Beysenbay DÁULETÚLY. MANChESTERDE OQYP JÝR...
1-suret. Preziydent N.Nazarbaevtyng jeti jastaghy Berikting betine múnay jaqqan sәti. Atyrau, 2000 jyl.
2-suret. Úlybritaniyadaghy Manchester uniyversiytetinin studenti Berik Uap. Atyrau, 2013 jyl.
Imanghalidyng iydeyasy
1-suret. Preziydent N.Nazarbaevtyng jeti jastaghy Berikting betine múnay jaqqan sәti. Atyrau, 2000 jyl.
2-suret. Úlybritaniyadaghy Manchester uniyversiytetinin studenti Berik Uap. Atyrau, 2013 jyl.
Imanghalidyng iydeyasy
Atyrau qalasyndaghy sheteldik múnay kompaniyasynyng qatardaghy qarapayym qyzmetkeri Sәrsenbaydy basshylyq tarapynan týsken úsynys tanqaldyrdy. Búl óz mindetin atqaryp, tirshilikting qamymen jýrgen onyng ómirindegi kýtpegen janalyq edi. Endi she, jeti jasar úly túrmaq qyryqqa kelgen ózi de ómirinde Preziydentpen sóilespek týgili qolyn alyp kórgen emes. Onyng ýstine balalyghy basylmaghan, on-solyn aiyra almaytyn túnghyshy tapsyrylghan isti tap-túinaqtay etip atqaryp shyghar ma eken dep alandady.
Ótken ghasyr ayaqtalar tústa qart Kaspiyding Qazaqstangha qaraghan túsynan mol múnay qory tabyldy. Sol kezdegi tabighy baylyqty iygeruge úmtylmaghan júrt joq. Dýnie jýzindegi alpauyttardyng mәmilesimen qúrylghan halyqaralyq konsorsium búrghylau júmystaryna kirisip ketti. Qúrylystyng qarqyndy jýrgizilgeni sonsha, ataqty Qashaghan ken ornynyng ashyluy 2000 jyldyng jaz aiyna josparlanyp, Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng ózi ony iske qosatyndyghy belgili boldy. Osy sәtte Atyrau oblysynyng sol kezdegi әkimi Imanghaly Tasmaghambetov eshkimning oiyna kelmegen iydeya kóterdi. «Jigitter, jerimizden tabylghan tendessiz baylyqty býgin sheteldiktermen birigip iygergenimizben, týptin-týbinde óz iyeligimizde qalady ghoy. Sondyqtan da «bolashaqtyng baylyghy – bizdiki» degen úghymdy úqtyru ýshin mynaday shara jasayyq. Jeti – qazaq ýshin qasiyetti san. Sondyqtan jeti jasar jetkinshekti tabayyq. Al onyng betine Elbasy óz qolymen qara altyndy jaqqanyn jón kórip túrmyn» degende barlyghy birauyzdan maqúldap, shu ete qaldy.
Baghy janghan bala
Alayda búl bastamagha konsorsiumnyng jetekshileri birden qarsylyq tanytady dep kim oilaghan?! Olardyng qatang tәrtibine sәikes, tenizge shyghatyn balagha ken ornyna baratyn arnayy sertifikat kerek eken. Saqtandyru poliysi, tikúshaq sugha qúlaghan jaghdayda apattan aman qalu erejesimen tanysqany jayynda kuәligi, óndiriste órt shyqsa tez arada qútqaru qúraldaryn paydalana bilui.., qoyshy, әiteuir, bala túrmaq eresekterding ózinde joq myn-san qújatty súratyp, typyr etkizbey tastady. Ol ol ma, әlgi rúqsat qaghazdar jetkinshek ýshin jauapty adamda da bolugha tiyis eken. Últtyq ústyndy úlyqtaytyn Imanghaly úsynghan iygilikti iydeyany jýzege asyrugha shyndap kiriskender qarap qalsyn ba?! Tyghyryqtan qútqaratyn «bir qap qújaty» bar qyzmetkerdi ózderining kompaniyasynan izdeuge kóshedi. Sol sәtte Qashaghandaghy «OKIOK» kompaniyasy bas diyrektorynyng orynbasary Kenjebek Ibrashevting esine qaramaghyndaghy qyzmetkeri Sәrsenbay Jaghypashevtyng qúldyrandap jýretin qos qúlyny týsedi. Lezde kabiynetke shaqyrtyp sóileskennen son, kókten izdegeni jerden tabylghanday quanady. Rasynda da Sәrsenbaydyng 1993 jyly 26 shildede tughan ýlken úly Berik túp-tura jetide eken. Onyng ýstine syrtqy týr-túlghasy qatyp túr. Kәdimgi qazaqtyng qara balasy. Tasmaghambetov tapsyrghanday ýsh tilde – qazaq, aghylshyn, orys tilderinde erkin sóileydi. Kenjekeng kóp oilanbastan әkimdikke habar aitty da, sheteldikterge qayta kisi saldy. Ózderi súratqan qaptaghan rúqsat qaghazdar men sertifikattar týgeldey Sәrsenbaydyng sómkesinen tabylghan son, konsorsiumnyng basshylyghy әkesining tikeley jauapkershiligimen balany jaghalaudan 70 shaqyrym jerdegi Qashaghan ken ornyna jiberuge kelisim berdi. Al kezdesuge bir kýn qalghanda oblys әkimi Imanghaly Tasmaghambetov pen «Qazmúnaygazdyn» preziydenti Núrlan Balghymbaev Berikti әkesimen birge aldyrtyp, ýsh tilde súraqtar qoyghyzyp, onyng saqyldaghan jauaptaryna tәnti boldy da, eshtenege alandatpay demaldyrugha jiberdi. Mynaday qarbalasta demalys qaydan bolsyn?! Úldary úiyqtap jatqanda Sәrsenbay men Núriya júmystan әkelgen ýlkenderge arnalghan múnayshylar kiyimin sógip, tang atqangha deyin balagha shap-shaq etip qayta tigip shyqty.
Elbasynyng erekshe syiy
– 2000 jylghy 4 shilde kýni tanghy saghat 6-da túryp, әuejaygha jetsek, kisiler qaptap jýr, – deydi osydan 14 jyl búrynghy oqighany kóz aldynan qayta ótkizgen Sәrsenbay Jaghypashev. – Balam birneshe kýngi dayyndyqtan song ba, әiteuir erkeligi basylyp, eresek kisilerdey jinaqy qalypta túr. Kóp úzamay tikúshaqqa otyryp, Kaspiyding ortasyndaghy Qashaghangha úshtyq. Týske taman Preziydent mingen tikúshaq dayyndalghan alangha qondy. Elbasy ózin kýtip alghan toppen birge shluzding janynda túrghan bizge jaqyndap keldi. Berik ekeumiz sәlemdestik. Núrsúltan Ábishúlynyng kónil-kýii jaqsy ekendigin ainalasyndaghylardy kýldire әngime aityp jatqanynan bayqadyq.
Az-kem tanystyru júmystarynan keyin Preziydent shiraq qimylymen shluzding tetigin búrap qalghanda, qúbyrdan múnay atqylay jóneldi. Elbasy janynda túrghan Berikting betine múnay jaghyp, «Qazaqstannyng bolashaghy zor bolsyn!», – dep tilek aitty. Dәstýr boyynsha, sol manda túrghan basshylardyng da betine jaqty. Aynaladaghylar shattana qol shapalaqtady.
Nebәri jeti jasta bolsa da Berikting zerdesinde ómirindegi osy bir erekshe jýzdesuding әrbir sәti saqtalghan.
– Núrsúltan ata «Qazaqstannyng bolashaghy ýshin!» dep múnaydy betke jaghu rәsimin jasaghanda qatty tolqydym, – deydi әkesining әserli әngimesin jalghastyrghan Berik Uap, – Quanyshtan ba, әlde maqtanyshtan ba, bilmeymin, boyym bir ysyp, bir suyp, әbden mazasyzdandym. Jinalghan aghalardyng maghan qarap kýlgeni de qyzyq eken. Elbasy meni erkelete basymnan sipap, janyna alyp, birneshe ret suretke týsti. Keyin eseygende oilap qarasam, eshkimning peshenesine jazyla bermeytin baqytty sәt maghan búiyrypty ghoy. Onyng ýstine Núrsúltan Ábishúly ol jyldary ekining birinde joq kompiuterdi syigha tartty. Qatarlastaryma qaraghanda aqparattyq tehnologiyany tezirek mengeruge Elbasy syilyghynyng erekshe kómegi tiydi. Sonyng әseri shyghar, mektep bitirer jyly múnay salasynyng bilgir mamany bolugha bekindim.
Úlybritaniyagha bastaghan úly arman
Berik mektepte de basqalargha ýlgi bolyp jýrdi. Týrkiyada ótken, 60 memleketting ókilderi qatysqan halyqaralyq olimpiadada fizikadan 3-oryndy jenip aldy. Al 2010 jyly Atyraudaghy qazaq-týrik liyseyin ýzdik bitirdi. Tórt tilde erkin sóileytin jas órenning qabileti men bilimge degen qúshtarlyghy erekshe boldy. Ol bayaghy armanyn aqiqatqa ainaldyru ýshin Astanagha attandy. Alghashynda «Nazarbaev uniyversiytetine» qújat tapsyrdy. Berik synaqtyng barlyghynan mýdirmey ótti. Alayda qiyalyna qanat bitip, jalyndap túrghan jas jigit qúlashyn keng siltep, әlemdegi bedeldi oqu oryndarynyng biri – Manchester uniyversiytetine týsuge bel baylady. Onyng Úlybritaniyany tandauyna sol jyldary qyzmet babymen Gollandiyagha kóshken әkesi Sәrsenbaydyng kenesi әser etkeni sózsiz. «Nazarbaev uniyversiytetinin» basshylyghyna ótinish jazyp, jaghdaydy týsindirgen әke men bala qart qúrlyqqa qaray bet týzedi.
Tandaghan mamandyghy – múnay isi. Onyng ishinde jer astyndaghy 5 myng metr terendikting teoriyasyn, әdistemesin, saraptamasyn jasap, múnaydyng aghu baghytyn aiqyndaytyn óte kýrdeli kәsipti mengeru ýstinde. Dәl qazirgi kezde Qazaqstanda múnday joghary bilikti, jana tehnologiyany iygergen, ýsh tilge jetik maman tapshy. Sondyqtan da óte jauapty júmysty negizinen sheteldik qyzmetkerler atqaruda. Áriyne, memleket ýshin asa manyzdy jerasty baylyghyn zertteu isin týptin-týbinde otandyq mamandar qolgha aluy qajet. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng batystaghy ken oryndarynda júmysshylarmen jýzdesude de, jastarmen kezdesude de ýnemi aitatyny osy.
Qos túlghamen kezdesu
Bastapqyda oqu aqysyn tóleuge oblystyq әkimdikting «Atyrau bolashaghy» qory kómekteskenimen, kelesi kursqa kóshkende qara altyn óndiretin «HKOK» kompaniyasy ózining mindetine alypty. Ótken jyly atalghan kompaniyanyng Soltýstik Kaspiy jobasynyng mekemelerine óndiristik tәjiriybeden ótuge kelgende taghy da qyzyqty kezdesuding keyipkerine ainaldy.
2013 jylghy 30 mausymda Úlybritaniya Premier-ministri Devid Kemeronnyng elimizge túnghysh sapary belgilenip, Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevpen birge Atyraudaghy óndiris oryndaryn aralauy josparlandy. Sapar ayasynda Qarabatandaghy «Bolashaq» zauyty iske qosylatyn boldy. Úiymdastyrushylar osydan on ýsh jyl búrynghy kezdesuding kuәgerin izdep tauyp, Berikti is-sharagha qatysushylardyng tizimine engizedi. Sol kýni jastar tobymen birge Berik Uap ta eki elding basshysymen jolyqty.
«Preziydent әlemning әr qalasynda oqyp jatqan zamandastargha múnay salasyn jetik mengergen maman bolu kerektigin qadap aitty. «Uaqyty kelgende sheteldikter ketedi, al qazba baylyqtyng barlyghy ózimizge qalady. Sol kezde biz qiyndyqqa úshyramay, ózgelerge alaqan jayyp kómek súramauymyz qajet», – dedi Elbasy. Jastar birauyzdan: «úyatqa qaldyrmaymyz, iygeremiz», – dep jamyray jauap qattyq. Ol mening janyma kelgende qayda oqitynymdy súrady. Manchester uniyversiytetinde oqitynymdy aityp edim, janynda bireumen sóilesip túrghan Kemerondy núsqap, «myna jaqta ma?» dep jyly jymidy», –deydi Berik.
«Meni Kemerongha tapsyrdy...»
«Orayly tústy bos jibermeudi oilap, bala kezimdegi Qashaghanda betke múnay jaqqan sәtti eske saldym. Elbasy eshnәrseni úmytpaytyn erekshe qasiyetine say birden tanydy da, kýlip jiberdi. Sóitti de, Qazaqstannyng qazba baylyghyn zamanauy tehnologiyamen iygerip, ózge eldermen terezesi teng qatynas jasau ýshin tereng bilimge úmtylu kerektigin taghy bir pysyqtap, arqamnan qaqty. Qyzyghy sol, janymyzgha kelgen Kemerongha mening Úlybritaniyada oqitynymdy aityp jatty. Maghan qarap, birneshe súraq qoyghan Devid myrzagha aghylshyn tilinde mýdirmey, qysqa da naqty jauap berdim. Bizben qoshtasyp, әri qaray jýrgen Elbasygha qarap, alystaghy balasyn aghayyngha pysyqtap tapsyratyn meyirimdi de janashyr әkening keypi kóz aldyma keldi».
Búl – Berikting jaz aiynda Elbasymen ekinshi ret kezdesuindegi jan tolqynysy.
Endi alty aidan song bizding keyipkerimiz Manchester uniyversiytetin ýzdik bitirmek. Ary qaray óz salasyn tolyqqandy mengeru ýshin magistraturagha týsu oiynda bar. Aghasyna eliktep ósken inisi Auhat ta qazirgi kezde Shotlandiyanyng Aberdin qalasynda múnayshy mamandyghy boyynsha bilim aluda. Eki úlynyng jetistikterin erekshe maqtanyshpen әngimeleytin әkesi Sәrsenbay Jaghypashev «HKOK» kompaniyasynyng geomatika bólimining basshysy qyzmetin atqarady. Anasy Núriya baghyt-baghdaryn aiqyndaghan balalarynyng әrbir qadamyna quanyp, tileuin tilep otyr. Al Berik kýrdeli salanyng únghyl-shúnghylyna tereng boylaghannan keyin elge oralyp, Elbasynyng senimine say jauapkershilik jýgin arqalaugha tas-týiin dayyndalyp jýr.
Abai.kz