ne ekenin bilmey túrghanym, – dedi qyz.

– Ol jýgeri jarmasy, – dedim men.

– Jýgeri jarmasy degen ne? Endi jigit tang tamasha boldy. Búghan ne desem bolar, qabaghymdy týiip az-kem oilandym da:

– Jýgeri jarmasy degen jýgeri jarmasy da bayaghy, – dep jauap qayyrdym, ýsheuimiz de kýlip aldyq.

Ángimemiz jarasyp keledi, kezek te bizge tayap qaldy. Biylet satushy qanday oryn alghymyz keletindigin súrady, men jigitten neshinshi qatargha otyrghylary keletindigin súradym.

– Bәri de bola beredi.

– Bәri de bola beretin is joq, taldauyng kerek.

Jigit sasynqyrap qaldy, búl oghan auyr mindettey sezilse kerek.

– Aghay, ózing talday salshy, bizge bәri úqsas. Agha, qayda otyrsanyz, biz de sonda otyrayyq.

Jigitting qalyndyghy qaradan qaraday abdyraghan haline qarap syqylyqtaydy, qanday orynnyng oghan keregi ne, әueli, kinomen de qaqysy joqtay seziledi. Oghan keregi tek myna jigit qoy.

Biylet aldyq, men  dәrethanagha kirgim keldi de olargha aldymen kire berudi aittym. Al, olar «siz bastap kiriniz» dep túryp aldy. Olar maghan beyne bala baqshadaghy sabiylerdey, әri quanyp, әri jasqanyp túrghan sabiylerdey kórinip ketti.

Qaytyp kelgende  qolyma ýsh qúmyra gazdalghan su alyp aldym. Abajaday ýlken qaghaz dorbamen jýgeri jarmasyn da alyp alghanmyn. Ekeui qolymdaghylardy kórip sasqalaqtap qaldy:

– Agha, nesine әure boldynyz, – dedi qyz ynghaysyzdanyp: – Men baghana ne nәrse eken dep qana súraghan edim, – dedi ol.

– Sender qalagha býgin ghana kelip otyrsyndar, endeshe, mening qonaghymsyndar. Et asyp mol dastarhan jaya almasam da, bir dorba jýgeri men birer qúmyra gazy bar susyndyqqa shamam keledi, – dedim men.

Qazaq qaryndasym jýgerini eptep shaynap dәmin ala bastady. Dәmdi me eken degen súraghyma basyn iyzegen onyng jýzinde kampit jegen balanyng mәz kýlkisi ýirile qaldy. Qyz susyndyqty iship kórmegen, jigiti oghan bayqap ishudi, múnyng qanday qiyndyghy barlyghyn aityp jatyr. Qyz bir úrttap aldy da, aitqanday-aq shashalyp, jótelip aldy. Jýzinde jaysyzdyq oinap shygha keldi. Jigiti ekeuimiz qarqyldap kýlip aldyq. Endi jigit maghan sóiledi:

– Eki aidan song ýilenemiz agha, toyymyzgha kele alasyz ba?

Ekeuine qarap qaldym. Adam balasynda «bal baqyt» degen bir sezim bolady ghoy, men dәl qazir dәl sol sezimdemin. Jigit eldegi bir jerding atyn aityp jatyr. Al, onyng qaysy audannyng atyn aitqany da mening qúlaghyma kirgen joq. Óitkeni ol kezde men Beyjinge qaytyp ketemin ghoy. Toylaryna qatynasa almaytyndyghyma ókinetindigimdi aitqan boldym. Kinohanagha ishine kirip kele jatyrmyz. Olardyng toyyna shaqyruy esimnen kóteriler emes. Ýide de emes, týzde de emes, erte de emes, kesh te emes, oida joqta mynaday tútqiyl toygha shaqyru óte tamasha, izgi niyetti sezildi.

Kóp ret kórgendigimnen bolar, «Titaniyk» atty kino meni tebirendire alghan joq, әueli endi ghana tanysqan qazaq ghashyqtarday ystyq sezilmeytin sekildi. Jigit jýgeri jarmasyn birneshe asap jedi de qyzgha berdi. Al, qyz ony janyndaghy maghan berip jatyr:

– Agha, sen de jep kórshi.

Dәl osynau sәt maghan kinodan әlde neshe ese ystyq sezilip ketti. Bәlkim, eseygennen keyin ekrandaghy ómirding jalghan ómir ekendigin әbden bilgendigimnen bolar. Shynayy ómirde adamgha beyne bateriyagha elektr toltyrghan sekildi adamgha da izgi kýsh kerektigi maghan mәlim. Kino tek osynday izgi kýsh baghyshtaytyn qúral ghana ghoy. Al, býgingi mynaday zamanda tebirenuding ózi tegin emes. Ol beyne retimen jalghasqan baspaldaqtardyng biri ispetti retimen ghana tuyndaydy. Shyntuaytynda adamgha naq keregi tútqiyl tughan naghyz sezim.

Kino qoyylyp jatyr, mening nazarym kóbinese myna qazaq ghashyqtarda. Olar kózderin baqyraytyp ekrangha tesilip qalghan. Ekranda «Titaniyk» atty keme kóringende qyzdyng auyzy anqyiyp ashylyp, tan-tamasha bola qadalyp qaldy. Sirә, mynaday ýlken keme kórmegen bolsa kerek. Erlandiya bii biylengende de osynau bógde mәdeniyetke mәz bola qaraydy.

Ana jerdegi adamdar da bizding qazaqtar sekildi jinalyp by biylep әn aitady eken-ә? – dedi qyz maghan sybyrlap. IYә, qazirgi qoghamda auyzdan eng týspeytin әdemi sóz-tabighilyq, eng alghashqy kirshiksiz momaqan tabighilyq. Mynau qazaq dostarymdy osylay aitsam artyq etpeytindey.

Qyzdyng kónili bayaghyda-aq bosap ýlgirgen. Tipti mening oilaghanymnan da әlde qayda búryn egilip ketken. Kino ekrannyng alakólenke jaryghynda onyng ezilip, eljirep kóz jasyn kóldetip otyrghanyn kóryp qaldym. Búl kez «Titaniyk» atty keme múz taugha әli soghyla qoymaghan. Tragediya bastalmaghan kez bolatyn.  Men odan nege jyladyng dep tandana súraghanymda ol maghan mynaday jauap berdi:

– Ana qyz asylynda baydyng balalarymen birge eken, anau kedey bala qyzdy jaqsy kóredi, qyz bala da sol kedey balamen birge bolghanda ghana keremet kónildi sezinedi. Amal ne, taghdyr olardy qosugha nәsip etpepti. Áy, eger men ana qyz  bolsam, qayghydan ezilip ólermin-au.

Qyz hanzushadan mýlde qarabayyr bolghannyng ýstine, búl kinony birinshi ret kórip otyrsa da, uaqigha jelisin qalaydan-qalay múnshalyq aiqyn týsingenine men qayranmyn. Men odan bәseng dauyspen:

– Kinony úghyp otyrsyng ba? – dep súraghanymda ol:

– Nege úqpaydy ekenmin, múnday ister bizding qazaqta da barshylyq, – dep jauap qayyrdy.

Kino qoyylyp jatyr, anda-sanda qyzdyng ózine ghana estilerdey sybyrlap sóilep qoyamyn. Keme deysing be, sәuletti qonaghasy zaly deysing be, osylardyng bәri-bәri oghan ertek sekildi, tan-tamasha bolyp qayran qalyp otyr. Al, onyng jalpy týisigining dәl HH ghasyrdyng basyndaghy Europa aq sýiekteri men qazaq dalasyndaghy malshylargha aumay úqsap ketkendigine qayran qaldym.

Búrynghy bir maydan kinolarmen salystyrghanda, býgingi bir maydan tym tynyshsyzdyq etti. Kórushiler  kino jelisine әbden  qanyq. Birtalay ghashyqtar ózderimen-ózderi sybyrlasyp, syrlasyp balqyp otyrsa, endi bir sypyralary kino sujetin sóz etip jatyr.

Keybireuleri mynau әiel keyipker nedegen semiz edi. Jek ana aghash taqtaydy sol semizdigine bola bermey qoydy-au-a? – dese, endi bireuler bay-manap, sal-serilerding әngimesine týsip ketken. Olar әiel keyipkerdi әueli bay-manapqa tiyip, onyng aqshasyna ie bolyp, jayy jarasqannan keyin ghana Jekke bardy desude.

Taghysyn taghylar...

Qúlaqqa týrpidey tiygen búl baghalar meni san oidyng sarpaldanyna sýirep barady. On bes jyldyng aldynda biz kedey bolsa da kepilge jarar jandargha janasudy qoldasaq, on bes jyldan keyin mineky «auzy qisyq bolsa da baydyng balasy sóilesin» degenge kelip otyrmyz.

Qiyal shirkinge qiyr joq qoy. Men anau 16-17 jastardaghy balalardyng sózine sengim keler emes. Áne, ana bireui keme batyp bara jatqanda qúlap týskenderdi kórip qarqylday kýlip qolyn erbendetip aiqaylauda:

– Oho, anany qara, mәsaghan, ana bireu aneky oqtay atylyp qúlap barady, qol-ayaghynyng tyrbyndauyna qarap masqaranyn, naq qyzyghy endi boldy...

Mening qasymdaghy mynau qazaq qyz bir auyz sóz de úqqan joq, bilem. Kino bastalyp kóp ótpey-aq jylaugha ótti. Keme sugha batqanda tipti solqyldap ketti, qasyndaghy jigitining beti de taram-taram jas, sonda da ghashyghyn:

– Sýiiktim-au, múnyng bәri kinodaghy naq bolmaghan jalghan ister, jylap qaytesin? – dep júbatqan bolady.

– Betaldy sóileme, múnyng bәri ras, – deydi qyzy júlyp alghanday ashu aralas. Kinonyng ne ekenin qyz biletin bolsa kerek. Onyng «ras» dep otyrghany kinodaghy uaqighanyng ózi emes, odan da arydaghy tereng maghanany kórsetse kerek.

Jigit abdyranqyrap qaldy, bilem. Jalma-jan:

– Boldy, boldy, jylay bermeshi. Dauysyng shyghyp ketti ghoy, elden úyat bolady, – dedi de, maghan ynghaysyzdanghan halde qarap:

– Aghay, kelinshegim taulyq bolady, kóp nәrse kórmegen, sizden  úyat boldy ghoy, – dep týsindirip jatyr. Men manaydaghylardyng bәrining beyne bir kórmegen ang kórgendey-aq mynau jylauyq qaryndasqa qarap jatqanyn sonda bayqadym, olardyng bәri  tanghala qaraydy. Mening myna jigitke :

– Elde neng bar, ne dese so desin, tek emeurinindi ghana bildir. Al, jaryna janyndy qiyatyn bol! – degim kelip-aq ketse de, dәl mynaday tereng sózdi qazaqshalap jetkizuge shamam kelmedi de, tek kýlip qana qoydym.

«Jigitting kelinshegim» degen ataudy túnghysh ret auyzgha alyp túrghanyn nedәuir den keyin ghana bildim.

Men alandaghan ynghaysyzdyq aqyry tuyldy: qasymdaghy qyz mennen:

– Kinoda adam ólip jatqsa mynalar nege kýledi? – dep súramasy barma.

– Olar kinoda ne bolyp jatqanyn úqpaytyndar, – tek osylay ghana jauap beruime tura kelgen sekildi.

Saharada túnghysh tanysqan osynau sәby minez sýikimdi qaryndasymnyng kózi baghjiyp ketti:

– Úqpaytyn nesi túr, keme batyp barady, adamdar ólip barady, – dedi ol oilamaghan jerden.

Qalay jauap bererimdi bilmey daghdaryp qaldym.

Dәl osy kezde maghan «Titaniyk» atty keme bireu emes, ekeu bolyp ketkendey elestep ketti: bireui – ekranda batyp bara jatqan «titanik te, endi bireui – mynau qap-qaranghy kino zaly.

Kinohana bayaghyday dabyr-dúbyr...

Tek kino tilin bilmeytin jandar ghana óksip jylauda.

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Avtory Aydos Amantayúly.

Qytay tilinen audarghan Qanatbek Júmabayúly.

Dayyndaghan Álimjan Áshimúly.

Abai.kz