Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 5520 0 pikir 16 Qantar, 2014 saghat 04:27

Júmash Kenebay. Zamanbek Núrqadilov qanday adam edi?

«ÁKEGE TARTYP ÚL TUSA IYGI...»

(Alghysóz ornyna)

2014 jyly marqúm, asyl azamat Zamanbek Qalabayúly Núrqadilov tiri bolghanda, asqaraly biyik 70 jasqa tolar edi-au. Biraq, qapiyada kelgen ajal arysymyzdy ortamyzdan alyp ketken bolatyn.

20012 jyldyng ayaq sheninde Zәkenning ortamyzda jýrse, kelesi jyly 70 jasqa keletini jәne basqaday mәseleler jóninde aqyldasu maqsatynda, Almaty qalalyq túrghyn ýy Basqarmasynyng bastyghy, marqúmnyng úly - Qayrat Zamanbekúly Núrqadilovtyng qabyldauynda bolghanym bar.

Basy qatty bastalghan әngimemizding ayaq jaghy sәl jylymyqqa úlasqanday synayda Qayrat inimmen qoshtasqan edim. Sondaghy bir bayqaghanym – Qayrat inimning marqúm әkesi Zәkene syrttay qúiyp qoyghanday qatty úqsastyghy edi. Sol joly men búl jigit te tura «әkesindey tik minezdi me, qalay...» degen oigha qalghanmyn. Qayrat inim jóninde onyng marqúm әkesining dosy, jerlesi Bolat Núrghazyúlynan súraghanymda, ol kisi birden ashylyp, eshtene aita qoymaghan. Osy Bolat Núrghaziyev tayauda 70 jasqa tolyp, dastarhangha shaqyrylghan adamdar tiziminen Qayrat Núrqadilovtyng atyn kórip qalghan edim. Biraq, Qayrat inim ol toygha kelmedi.

«ÁKEGE TARTYP ÚL TUSA IYGI...»

(Alghysóz ornyna)

2014 jyly marqúm, asyl azamat Zamanbek Qalabayúly Núrqadilov tiri bolghanda, asqaraly biyik 70 jasqa tolar edi-au. Biraq, qapiyada kelgen ajal arysymyzdy ortamyzdan alyp ketken bolatyn.

20012 jyldyng ayaq sheninde Zәkenning ortamyzda jýrse, kelesi jyly 70 jasqa keletini jәne basqaday mәseleler jóninde aqyldasu maqsatynda, Almaty qalalyq túrghyn ýy Basqarmasynyng bastyghy, marqúmnyng úly - Qayrat Zamanbekúly Núrqadilovtyng qabyldauynda bolghanym bar.

Basy qatty bastalghan әngimemizding ayaq jaghy sәl jylymyqqa úlasqanday synayda Qayrat inimmen qoshtasqan edim. Sondaghy bir bayqaghanym – Qayrat inimning marqúm әkesi Zәkene syrttay qúiyp qoyghanday qatty úqsastyghy edi. Sol joly men búl jigit te tura «әkesindey tik minezdi me, qalay...» degen oigha qalghanmyn. Qayrat inim jóninde onyng marqúm әkesining dosy, jerlesi Bolat Núrghazyúlynan súraghanymda, ol kisi birden ashylyp, eshtene aita qoymaghan. Osy Bolat Núrghaziyev tayauda 70 jasqa tolyp, dastarhangha shaqyrylghan adamdar tiziminen Qayrat Núrqadilovtyng atyn kórip qalghan edim. Biraq, Qayrat inim ol toygha kelmedi.

Dastarhan basyna jinalghan ónkey yghay men syghaylardyn, Bókeng men Zәkenning kurstastarynyng basym kópshiligi osy otyrysta Zamanbek Núrqadilov turaly aitudan qashqaqtap otyrghanday әser etken maghan. Men jәne Sapura Jýsipovagha sóz berilgende marqúm Zamanbek agha turaly aitqanymyzdan keyin baryp, biraz adamnyng marqúm Zamanbek Núrqadilov turaly jyly-jyly, sózder aita bastaghanyn, T.Qojaghapanov, t.b. kurstastarynyng marqúm jayly asa saqtyqpen sóilgenderin men sol joly amalsyzdan bayqap qalghan bolatynmyn...

IYә, men әngime etip otyrghan Qayrat Núrqadilovtyng sol joly maghan bergen uәdesinde túra ma, joq pa, ol jaghyna әli kózim jetpeydi. Alda amandyq bolsa, ony da kóre jatarmyz...

Al, mening Qayrattyng әkesi, marqúm Zamanbek Qalabayúly Núrqadilovpen tonnyng ishki bauynday, óte jaqyn aralastyqta, tipti, asyl azamattyng oqqa úshatyn kýnine deyin janynda jýrgenimnen, tekti túlgha turaly ol kisining kózi tirisinde de, kózi júmylghannan keyin de, kóptegen maqalalar, tolghau ólender, dastandar jazghanymnan, olardyng deni baspasózde, ghalamtorda jii jariyalanghanynan, bylayghy kópshilik jaqsy habardar bolar dep oilaymyn.

Al, Qayrat Núrqadilovtyng dәl әkesindey últ perzenti dәrejesine deyin kóterile ala ma, joq pa, oghan sәuegeylik jasay almaymyn. Tiri túrsaq, ol jaghyn da kóre jatarmyz dep oilaymyn...

ZAMANBEK JAYLY OI-TOLGhAU

Bylayghy júrtshylyqqa marqúm Zamanbek Qalabayúly Núrqadilovtyng kim ekenin tanystyryp jatudyng ózi artyq siyaqty. Degenmen, últymyzdyng osynau birtuar úly turaly ózim biletin jәne ózim kuә bolghan jaghdayattardy ghana qal-qadarynsha bayandaghandy jón kórgen edim.

Zamanbek Núrqadilovtyng – últymyzdyng mandayyna bitken últ perzenti bolghanyn ashyq aituymyz kerek. Zamanbek marqúm óz túsynda qazirgi ózderin «mәngilik» sanaytyn avtoritarly biylikting joghary eshelonynda nebir jauapty da lauazymdy qyzmetterdi atqarghanyn biz jaqsy bilmiz. Z.Núrqadilov – N. Nazarbaevtyng eng jaqyn әri onyng múrattas adamdarynyng biri bolghanyn nesine jasyramyz.

Basqasha aitqanda, búl eki adam bir-birine óte senimdi bolyp kórinetin. Zәkeng úzaq jyldar biyliktegi, oppozisiyadaghy nebir tanymal túlghalarmen jaqyn aralasqan adam. Minezi tik, anau-mynau jaman-jәutikterdi manyna jaqyn juytpaytyn әri olardy mensine de bermeytin, aitqanynan qaytpaytyn, óte birbetkey adam edi. Bir qaraghan adamgha, Zamanbek pen Núrsúltanday jaqyn, syrlas әri senimdi «dostar» búl ómirde joq siyaqty bolyp kórinetin. Eger shyn mәninde olar sonshalyqty senimdi dostar bolsa, ay men kýnning amanynda olardy ne jyn úrypty dep tang qalarsyz. Ol turaly osy maqalanyng damu barysynda, mýmkindigine qaray, jasyryp-jappay, esh boyamasyz, qospasyz, әsireleusiz bayandap beruge, sizderge uәde beremin...

Myna dinsiz, tilsiz, teksiz, bóten tilde shýldirlegish sheneunikterge mýldem úqsamaytyn búl Zәkenning boyyndaghy eng asyl qasiyet – azamattyng ózining tughan últyn sheksiz әri qaltqysyz sýngi der edim. Asyly, bizding Zamanbek aghamyz mhabbattyng qay týrine de óte adal bolghan jan. «Mahabbatsyz dýnie bos» dep danyshpan Abay aitqanday, ol jan jary Maqpalyn da, kenjesi Mereyin de, tughan últy Qazaghyn da, jan-tәnimen, esh boyamasyz, jasandylyqsyz, qaltqysyzy, berile sýigen ghajap jan!

Men Zәkenning tughan últy qazaghyn jәne Maqpalyn, qyzy Mereyin erekshe jaqsy kórgenining talay ret kuәsi bolghan janmyn. Sonymen birge búl adam eshqashan da ótirik aitpaytyn jәne ishine eshtene de býgip qalmaytyn. Aytaryn býkpesiz ashyq aityp salyp, qarap otyratyn. Jibergen aghattyghyna ókinbeytin. Jәne de eshkimdi de syrtynan sóz qylmaytyn. Aytaryn kim bolsang da, óting jarylyp ketse de, betine aitatyn. Ózi eshqashan da kek saqtamaytyn. Sonymen birge marqúm Zamanbek agha óte anqau jan boldy.

Bizding Zәkeng aqshanyng jәne baylyqtyng betine qaramaytyn atymtay jomart jan boldy. Bir jaqyn adamy ýiinen bir million AQSh dollaryn úrlap ketkende de, pende bolyp, qynq demegen. Sol úrlanghan aqshany biyliktegiler bes ese mólsherde qaytaryp beretin bolghanda da, ony maghan jәy bir әngime retinde aityp, sonshalyqty quana da qoymaghan. Jәne aqshadan qysylyp kelgen talay jangha aqshany qolma-qol qaltasynan suyryp bergenining de kuәsi bolghanym bar. Almaty qalasynyng әkimi bolyp otyrghanda talay qazaqqa jaqsylyq jasaghanyn óz kózimmen kórgenmin...

Zәkenning shapaghaty tiymegen Almaty qalasynda qazaq ziyalysy joq shyghar? Búl asyl azamat boyynda baryn qazaghyna arnady. Múnday Zamanbek Qalabayúlynyng boyyndaghy tekti minez – kez kelgen qazaq sheneunigining boyynan tabyla bermeytini, taghy da jalghan emes. Onyng bir basty sebebi – Zәkenning auylda tuyp, sonda ósip, tughan últynyng uyzyna jaryghandyghynan shyghar deymin. Al, oryssha oqyp, oryssha bilim alghan býgingi biyliktegi shala qazaqtardan Zamanbek agha myng ese artyq әri olardan tym biyik túratyn. Ol kisining eki sózining biri: «qazaghym», «últym», «úly dalam» bolyp keletin.

Júrt aityp jýrgendey, Zamanbk Núrqadilov «aqynjandy» ghana emes, naghyz aqyn bolatyn. Men Zәkenning «Shyghys poeziyasy» atty kitabynyng redaktory bolu baqytyna ie bolghan janmyn. Jazushy Rollan Seysenbaevtyng úsynysy boyynsha, Zәkeng poeziyasynyng qoljazbasyn qolyma alghan bolatynmyn. Ol kezde Z. Núrqadilov Almaty oblysynyng әkimi bolatyn. Jigitterding úsynysymen ol kitapqa redaktor retinde aty-jónimdi jazbaghan edim. Qazir soghan qatty ókinemin.

Kitap shyqqannan keyin, arada birer jyl ótkende, Zamanbek agha búl kitaptyng «jasyryn redaktory» myna men ekenin bilip, enbegimdi qolma-qol tólegen edi. Zәkeng ol kezde Shyghys poeziyasymen ómir sýretin. Qoly qalt etken sәtte maghan: Nizamiydin, Hafizdin, Omar Hayamnyn, Rudakiydin, Ferdausiydin, Nauaiyding ólenderin óz audarmysynda oqyp beruge qúmar bolatyn. Tipti, qyza-qyza kele ózining keybir qoljazbalaryna «Núrzamiy» dep qol qoyatyn (ol qol qoyylghan qoljazba mende saqtauly túr).

«Naghyz tazat aqyn adamnan - jauyzdyq shyqpaydy» deydi Shyghys danalyghynda. Osy qanatty sóz tura Zamanbek aghagha arnalghanday edi. Zәkenning jýregi asa nәzik boldy. Analardyng ospadarlyghyna jýregi qatty auyratyn. Týnimen úiyqtamaytyn. Ózining eng jaqyn degen adamdaryna týn ortasynda, tangha juyq telefon shalyp, ózin tolghandyrghan mәseleni egjey-tegjeyli bayandap jatatyn. Ózim degen jangha ózegindegisin suyryp beretin. Talay ret tangha juyq Zәkeng soqqan telefon qonyrauynan oyanyp jýrdim. Ol kisi týn ortasy, tangha juyq shaqyrsa da, alyp-úshyp sol ýige jetetinmin.

Jәne bizding Zәkeng naghyz batyr edi. Sol jyldary Respublika alanyna jalghyz ózi shyghyp, «kósemdi» jekpe-jekke shaqyrghanyn, biylik ókilderi shoshyp ketip, Zәkene shiyki júmyrtqa laqtyryp, úryp qúlatyp, masqara bolghanyn kim bilmeydi. Preziydenttik saylaugha jalghyz ózi týspek bolyp, sol kezdegi oppozisiya serkelerimen til tabysa almay, onashada oigha shomyp, qatty kýizelgenin de men jaqsy bilemin. Óitkeni Zәkenning ana jigittermen eki ortadaghy «shabarmany» men bolghan edim. Biylikting jogharghy shynyndaghy belgili adamdarmen Zamanbek aghanyng qalay sóileskenin de men jaqsy bilemin.

Osy Zamanbek agha nebir qúpiya qújattardy Qyrghyzstan arqyly shetelge shygharghanyn, onda «Zamanbek qoryn» ashqanyn, shetelde jýrgen Ákejan Qajygeldindi óz ayaghymen izdep baryp, sol jyldary jibergen qateligi ýshin Ákejannan, keyin, Almatydaghy bir mitingide halyqtan keshirim súraghanyn, býginde bireu bilse, bireu bilmeui mýmkin. Ghalymjan Jaqiyanov Qúsmúryn, Shiderti abaqtylarynda qamauda otyrghanda, osy Zәkeng sol jigitke qorghan bolugha tyrysqanyn, myna men óz kózimmen kórgen adammyn.

Zәkenning ómirining sonynda býgingi biylik Z.Núrqadilovtyng ýstinen talay ret oidan shygharylyp, qoldan qúrastyrylghan qylmystyq ister qozghaghany belgili. Tipti, Zәkendi ýiinen tútqyndap alyp ketpek te bolghan. Sonday bir oqigha kezinde, Zamanbek agha maghan telefon shalyp:

- Júmash, mynalar meni ýiden ústap әketpek bolyp jatyr. Kelip kórsin, men qaru qoldanamyn. Bylaysha aitqanda, jastyghymdy ala ketemin. Sen, gazet redaksiyasynan eshqayda ketip qalma, habar menen bolady,-degeni býgingidey esimde. Men ol kezde «Dat» jobasy boyynsha shyghyp jatqan «Júma-tayms» gazetining qúryltayshysy bolatynmyn...

Osy Zәkenning sot prosesi kezinde ózin-ózi ústauy da qyzyq bolatyn. Zamanbek agha sotta emes, tap bir jaqyn tuysynyng toyynda otyrghanday, ózin óte erkin sezinip, ana sudiyanyng sózin qalaghan uaqytynda búza beretin. Zәkenning búl anghaldyghyna sonda qatysyp otyrghan jurnalister mәz bolatyn. Sot ashulanatyn, biraq, Zәkennen qatty yghatyn.

Birde Jana jyldyng qarsanynda, osy Zamanbek agha maghan telefon shalyp:

- Júmash, meni ÚQK komiyteti shaqyryp jatyr. Sen, jigitterge ait. Sonda kelsin!-degen. Men Baqytgýl Mәkimbaygha, Ermúrat Bapigha telefon shalyp, sol jerge kelsek, Zәkeng joq. Biz ne isterimizdi bilmey, daghdaryp túrghanymyzda, ishten Zamanbek aghanyng ózi shyqqan buy búrqyrap. Osyny bayqaghan Ermúrat:

- Zәke, tap bir et jep, sorpa iship shyqqanday, buynyz búrqyrap túr ghoy,-dep әzildep jatqan. Biraq, Zәkende onda әzildesetindey de jaghday joq bolatyn. Myna jauyz biylikting búl súrqiya әreketinen qatty qorqyp qalghanday kórindi maghan. IYә, Zәkeng de et pen sýiekten jaralaghan qatardaghy pende emes pe?..

«Batyr –anghal keledi» degen ras bolsa kerek, sol anqaulyghynyng arqasynda belgisiz bireulerdin, qazirgi biylik ókilderining aituy boyynsha, «ózin-ózi ýsh ret atqany» turaly anyz taraghaly da onshaqty jyl bolyp qalypty...

Taghdyr meni qazaqtyng osynau birtuar tekti perzentimen jaqyn әri jaqsy aralasudy jazdy. 1991 jyldan ol kisi qaraqshylar qolynan kóz júmatyn 2005 jylgha deyingi aralyqta men Zamanbek aghamen tonnyng ishki bauynday әri óte jaqyn aralastym. Aytqandarymnyng barlyghy da qalyng oqyrmangha týsinikti bolu ýshin, әngimeni basynan bastayyn...

Men «Azat» qozghalysynan Almaty qalalyq әkimdigine qalay qyzmetke kelip, odan qalay ketken edim?..

Qazaqstannyng azamattyq «Azat» qozghalysy 1990 jyly 1-shildede qúryldy. Osy qozghalystyng «Azat» atty basylymy – osy jyldyng sonyna qaray jaryq kóre bastady. Qazaqstandaghy eng alghashqy tәuelsiz-sayasy basylym – osy «Azat» gazeti boldy. Men 1991 jyldyng kýz ailarynda jastardyng respublikalyq «Jalyn» baspasynan osy «Azat» gazetining bas redaktory, marqúm Batyrhan Dәrimbetke orynbasar bolyp kele qalghan edim (búl turasynda «Men «Azatqa» qalay keldim?» degen degen әngimemde tolyq bayandalghan...). Almaty qalasynyng birinshi basshsy osy Zamanbek Núrqadilovke, onyng orynbasary Viktor Hrapunovqa, jalpy qala basshylyghynyng atyna nebir uytty syny maqalalardy jiyi-jii jazyp jýretinmin. 1991 jylghy Tamyz (GKChP) oqighasyna baylanysty Almaty qalalyq atqaru komiyteti basshylarynyn, әsirese, Artomonova degen hatshy әielding oppozisiyalyq pighyldaghy «teris oily» adamdar tizimin (ol tizimde «Azat» qozghalsy belsendileri birinshi túr eken) jasaghany turasynda mәlimetter alghanymyz taghy bar. Bir sózben aitqanda, bizding «Azat» gazeti qala basshylyghyna qatty shýiligip alghanymyz taghy da ótirik emes bolatyn.

Oraldaghy orys-kazaktarynyng últymyzdy basynuyna baylanysty, Semey poligony, Semeyding bastyghy Keshirim Boztaev turaly, Pavlodardaghy Ermak eskertkishining qúlatyluy jóninde, N.Nazarbaevtyng mәskeushildigi, Qazaqstan tәuelsizdigin alghysy kelmey, «Odaqtyq shart» degendi oilap tapqany, onyng GKChP kezinde Núrqadilovtyng birinshi orynbasary V.Hrapunovtyng Mәskeu býlikshilerin qoldap shygha kelgeni, Resey preziydenti B.Elisinning Qazaqstangha kelui, qoyshy, әiteuir, sol tústaghy últty oyatatyn ótkir maqalalardy «Azat» gazeti әr sany sayyn jariyalap túrdy. «Azat» gazeti – az uaqyttyng ishinde respublikagha tanymal qazaq oqyrmandarynyng eng basty basylymyna ainalyp shygha kelgeni shyndyq bolatyn. Kýn ótken sayyn, «Azat» gazetining taralymy kóbeyip, respublika júrtshylyghy sýiip oqityn gazet bolyp shygha kelgen. «Azat» azamattyq qozghalysynyng basshylary: Sәbetqazy Aqatty, Mihail Esenәliyv, Núrbaqyt Qoyshybekov, Marat Shormanov, Gýljihan Biboldinova edi. Qozghalystyng ýni - tәuelsiz sayasy «Azat» gazetining sol jyldary qoghamdy demokratiyalandyrugha qosyp jatqan ýlesi úshan-teniz edi (búl turasynda «Men «Azatqa» qalay keldim?», «GKChP», «Azat» qozghalysy», «Semey poligonyn kim japty?»,t.b. maqalalarymda tolyq bayandaghanymnan, búl arada olargha ýstirtin ghana sholu jasap otyrmyn...).

1991 jyly shilde aiynda memleket basshysy N.Nazarbaevtyng qabyldauynda bolghanymyz bar. Batyrhan Dәrimbet, Sherhan Múrtaza, Uәliqan Qalijan, orys gazetterining taghy eki redaktory - Ontýstik Koreyanyng sol kezdegi premier-ministri Ro De U-men kezdesuge qatystyq. Bir kezde N.Nazarbaev:

- Qonaqtargha súraqtaryng bar ma?- dep, búrylyp, biz jaqqa qaraghan. Sherhan da, Uәlihan da birauyzdan:

- Joq, Núreke,-

Joq,Núragha,- dep bastaryn shayqady.

Tek Batyrhan ekeumiz ghana jarysa qol kótergen edik. N.Nazarbaev maghan «sóile» degendey basyn iyzedi. Men:

- Núreke, myna qonaq kisi Koreyany az uaqyttyng ishinde Shyghystaghy jeti aidahardyng qataryna qostym dedi. Men súraqty ol kisige emes, sizge qoyghym kelip túr?

- Qoy,-dedi ol.

- Osy Ontýstik Koreyanyng basshysy aityp otyrghanday, Siz Qazaqstandy qashan Shyghystaghy segizinshi aidahar qataryna qosar ediniz?-dedim. Núrkeng júlyp alghanday:

- Aynalayyn, auzyna may, astyna tay. Amandyq bolsa, sol kýnge de jetemiz. Tek, tynyshtyq bolsyn!- dep, ornynan túra bastady.

Biz qaytayyq dep túr edik, preziydent:

- Sen, maghan kir!-dedi súq sausaghymen biz jaqty kórsetip. Sherhan myrza:

- Núreke, meni me?-dedi.

- Joq, sizdi emes,-dedi preziydent.

Uәliqan Qalijan da:

- Meni me?-dedi.

- Joq,-dep ana kisi basyn shayqady.

Sózden tosylghan Sheraghang men Uәliqan, eshteneni úqpaghanday, Batyrhan ekeumizge ojyraya qarasty.

Preziydent óz bólmesine kirip ketti. Biz endi keteyik dep túrghamyz, Preziydentting sol kezdegi kómekshisi Núrtay Ábiqaev kelip maghan:

- Jýriniz,-dedi.

Ana kisiler «bizdi emes, qaydaghy bir eshkim bilmeytin oppozisiyany qabyldaghany nesi?» degendey, bir týrli únjyrghalary týsip ketken edi. Núrtay myrza:

- Sizder bossyzdar, -dep aitty da meni ertip, ishke kirip ketti.

Memleket basshysynyng at shaptyrymday bólmesine iymene kirip edim, tórde ol kisi otyr eken. Maghan:

- Tórlet, jigitim,-dep, qolyn kóterdi. Men úzyn ýstelding shet jaghyna otyra kettim.

- IYә, sen, ana Batyrhan ekeuing «Azat» degen gazetti shygharady ekensinder ghoy. Sol gazette ýnemi meni synaydy deydi. Sol, ras pa?-dep maghan qarady. Men de:

- Ras,-dep qaldym.

- Ras bolsa, nege meni synaysyndar?

- Odaqtaghy barlyq memleketter óz tәuelsizdigin jariyalap jatyr. Siz bolsanyz, әli Mәskeuden birdene kýtetin siyaqtysyz. Biz sol turaly jazamyz.

- Solay de, qaray gór ózderining bilgishin. Senderden basqa adam el bolashaghyn oilamaydy dep, senderge kim aitty? Men bolsam, kýndiz-týni osy elding bolashaghyn oilap, shapqylyp jýrmin. Al, sender meni synaysyndar. Búl dúrys emes,-dep ol kisi ornynan túrdy. Men de ornymnan túra berip edim:

- Otyra ber,-dedi ana kisi maghn qaray bettep. Bir kezde mening tu syrtymnan kelip, eki qolymen iyghymnan qatty qysyp, ústady. Qoly tastay eken, janymdy kózime kórsetip barady. Belim qayqanday bastap edi, ana kisi:

- IYә, kim kýshti eken?-dedi.

- Siz kýshtisiz,-degen sózding auzymnan qalay shyghyp ketkenin bayqamay qaldym.

- Á, bәlem, solay ma? Yaghni, men kýshtimin,-dep sóilep, qarsy aldyma otyra berip:

- Qanday búiymtayyng bar?-dedi. Men:

- Eshqanday búiymtayym joq,-dedim júlyp alghanday.

- Tayauda Týrkiyagha resmy saparmen baramyn. Birge barugha qalaysyn?-dedi. Men:

- Bas redaktor Batyrhan Dәrimbetting barghany jón ghoy. Aytpaqshy, mening ýlkenim Bolatqazy sonda oquda,-dedim.

- Ol qalay menen búryn barghan?-dep betime qarady. Men ýndemedim.

- IYә, sonymen búiymtayyndy aitpaysyng ba?
 
- Sol Týrkiyadaghy balam, bir jyldan keyin oquyn bitirip elge keledi. Soghan pәter jaghy qalay bolar eken?

- Bolady. Núrtay, jazyp qoy,-dep ornynan túrdy. Biz hoshtasyp, tarastyq.

Kóp úzamay, preziydent Týrkiyagha jolgha shyqty. Preziydentpen birge Batyrhan ketti. Arada bir apta ótkende Ystambúldaghy balam Bolatqazy maghan telefon shalyp:

- Áke, Qazaqstan prezidnti Núrsúltan Nazarbaev kelip, qasynda eki kýndey birge boldym. Jaqsy adam eken, maghan kómektesetin boldy,-dep quanyshyn aityp jatyr. Al, sol saparda olarmen birge bolghan marqúm Batyrhan Dәrimbet bizding delegattardyng keybir óreskel qylyqtary turaly maghan aityp bergen edi. Ol turaly keyin, arnayy jazatyn bolamyn...

...Preziydentpen bolghan әngimeden keyin, Zamanbek agha meni sol tústaghy Almaty qalalyq atqaru komiytetining qazirgi ishki sayasat bólimine qyzmetke aldy. Menimen sóilesken sol kezdegi Zәkenning orynbasary Bolat Núrghaziyev boldy.

Men qzmetke kelgen osyndaghy eng qiyn bólim eken. Kýnde mitingi, kýnde «chp» degendey, bir ornynda bayyz tauyp otyrghyzbaydy. Múnda «anyqtama-spravka» jazu – eng basty júmys. Oghan mening qolym tie bermeydi. Mening júmysymdy negizinen bólimdegi eki qyz: Farida Qanaghatova, Irina Deeva atqaratyn, men ylghy da syltau tauyp, ýy kórmey, ýnemi «mitingiletip» jýretinmin. Sol kezdegi kollegiya bastyghy Sapura Jýsipova maghan:

- Júmash, sening bir japyraq qaghaz jazghanyndy ómiri kórmeppin. Búl ne ghylghan bitpeytin mitingi?-dep tang qalatyn. Negizinen qolymyz bos uaqytty, qydyrudy – bizder «mitingige» jabatynbyz....

Viktor Hrapunovqa Almas Múrzin atty bir jigit kómekshi bolyp keldi, jataqhanada túryp kelgen ol ýsh aidyng ishinde pәter aldy. Joghary jaqtyn, atap aitqanda, preziydent apparatynyng núsqauymen men de pәter aluym kerek bolatyn. Biraq, bәrin bilip túryp, Zәkeng ýndemeydi. Bólimdegi qyzdardyng aituymen, ózim sonda qyzmette jýrsem de, Zәkenning qabyldauyna jazyldym.

Onyng ýstine sol kezdegi Almaty túrghyn ýy basqarmasynyng bastyghy - Serik Súltanghaliyev ta Zәkenning aldynan ótuimdi úsynghan.

Zamanbek Qalabayúlynyng qabyldauyna kirsem, onda Viktor Hrapunov, Serik Súltanghaliyev, Zaghipa Baliyeva otyr eken. Zәkeng birden:

- Saghan ne kerek?-dedi qabaghyn týiip. Men:

- Pәter kerek,-dedim. Ol kisi:

- Saghan osynda qyzmet istegening az ba?-dedi. Men:

- Ana kisining ózi ýy al dep otyr ghoy...

- Sen nege menen búryn ol kisige kirdin? Bar, sol kisiden al! Meni úmytty deysing be, «Azat» gazetinde jýrgeninde «Núrqadilov pen Hrapunov júmystan ketsin!»- dep jazghan sen emes pe?

- IYә, menmin.

- Bar, onda saghan ýy joq!

Osy kezde sózge Almaty qalalyq ýy basqarmasynyng bastyghy Serik Súltanghaliyev aralasty:

- Zәke, bayqaysyz ba, Júmash osynda qyzmetke kelgeli: «Zәkeng ketsin!» degender tyiyldy. Onyng ýstine ýlken kisining núsqauy bar, Ýy bergenimiz jón siyaqty?-dedi. Biraq, bir jaghyna qynyrayyp alghan Zәkeng kónbey qoydy.

Bir kýni tómengi qabatta otyratyn Almaty qalalyq әkimdigining is basqarushysy Júmasúltan Kópjanov:

- Júmash, kónil kýiing joq qoy, ne boldy?-dedi. Búrynnan syrlas aghagha barlyq mәn-jәidi týsindirdim.

Sol kýni Júmasúltan agha «Taratkadaghy» bizding ýige kelip, tang atqansha, әli almaghan pәterimizdi judyq. 1990 jyly «Azattyq» radiosynan berilgen mening bir saghattyq «Zobalan» atty dastanymdy tyndap, qatty әser alghan. Ol dastan 1986 jylghy әigili Jeltoqsan qasireti turaly bolatyn.

Ol kisi qaytarynda:

- Saspa, bәri retteledi,-dedi.

Bir kýni sol Júmasúltan agha:

- Sening 1986 jylghy Almatydaghy jeltoqsan kóterilisine arnalghan «Azattyq» radiosynan berilgen radioinssenirovkandy Zәkene tyndattym, saghan qatty riza boldy. Ózine neshe bólmeli ýy kerek, sheshimdi ózing mashinkagha basyp ber, men aparyp, Zamanbek Qalabayúlyna qol qoydyryp әkelemin. Qazir kelindi shaqyryp, dastarhan dayynday ber,-dedi.

Aytqanyn qolma-qol istedim. Sheshimdi alyp, Júma agha Zәkene ketti. Ákimshilikting qasyndaghy «ngbeleynyi» dýkeninde júmys isteytin әielim Sholpan kelip, júmys kensesinde dastarhan әzirley bastady. Arada eki saghat ótkende Zәkeng qol qoyghan qaghaz da dayyn boldy. Sóitip, qas-qaghym sәtte pәterli bolyp, dýrildetip túryp toyladyq.

Dýniyejýzi qazaqtarynyng túnghysh qúryltayy ótip jatty. Gagarin men Kihtenko kóshlerining qilysynda bolashaq qauymdastyq ýiining irgesi qalanatyn boldy. Soghan belgi tas qoyylyp, sonyng saltanatty ashylu rәsiminde Núrqadilov sóz sóileytin edi. Zәkeng meni shaqyryp alyp:

- Sonda sóileytin sózimning mәtinin dayynda, ýsh-bes minuttan aspasyn,-dedi. Sóileytin sózdi otyra salyp jazyp tastadym da, kórsetuge Zәkene bardym. Ol kisi bir jaqqa asyghyp túr eken, men әkelgen qaghazdy oqyghan joq, qaltasyna sala saldy.

Erteninde saltanatty jinalys bolatyn jerge kelgen Zamanbek Núrqadilov:

- Sózdi jazdyng ba, qayda?-dedi. Ol qaghazdy keshe ol kisige bergenimdi aittym. Barlyq qaltasyn qarap shghyp, әlgi qaghazdy әzer tapty-au. Jinalys bastalyp, Zәkeng oqy bastady.

Bayandama: «Qanisher komunistik partiya kelmeske ketip, dýniyejýzining tórt búryshyna taryday shashylghan qayran mening bauyrlarym...» dep bastala berip, Zәkeng tútyghyp qaldy da, maghan atyp jibererdey, ala kózimen qarady. Dýniyening әr týkpirinen atamekenin saghynyp kelgen qazaqtar bolsa:

- Oi, órkening óssin! Jasa, Zamanbek balam! - dep alghystaryn aityp jatyr. Osy kezde toptyng arasynda túrghan, býginde marqúm Serik Esimbekov bar dauysymen aighaylap:

- Mynaday sóz Núrqadilovtyng auzynan shyqpaydy. Ol baryp túrghan ózi aitqan qanisher kommunist. Múny jazyp bergen dәude bolsa, ana Kókbóri. Búl Kókbórining sózi!-demesi bar ma.

Taghy da maghan ala kózimen jep jiberdey qaraghan Núrqadilov qolyndaghy men jazyp bergen qaghazdy umajdap, umajdap anaday jerge laqtyryp jiberip, qaghazsyz sóiley bastady. Baghanaghyday emes, Zәkenning sózining berekesi qasha bastady.

Keshke qaray júmys bólmemde otyr edim, Zәkenning Múrat degen kómekshisi kelip:

- Júmash, sen ne býldirdin? Zәkeng qatty ashuly, «seni tap» dep jiberdi,-dedi.

Kelsem, Zamanbek agha bólmesinde jalghyz otyr eken. Óni órt sóndirgendey ashuly:

- Áy, baghana seni Kókbóri dedi me, naghyz it ekensin. Tamam elding aldynda meni masqara qyldyn. Bilsen, men naghyz kommunistpin, ólsem de kommunist bolyp ólemin. Sen nege partiyany jamandaytyn sózdi jazyp berdin?

- Siz óziniz jaz dediniz ghoy?

- Jaz degende, men saghan solay jaz dedim be?

- Qaydan bileyin. Ana baspasóz hatshynyzgha jazdyrmadynyz ba?

- Endi saghan jazdyrsam, Núrqadilov atym bolmasyn. Bar, bossyn!-dep meni bólmesinen quyp shyqty. Esikting syrtynda túrghan Múrat kómekshi:

- Áy, Júmash, tynysh jýrmeysing ghoy,- dep qala berdi.

Arada birer kýn ótkende Zamanbek agha maghan dýniyejýzi qazaqtary qúryltayyna arnalyp, Almaty oblysy Úzynaghash audanyna qarasty «Degereste» ótetin bәigege tigilgen su jana «Jigulidy» sonda aparudy tapsyrdy. Búl jóninde Zәken, ol kisining orynbasary Bolat Núrghaziyev, kollegiya hatshysy Sapura Jýsipova maghan senim artyp jatty.

Erteletip jolgha shyqtym. Úzynaghashtan óte bere MAY qyzmetkeri toqtatyp, ana qalyng aghashtyng ishinde meni bireulerding kýtip otyrghanyn aitty.

Kelsem, qalyng aghashtyng ortasyndaghy jasyl alangha mol dastarhan jayylypty. Dastarhan basynda Núrekenning ýiindegi Sara jengmiz, Nina Haipova, Zamanbek Núrqadilovtyng orynbasary Ásen Bespaeva, Almaty qalalyq sauda departamentining bastyghy Biybinúr Sylashqyzy otyr. Ásen Sýleymenqyzy:

- Sәke, búl bizding әkimshilikting qyzmetkeri, qaynynyz Júmash degen jigit,-dep meni tanystyryp jatyr. Men búl әielderge qyzmet kórsete bastadym. Bir kezde Sara jengemiz:

- Júm ash, mynany qúiyp jiber, jýruimiz kerek,dep maghan qarady. Men úzyn moyyn bótelkedegini әr adamgha toltyra qúiyp jatyr edim, jengey:

- Sen, nemene koniyakty qalay qúydy bilmushi me edin,-dedi. Men úyalyp qaldym. Eng birinshi tost Núraghang ýshin, ekinshi tost Sara jengemiz ýshin alynyp, biraz otyryp qaldyq. Ananday jerde men bәigege aparatyn su jana kólik túr qantarylyp. Jengelerim asyghatyn emes.

Qoyshy, dumndy top әndetip, duyldasyp, әzer degende jolgha shyqtyq. At bәigesi ótip ketipti. Men Zamanbek Núrqadilov aghadan, Bolat Núrghaziyev aghadan sóz estidim. Mening janymdy alyp qalghan Ásen Sýleymenqyzy boldy...

Sol jyldary auyldan bosqan qazaq jastary Almatygha kelip, qala manynda iyesiz jatqan bos jerlerdi basyp alyp jatqan. Jәne qalada bos túrghan iyesiz pәterlerdi anyqtap, Zәkenning núsqauymen ýisiz-kýisiz jýrgen qazaq jastaryna berip jatqanbyz. Sonday bir bos ýy Gagarin men Jandosov kóshelerining qilysyndaghy alty qabatty ýy bolatyn. Soghan ýisiz jýrgen 49 qazaq jasyna ýy beretin boldyq. Marat Mynbaev degen qúdam sәuletshi edi, sol mening inim әri onyng kýieu balasy – Jenisti ýy alatyndardyng tizimine kirgizip jiberipti. Men qarsy bolyp edim, Marat tyndamady. Inim Jenis ýsh bólmeli ýy aldy. Jәne ol tynysh jýrmey:

- Qalalyq әkimdiktegi agham Júmash ýy alyp berdi,-dep jalpaq júrtqa jayyp jiberipti. Bir kýni tәnerteng «Sosialistik Qazaqstan» gazetin oqyp otyrsam, tura sonyng birinshi betinde mening tughan inime kezeksiz ýy alyp bergenim turaly jazylypty. Maqala avtory Qúdiyar Bilәlov degen. Shoshyp kettim. Áli ózim ýy almaghanmyn. Áyelim Sholpan oibaylaytyn boldy dep qatty sastym. Zәkene shaqyrtpay ózim bardym, ol kisi ol gazetti oqymapty. Mәseleni aityp edim:

- Júmash, ottaghandar ottay bersin, ana maqala jazghan jurnalist endi ýy almaydy, bar, júmysyndy istey ber,-dep shygharyp saldy.

Zamanbek Núrqadilov Reseyge kóship jatqandardyng ýilerin qazaqtargha beru ýshin arnayy sheshim shyghardy. Biraq, jarty jyldan keyin ol sheshim – bireulerding kórsetuining arqasynda zansyz bolyp, kýshin joydy. Biraq, talay qazaq ýili boldy. Almatynyng týbindegi «Shanyraq», «Taugýl», «Altyn besik» yqsham audandary tolyghymen baspanasyz jýrgen qazaq jastaryna basybayly әri tegin bólinip berildi. Múnyng bәri últyn janynday sýietin Zamanbek aghanyng jәne onyng orynbasary Bolat Núrghaziv aghanyng arqasy bolatyn. Zamanbek aghanyng qasynda onyng serikteri: Bolat Núrghaziyev, Sapura Jýsipova, Júmasúltan Kópjanov, t.b. tamasha azamattar boldy.

Joghary jaqtyng japqan jalasymen Zamanbek Núrqadilovty ornynan alatyn boldy. Men M.Tәjjinning aituymen әri kómegimen Qazaq televiziyasyna bas redaktor bolyp, qyzmetke auystym. Sol kezdegi televiziya bas diyrektory Rafael Júmabaev mening kelgenime qatty quandy. Zәkeng amalsyz oppozisiyagha ketti. Keyin, Qazaq SSR-i Jogharghy Kenesine deputat boldy, Almaty oblysyna әkim, QR tótenshe jaghdaylar ministrligine ministr boldy. Sol qyzmette jýrip, N.Nazarbaevqa ashyq hat jazyp, taghy da oppozisiyagha ketti. Men de Almaty qalalyq aqparat jәne qoghamdyq kelisim basqarmasynan oppozisiyagha qaytyp oraldym. Ózim qúryltayshysy bolghan «Júma-tayms» gazetin shyghardym. Alghashqy sandaryna Zәkennen keng kólemde súqbat alyp, ony jariyaladym. Jalpy, Zamanbek aghamen óte jii aralasyp túrdym.

Zәkeng týnning bir uaghynda, tang aldynda telefon shalyp, ózin tolghandyryp jýrgen әngimesin aitatyn. Men de әz aghanyng aitqanyn tynday beretinmin. Zәkendi qazirgi biylik birneshe ret sotqa berdi. Zәkenning sotta ózin ústauy da tym qyzyq bolatyn. Bayaghy әkim ne ministr siyaqty sudiyalardy yqtyryp alatyn.

Bir kýni senbi bolatyn, Zәkeng telefon shalyp, ózin últtyq qauipsizdik komiyteti shaqyryp jatqanyn, soghan men, Baqytgýl Mәkimbay, Ermúrat Bapidyng tez jetuimizdi ótindi. Jarlyq qatty, jan tәtti, tez jettik. Bir saghattay tostyq, bir kezde Zәkeng buy búrqyrap, ishten shyghyp kele jatty.

- Zәke-au, mynalar sizdi sorpalap jibergennen sau ma, buynyz búrqyrap, terlep-tepship túrsyz ghoy?- dep Ermúrat әzilmen qarsy alyp jatty.

Bir kýni júmysta otyrsam, Zәkeng telefon shalyp:

- Júmash, sen dayyn otyr, mynalar meni ýiden tútqyndamaq. Ólispey berispeymin, mende qaru jetedi,-dedi. Biraq, ol kýn tynysh ótti.

Taghy birde tanghy altyda telefon shalghan Zәken:

- Tez jet, sharua bar, myna Altynbek birdeneni býldirgeli jatyr,-dedi asyqtyryp.

Men der kezinde bara almay, tym kesh jetsem Zәken:

- Áy, osy senderde tәrtip degen bar ma? Ózing qanday adamsyn, aitqan sózinde túrmaysyn. Sendeylermen júmys isteu mýmkin emes,-dep bir saghattay zirkildep, maghan qatty úrysty. Men ishke kirgen kýii sol qalpy týregep túrmyn. Zәkeng maghan úrsuyn qoymaytyn bolghan son:

- Zәke, siz ne aityp otyrsyz? Men sizding qaramaghynyzda júmys istemegeli qashan? Jazyqsyz jazghyra bermeniz!- dep, ol kisini toqtatyp tastadym

- Á, solay ma edi, keshir ainalayyn, meniki aghalyq bazyna ghoy. Otyr, birdene ishesing be? Qazir..- dep, anaday jerde túrghan tonazytqyshqa qaray jýgire jóneldi.

Taghy birde, úmytpasam, preziydenttik saylau aldyndaghy nauqan bolatyn. Zәkeng meni shaqyryp alyp:

- Júmash, sen ana Jarmahangha baryp, jeke ózine ait, meni de preziydenttikke týsirsin. Saylau barysynda anyqtalady, eger halyq mening sonymnan ermese, ózim orta joldan shyghyp qalamyn. Al halyq qoldamay jatsa, Jarmaqan sóitsin, bar,-dedi.

Men Jarmahan Túyaqbaygha kelip, onasha sóilesip, Zәkenning sәlemin jetkizdim. Ol kisi búny jalghyz ózi sheshe almaytynyn aitty. Men Zәkene onyng aitqanyn jetkizdim. Zәkeng – búrq-sarq qaynap-qaynap baryp, buy basylghanday boldy. Sosyn biraz ýndemey otyryp-otyryp, qolyn biraq sermep, oppozisiyadan ketetinin aitty.

Sol Jarmahan Túyaqbay maghan Zәkeng turaly bir qyzyq әngime aityp bergen. Zәkeng әdettegidey Jarmahandy ýiine « bir erkin әngimelesuge» shaqyrady. Bir saghat boyy Zәkenning bir ózi ghana sóileydi, Jarmahan auyz ashpaydy. Jarmahan keterde Zәkeng aitypty:

- Áy, Jarmahan, býgin ekeumiz bir arqa-jarqa erkin syrlasyp, әngimelestik qoy deymin. Sau bol, kelesi kezdeskenshe, -dep ony shygharyp salypty.

Zamanbek aghamen kóp syrlasatynmyn, ol kisi onashada eshtene de býgip qalmay, aghynan aqtarylatyn. Óz basym ol kisining biraz «qúpiyasyn» da bilemin. Áli olardy jariyalaudyng uaqyty tughan joq...
Osynday ekeu-ara syrlasu kezinde men Zәkene mynaday «qiyn» súraq qoydym:

- Zәke, kónilinizge kelmesin, 1991-1994 jyldary sizding qaramaghynyzda júmys istegenimizdi bilesiz. Áli esimde, siz kýnde tәnertengi 8.30-da júmysqa keletinsiz. Ol kezde sizding jeti orynbasarynyz boldy. Solar kýnde, sol uaqytta qazday tizilip, esik aldynda sizdi kýtip túrady. Siz olardyng úsynghan qoldaryn almay, shalqayghan kýii ishke kirip ketetinsiz. Qalay oppozisiyagha shyghasyz, solay qarapayym bola qalasyz? Búnyng «syry» nede?-dedim.
Bayqaymyn mening súraghym Zәkene onay soqqan joq, ol kisi biraz týnerip otyrdy da:

- Áy, sening de bayqamaytynyng joq. Ras aitasyn, qazaqta «semizdikti qoy ghana kóteredi» degen maqal bar, biz bәrimiz pendemiz. Biylik - adamdy búzady. Biylikte jýrgende mening de basym ainalyp qalatyn, qalay oppozisiyagha shyghamyn, kózim shyraday janyp shygha keledi. Al «ana kisinin»-dep súq sausaghymen jogharyny kórsetip,- qazir kózi – soqyr, qúlaghy – keren,- dedi...

Bir kәris azamatynyng tamam basshylardyng aldynda ózin boqtap, keyin, ony elden alastatqanyn, Tereshenko degendi tura júmys bólmesinde qalay sybaghanyn, ol adamnyng búnyng sol sózderin audiotaspagha jazyp alyp, «birinshige» kórsetip, qyzmetten qalay ketkenin, sol tústaghy jogharghy kenesti jogharydaghynyng aituymen qalay tarqanyn, Á.Qajygeldinge qalay qarsy shyqqanyn, Serikbolsyn Ábdildindi qudalaugha sebep bolghanyn, t.b. keybir azamattardyng eki maydanda júmys istep jýrgenin jaqsy biletinin onashada maghan syr qylyp aqtaryla aitqan. Ýilengeli jatqan úlym Erkebúlangha qalay qolúshyn bergenin,..búl shaghyn maqalada onyng bәrin bayandap jatqandy artyq kórdim...

Zәkeng «ózin-ózi ýsh ret atatyn...» kýni tәnerteng erte maghan telefon shalyp:
- Býgin kýn senbi, eshqayda shyq pa, myna saylaugha «bomba» bolyp jarylatyn material beremin, -dep telefondy qoya salghan. Men keshke deyin ornymnan tapjylmay qonyraudy kýttim, habar bolmady. Áyelim Sholpangha Zәkenning ýiine baryp keletinimdi aityp edim, ol qarsy boldy. Keshke jaqyn Zәkenning oqqa úshqany turaly suyq habar aldym. Qústay úshyp jetip, Maqpalgha Zәkenning qújataryna saq boluyn aittym. Biraq, bәri de tym kesh edi, qúqyq qorghau organynyng «qyraghy» qyzmetkerleri - Zәkenning qaghazdaryn, kompiuterin alyp ketipti. Mening súqbattarym: «Vashington post», «Niu-York tayms», t.b. әlemdik aqparat qúraldaryna tarap ketip jatty.

Tergeu kezinde meni de kuә retinde shaqyrdy. Súraqtary belgili:
- Zәken, sizge bergen «bomba...» qayda?..
Zәkenning maghan eshqanday «bomba...» bermegenin aittym. Týnde qalalyq ishki ister basqarmasyndaghy tergeuden shyghyp kele jatsam, taghy bir bólmeden Maqpal botaday bozdap, qatty jylap, shyghyp kele jatyr eken, sergeldenge týsken, qayran qazaq aruyn kórip, jýregim birtýrli syzdap, qatty shanshyp ketti...
Meni olar: «Núrqadilov ózin-ózi ýsh ret atyp óltirdi...»-dep, sendirmek boldy. Oghan iytim sene me?..
Qalghan oqighany qalyng júrtshylyq mensiz de óte jaqsy biledi. Menen Zәkenning ólimine baylanysty Mәskeuding «Kommersant», AQSh-tyng taghy bir gazeti súqbat alyp jatty. Qaytalay berip qaytemin, bәri solarda egjey-tegjeyli jazylghan...
Osymen qazaqtyng ardager úly Zamanbek Qalabayúly Núrqadilov turaly әngimem ayaqtalyp keledi. Kelesi kezdeskenshe, sau-salamatta, amandyqta bolayyq, armandas, múndas, aghayyn!

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5332