Songhy kezderi elimizdegi Kóshi-qon mәselesi iysi qazaq ýshin eng ózekti taqyrypqa ainaldy. Qazaq kóshi turaly jazylghan maqala, aitylghan oi, bas qosqan jiyndar da esep joq. Tipti arnayy kitaptarda jaryq kóre bastady. Áriyne, Qazaq kóshi turasynda tiyisti mamandardyng pikiri airyqsha manyzgha iye. Solardyng biri - Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy úiymdastyru bólimining mengerushisi, osy mekemede 20 jyldan astam qyzmet atqarghan Botakóz Uatqan desek qatelespespiz.

«Atajúrtqa jetken kósh». Búl – Botakóz Uatqannyng jaqynda jaryq kórgen kitabynyng atauy. Kitapta toqsanynshy jyldardyng basynda Mongholiyadan atajúrtqa bastau alghan alghashqy kósh jóninde sóz etiledi. Múnyng ózi elimiz tarihyndaghy tútas bir jana kezenning bastaluy ispetti oqigha edi.

Songhy kezderi elimizdegi Kóshi-qon mәselesi iysi qazaq ýshin eng ózekti taqyrypqa ainaldy. Qazaq kóshi turaly jazylghan maqala, aitylghan oi, bas qosqan jiyndar da esep joq. Tipti arnayy kitaptarda jaryq kóre bastady. Áriyne, Qazaq kóshi turasynda tiyisti mamandardyng pikiri airyqsha manyzgha iye. Solardyng biri - Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy úiymdastyru bólimining mengerushisi, osy mekemede 20 jyldan astam qyzmet atqarghan Botakóz Uatqan desek qatelespespiz.

«Atajúrtqa jetken kósh». Búl – Botakóz Uatqannyng jaqynda jaryq kórgen kitabynyng atauy. Kitapta toqsanynshy jyldardyng basynda Mongholiyadan atajúrtqa bastau alghan alghashqy kósh jóninde sóz etiledi. Múnyng ózi elimiz tarihyndaghy tútas bir jana kezenning bastaluy ispetti oqigha edi.

Qazaq eli óz  tәuelsizdigin jariyalaghan tústa-aq Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaevtyng qazaq baspasózi arqyly «Alysta jýrgen aghayyndargha aq tilek» atty әigili haty jariyalandy. Hatta: «...Halqymyzdyng túrmys tirshiligine, elimizding ishki, syrtqy sayasatyna úly ózgeris alyp kelgen, barlyghymyz ýshin ýlken syn bolghan 1991 – qoy jyly tarihta qalyp, ýmit pen kýdigi mol Jana 1992 jyl keldi. Taghdyr tәlkegine úshyrap, jer betine taryday shashyrap ketken otandastar, qandas bauyrlar, Sizderdi Jana jyldarynyzben shyn jýrekten qúttyqtay otyryp, әrqaysynyzdyng otbasylarynyzgha mol baqyt, quanysh tileymin. Aspanymyz әrqashan ashyq bolsyn! Sizdermen atamekende tabysatyn, emin-erkin qauyshatyn kýnge tezirek jeteyik. 1991 jyl qazaq eli ýshin tarihta altyn әrippen jazylyp qalatyn jyl boldy... », – degen edi. Elbasynyng osy lebizi joly buuly senning aldyn búzghanday әser etti.

Osydan 22 jyl búryn Mongholiya qazaqtary eng alghash Qazaqstangha qaray kósh keruenin bastap berdi. Alghashynda «Enbek sharty» atty qújatqa sәikes 1991-1992 jyldary 45 mynnan astam qazaq atajúrtqa oraldy.

Tarihshy-ghalym Zardyhan Qinayatúly aitqanday, «Qazaqstan ýkimeti eldegi kýn kóristing qiynshylyghyna qaramastan osynshama qazaqty kóshirip aluda adam tanqalarlyq shynayy erlik qadamdar jasady», – dep baghalaghan edi.

Búrynghy Taldyqorghan (qazirgi Almaty oblysy), Semey, Óskemen (qazirgi ShQO), Qaraghandy, Pavlodar, Aqtóbe oblystarynyng әkimderi, audan, auyl basshylary Mongholiya qazaqtaryn kóshirip alu ýshin qyruar  әri qajyrly júmystar atqardy. QR Ministrler Kabiyneti qabyldaghan 1992 jylghy qyrkýiekting 23-i kýngi №791 «Sheteldegi qazaq diasporasynyng ókilderin Qazaqstan Respublikasynda bolghan kezinde әleumettik-ekonomikalyq jenildiktermen qamtamasyz etu turaly» qaulysy mongholiyalyq aghayyndardyng atajúrtta ómir sýrip ketuine úiytqy boldy. Osy qauly boyynsha oralmandardyng kóbi baspanamen qamtamasyz etildi, tiyisti kómekterin aldy, zeynetaqy men basqaday jenildikterge qol jetkizdi.  

Sonday-aq, 20 jyldan astam uaqyt ishinde Mongholiyadan 100 mynday qazaq atajúrtyna kóship kelip qonys tepti. Olar býgingi kýni Qazaqstannyng barlyq oblys, audandarynda el qatarly ómir sýrip jatyr. Mongholiyadan kóship kelsem dep buynyp-týiinip otyrghan qazaqtar әli de bolsa barshylyq.   

Mongholiyadan bastalghan osy kóshti әlemning basqaday elderindegi: Qytay, Ózbekstan, Týrkiya, Aughanstan, Iran, Saud Arabiyasy, Resey, Týrikmenstan,  Qyrghyzstan qazaqtary jalghastyrdy.

Avtor kósh bastalghan alghashqy jyldardan býginge deyin ýzbey enbek etip keledi. Ol Almaty qalasy әkimshiligi janyndaghy Kóshi-qon komissiyasynyng mýshesi jәne de halyqaralyq Týrik kenesining júmys tobynyng mýshesi qyzmetterin de oidaghyday atqaruda.

Kóshi-qongha sinirgen enbegi men Qauymdastyqta atqarghan isi joghary baghalanyp, II dәrejeli «Dostyq» ordenimen (2006 j.) «Qazaqstan Tәuelsizdigine 20 jyl» merekelik medalimen marapattalghan. Mongholiya ýkimeti tarapynan «Shynghys han» medaline  t.b. marapattaulargha iye.

B.Uatqannyng «Atajúrtqa jetken kósh» atty kitaby songhy uaqyttaghy qazaq kóshining jay-japsaryn baghamdaghysy kelgender men diaspora isterine qyzyghushylyq tanytushylar ýshin, jalpy, kópshilik ýshin qúndy dýniyege ainalary sózsiz. Óitkeni avtor kóshting úiymdastyryluyn, onyng týrli ýderisterin óz kózimen kórgen adam retinde kóptegen qyzyqty oqighalardy, derekterdi keltirgen. Sonday-aq, avtordyng Qauymdastyqta istegen  jiyrma jylynda atqarghan keybir júmystary men is-saparlary jayynda jazghan, jinaqqa engen  maqalalary men súhbattary da oqyrmandaryn bey-jay qaldyrmasy anyq.

Aqedil Toyshan

Abai.kz