Júma, 22 Qarasha 2024
46 - sóz 2668 7 pikir 19 Shilde, 2024 saghat 19:34

«Araldy sugha toltyramyn»: Siz kimsiz, Altay myrza?

Suret: smartnews.kz

«ARALDY QÚTQARAMYN» DEGEN ALTAYDYNG SÓZI SYLDYR SUGhA ÚQSAYDY

Áleumettik jelide ózin «ónertapqysh» hәm kәsipker retinde tanystyryp jýrgen Altay Aynabek deytin shymkenttik jigit hit bolyp jatyr. Tanerteng vatsabyma osy jigitting keremeti turaly birneshe jazba, viydeo keldi. «Araldy sugha toltyramyn», «qazir jer-jerde jauyndy men jaughyzyp jatyrmyn» degen jigitti júrt «mine qazaqtyng naghyz ghalymy», «osynday úldarymyzdy ýkimet nege qoldamaydy?» dep kókke kóterip maqtap jatyr. Jurnalist әriptester de qalyspay «janbyr adam» dep at qoyyp súhbat alyp jarnamasyn jalaulatyp jýr. Ózining aituynsha, búghan deyin Manghystau ónirin quanshylyqtan qútqarghan, Birikken Arab Ámirlikterinde jauyn jaughyzghan-mys. Hosh, sonymen búl ne boldy eken dep júmysqa erterek kelip alyp, aqparat izdep, zerttep kórdim.

1. Ózin ónertapqysh dep tanystyryp jýrgen Altay Aynabekting alghan bilimi, ghylymy ataghy, qay jerde ghylymy ataghyn qorghaghany turaly aqparat tappadym. Esesine https://statsnet.co/companies/kz/54830894 saytynda aty-jóni tura osy jigitpen sәikes keletin adam altyn, baghaly metalldar satumen ainalysatyn jeke kәsipker retinde tirkelgen. Al myna https://pk.uchet.kz/search/bin/131240010459?searchText=null siltemege kirseniz, Aynabek Altay Aynabekúly «NURAY Construction LTD» deytin qúrylys kompaniyasynyng bas diyrektory ekenin kóresiz. Qazaqstandaghy qúrylys jәne túrghyn ýy turaly mәlimetterdi jinaqtaytyn https://korter.kz/nuray-construction sayty búl kompaniyanyng Shymkenttegi eki birdey túrghyn ýy keshenining qúrylysy toqtap qalghanyn jazady. Tura osy adam «Central Asian Center of Climate Change Technologies» deytin JShS-de basshy bolyp tirkelgen.

2. Ózi aitqanday klimattyq ýlken problemalardy sheshetin, Aral tenizin sugha toltyryp tastaugha qauqarly janalyq jahandy dýr silkindirui kerek edi. Sebebi klimat mәselesi, onyng ishinde su tapshylyghyn jong problemasy – BÚÚ-nyng túraqty damu baghdarlamasynyng negizgi maqsatynyng biri. Jyl sayyn әlemning damyghan elderining basshylary Davosqa jinalyp daulasyp, bas qatyratyn problemasy da osy. Mine býkil әlemdi tolghandyrghan mәseleni sheshuding tiyimdi jolyn úsynghan qazaq jigitine bәri nazar audarar edi. Biraq ataqty ghylymy ortalyqtar da, ghalymdar da typ tynysh. Jauyngha qaryq qyldyq degen Arab Ámirlikteri de otandasymyz ben onyng kompaniyasy turaly júmghan auzyn ashpaydy. Esesine Ámirlikte drondardyng kómegimen jasandy jauyn jaughyzghan shveysariyalyq «Metro Systems International» atty kompaniyanyng enbegi turaly derekter kezdesedi.

3. Ári qaray Altay Aynabek aityp jýrgen «International Center of Climate Change Technologies» (ICCCT) kompaniyasynyng https://iccct.ae/ saytyna kirdim. Kompaniyanyng qay jyly qúrylghany turaly derek joq. Eng alghashqy jazbalar 2022 jyldyng qantar aiynan bastalady. Altay Aynabek kompaniyanyng bas diyrektory retinde kórsetilgen. Kez kelgen dúrys kompaniya basshylyghy, ondaghy manyzdy túlghalar turaly egjey-tegjey portfolio beredi. Al myna kompaniyanyng komandasy turaly bóliginde Altaymen qosqanda 8 adamnyng aty-jóni kórsetilgenimen, eshqaysysy jayly aqparat joq. Kezdeysoq Altay Aynabekting kenesshisi әri Pәkistandaghy ókili dep kórsetilgen Imtiaz Han Lodhy deytin adam turaly derek izdegenimde qyzyqtyng kókesi bastaldy. https://www.brecorder.com/news/3841106 saytynyng jazuynsha, búl adam 2011 jyly Pakistan Steel Mills deytin pәkistandyq iri metallurgiya kompaniyasynda bas atqarushy diyrektor hәm bas qarjy diyrektory lauazymynda jýrgen jerinen ýlken daumen quylghan. Imtiaz Han Lodhidyng joghary bilimi turaly diplomdary jalghan bolyp shyqqan.

4. Komandadaghy kelesi adam – Sergey Bologurov. Ol aua-rayyn basqaru jýiesi bólimining basshysy retinde kórsetilgen. Internette búl adamnyng Leningrad arktikalyq uchilshesin aerolog mamandyghymen, sosyn Leningrad poliytehnikalyq institutyn tәmamdaghany turaly derek bar. 2009 jyly Atmosferagha jergilikti әser etuding әdisi men qúrylghysy turaly patentke ótinish berip, 2015 jyly alghan. Eng qyzyghy osyghan úqsas әdiske 2023 jyly Evraziyalyq patent úiymy patent beredi. Tek búl joly onyng iyesining qataryna Bologurovpen birge Altay Aynabek te jazylghan. Kezdeysoqtyq pa? Al qazaqstandyq telearnalar týsirgen beynematerialda kórsetilgen qúrylghy Bologurovtyng 2009 jylghy úsynghan qúrylghysynyng syzbasyna qatty úqsaydy. https://patents.google.com/patent/RU2373693C1/de

5. Bizding tehnologiyanyng qauipsizdigin europalyq De Nayer zerthanasy rastady depti. Búl endi óte nәzik marketing tәsil. Postkenestik el ýshin «europalyq» degen sózding siqyrly kýshi bar. Beligiyalyq búl kompaniya rasymen de elektr qauipsizdigi, elektromagnitti qauipsizdik, tehnologiyanyng klimatqa әseri sekildi baghyttar boyynsha tújyrymdama beredi. https://www.labodenayer.be/browse/products/ Búl jay ghana qorshaghan ortagha qauipsiz ekenin aighaqtaytyn qújat bolsa da, qazekeng ýshin ol bәrin rastaytyn basty qújat retinde qabyldanatyny bar.

6. Altay Aynabek sensasiyagha jany qúmar әriptesterime Aral tenizining akvatoriyasyna bir aptanyng ishinde 50 mlrd tekshe metr su kirdi depti. Búl degeniniz Qazaqstandaghy eng iri su qoymasy Búqtarmanyng kólemi! Al Búqtarma su qoymasy әlemdegi eng iri su qoymasynyng qataryna jatady. Búl degeniniz súmdyq kólem! Sonda osynday dýniyeni әlem, әlemdi qoyynyzshy, Aralda túratyndar qalay bayqamaghan? Sonshama su qúiylghanyn qanday qúralmen anyqtaghan? Tarazygha tartatyn dýnie emes qoy. «Aralgha jaz basynan beri tolassyz jauyn jauyp jatyr» degen sózin tekseru de qiyn emes. Meterologiyalyq sayttardyng saytyna kirseniz boldy. Biyl mausymda mysaly kerisinshe jyldyq 12 mm ornyna 5 mm ghana jauyn jaughan. «Bizding tehnologiyanyng arqasynda Syrdariya men Ámudariyanyng arnasy tolyp jatyr» depti. Syrdariya men Ámudariyanyng suy biyl mol ekenin mamyr aiynda Ortalyq Aziya elderining su sharuashylyghy ministrlikteri basshylarynyng jiynynda aitylghan. https://upl.uz/eco/41947-news.html. Aynabekting tehnologiyasyn qaydam, mamandar ózen suynyng biyl mol bolghanyna qolayly aua-rayy men qardyng qalyng jaughany sebep bolghanyn aitady.

MÁSELE MILLIARDTA MA?

Qazaqstandy su tapshylyghynan qútqaramyn dep jarnama jasap jýrgen Altay Aynabekke búghan 39 mlrd tenge súrap otyr. Búl aqshany sheteldik investor, venchur qorlar bermegen son, endi Qazaqstan ýkimetin jaghalap jýrgen sekildi.

Qazaqstan Respublikasy Su resurstary jәne irrigasiya ministrligining ókilderi búl kәsipkermen kezdesti dep estidim. Sheneunikter hayp dýrmegimen aty-jóni belgisiz, al komandasynyng qúramynda óz elinde alayaq dep aiyptalghan adam bar, Manghystauda jәne Pәkistandaghy bir qystaqta júmys istedik deytin, jetistikteri belgisiz әri kýmәndi kompaniyagha sonsha milliardtardy ústata salmaytyn shyghar dep ýmittenemin.

Negizi jauyn jaughyzu tehnologiyasy janalyq emes. Ony әlemde 1940-jyldardan beri qolgha alghan. Mәsele tehnologiyanyng qúnynda jәne búlt jasau әdisinde. Ázirge auadaghy ylghaldy ózine tartatyn kýmis yodiydi, túzdar sekildi týrli elementterdi qoldanu arqyly búlt jinau jәne elektr toghy kómegimen iondau әdisimen jauyn jaughyzu әdisteri qoldanylady. Ókinishke qaray qazaq qoghamy әlem órkeniyetining periyferiyasynda jatqandyqtan kóp jetistikterden, janalyqtardan, tehnologiyalardan habarsyz bolyp otyrmyz. Sondyqtan búl tehnologiyany joqqa shygharmaymyn, meniki keshe ghana shymkenttik kәsipker bolyp jýrgen, ayaq astynan “Araldy qayta toltyratyn ónertapqyshqa” ainalghan Altay Aynabekting sózi men isinde keregharlyq bar ekenine, bekgraundynda kólenkeli tústar kezdesetinine kópshilikting nazaryn audaru ghana.

Áyteuir jauyn jaumay jatyp su bolmayyq. Syny oilau, taldau jasau, bilimge jýginu jaghyn úmytyp ketpeyik.

Dәnesh Asqarbekúly Baybolatov

Eskertu: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Maqala avtorynyng pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270