Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Janalyqtar 4070 0 pikir 21 Qantar, 2014 saghat 04:27

Myrzan Kenjebay. Dintanushy bolsan, dúrysyn ait!

Qazir elimizding oqu oryndarynda dintanu dep atalatyn bólimder, fakulitetter ashylyp, olardy jyl sayyn tolyp jatqan dintanushy dep atalatyn mamandyq iyeleri bitirip shyghuda. Dúrys-aq delik! Biraq dintanushylardy dayarlau ýshin olargha ne islamnyn, ne hristiannyn, ne buddanyn, әiteuir bir dinning býkil ilim-bilimin, únghyl-shúnghylyn biletin ghúlama ústazdar dәris berui kerek qoy. Endeshe, bizding dintanushylargha dәris oqityn ghúlamalar kimder? Olardyng sol dinnen bilim-biligi qanday?

Qazir elimizding oqu oryndarynda dintanu dep atalatyn bólimder, fakulitetter ashylyp, olardy jyl sayyn tolyp jatqan dintanushy dep atalatyn mamandyq iyeleri bitirip shyghuda. Dúrys-aq delik! Biraq dintanushylardy dayarlau ýshin olargha ne islamnyn, ne hristiannyn, ne buddanyn, әiteuir bir dinning býkil ilim-bilimin, únghyl-shúnghylyn biletin ghúlama ústazdar dәris berui kerek qoy. Endeshe, bizding dintanushylargha dәris oqityn ghúlamalar kimder? Olardyng sol dinnen bilim-biligi qanday?

Álde olar әr dinnen jalpylama ghana habary bar bireuler me? Búl óz aldyna bir mәsele. Biletinimiz qasiyetti islam dininen tereng bilim beretin ghúlama-ústazdar Qazaqstanda sanauly! Barlary әri ketse tarih ghylymynyn, filosofiya ghylymynyng doktorlary men kandidattary nemese mәdeniyettanushy dep atalatyndar. Qazir solar shetinen islam dinin jiliktegish, shetinen qazaqtyng diny kózqarasyna taldau jasaghysh, ananiki dúrys, mynaniki dúrys emes dep aqyl aitqysh «bilimpaz» boldy. Tipti, parlamentke deputat bolghan bir filosof Abaydyng islam dinine «reforma jasaushy» bolghanyn dәleldep» jazghanyn da oqydyq. Ózining aituynsha әri filosof, әri aqyn, әri audarmashy, әri jurnalist, әri publisist, әri mәdeniyettanushy, bir sózben aitqanda bilingvist kuliturolog Áuezhan Qodar men onyng biraz pikirlesteri qazaqtardy «tengrist» qylugha janyn salyp, búrqyratyp maqala jazyp jýrgenine pәlenbay jyl boldy. Ánebir jyldary qazaqtar shetinen zangerlik, shetinen ekonomistik oqugha emtihan tapsyryp, sonynan qogham bolyp dabyl qaghugha tura kelgen. Endi dintanushy qazaq qaptady. Olardyng kóbi dintanushy degen qolynda qaghaz-qújaty ghana bar, biraq eshbir dindi týbegeyli zerttep, zerdelep oqyp shyqqandar emes. Olargha dәl onday úlaghat beretin ústazdar Qazaqstanda kóp emes. Dәlirek aitsaq, qazir ózin dintanushy dep baspasózge әrtýrli maqalalar jariyalap jýrgenderding ishinde sayasattyng jeli qalay soqsa, solay qarata mayysa ketetinder bar. Al, «Aruana» baspasynan 2010 jyly Býrkit Ayaghan (tarih ghylymynyng doktory), J. Ibragiym, J. Abdrahmanovtar shygharghan «Islam. Ensiklopediyalyq anyqtamalyq» degen kitap turaly syn maqalalardy oqyghanymyzda eger osy maqalada keltirilgen kisi kýlerlik dini, ghylymy sauatsyzdyqtar shynymen oryn alghan bolsa, ókinishten barmaq shaynaugha mәjbýrmiz. Adam bir mәsele turaly pikirin jariyalamay túryp, sol mәseleni ózi tolyq zerttep, onyng dәl sol sәttegi jәi-kýiinen biraz habardar boluy kerek. Áytpese, sening aityp, jazyp otyrghanyng jamaghatty aqiqattan adastyru, eldi teris týsinikke baghyttau bolyp shyghady. Al ózin dintanushymyn deytin adam din men onyng aghymdaryn talqylau ýshin, halyqqa ol aghymdardy kimder qanday maqsatpen ashqanyn, qysqasy onyng tarihyn týsindirui óte qajet. Biraq qay dintanushy da anau aghym dúrys, mynau aghym búrys degendi sayasattyng ynghayyna búrmalamay әrqaysysyna týsinik, taldau jasauy kerek. Óitkeni, ol qansha jerden dintanushy degen diyp­lom alyp shyqqanymen tek bir ghana dindi týp-tamyrymen zerttep, sonyng týbine jetken ghúlama emes. Olardyng arasynda jәy dýrmekke ilesip, belgili bir dinge qarsy jýrgizilip jatqan súrqiya sayasattyng soyylyn soghushylar da úshyrasady. Áriyne, biz ózimiz Rabbym – Alla, kitabym – Qúrany Kәrim, qúbylam – Qaghba muazzamda, dinim – Diny islam degen úly da qúdiretti qaghidany ghana ústanatyn, biraq din jolyna týse qoymaghan jәy pende bolghandyqtan dintanushymyn deytinderdi kýsta­na­laugha da, kinәlaugha haqymyz joq. Bizdi «kýidiretini» әr sózinde islamnyng keybir aghymdarynan terrorister, ekstremister, jihadshylar izdep, sol ózderi aityp otyrghan ziyandy aghymdardyng qaydan shyqqanyn, ol aghymdardy islamgha dúshpan memleketterdin, qúpiya barlau qyzmetteri úiymdastyrghanyn nege aitpaytyny týsiniksiz. Búl aghymdardyng birazyn islam dinine dúshpan elderding diny ortalyqtary, barlau qyzmetteri qasiyetti dinimizdi ishten iritu ýshin úiymdastyrghany, әrtýrli jalghan islamy úiymdar qúrghanyn kózi ashyq azamattar bilgenmen, qara halyq bile bermeydi. Mysaly, uahabiylik aghymdy Angliyanyng barlau qyzmetteri sonau HIH ghasyrda jasyryn úiymdastyryp, búl keyin músylmandar arasynda iritki salatyn ýlken kýshke ainalghany maghlúm. Endeshe, qasiyetti dinimizge dúshpan elder osynday aghymdardy zalymdyqpen qúrghanyn bile túra, sol elderding diny sektalaryn Qazaqstangha emin-erkin kirgizudegi maqsat ne? Álde osynyng bәri bizdi әueli «ashyq qogham, demokratiyalyq qogham, tolerantty qogham qúrudasyndar, búl óte dúrys» dep lepirtip alyp, sosyn olargha tyiym salmaq bolsan, adam qúqyn taptaushy diktaturalyq el, odan әri islamist terrorist el dep zәrendi alushy kýshti elderding tapsyrmasymen jasaluda ma?

Jәne keybir dintanushylar terrorizm, ekstremizm degender turaly aita bastaghannan-aq auyzdaryna eng әueli islam dini iligetini nesi? Shyndyghyna kelgende terrorizm degendi kimder, qay el oilap tapty? Islam lingvistikasynda terrorizm degen atau, úghym mýlde joq qoy. 2001 jyly 11 qyrkýiekte Niu-Iorkte jarylys bolyp, ol әldebir «islam terroristeri» degenderge jabyldy. Dereu Ben-Laden degen basty keyipker oilap tabyldy. Sodan biraz uaqyt ótkende Resey telearnalarynyng birinen V.Pozner «dóngelek ýstel» ótkizdi. Oghan belgili sayasatker Gleb Pavlovskiy qatysty. Sonda búl jarylysty әldebir «islam terroristerine» jauyp, bәle-jalany solargha ýiip-tógip otyrghan eki filosofqa qarap: Pavlovskiydin: «Islamda terrorizm degen sóz týgil onday úghym da, týsinik te joq. Islam dini terrorizm degenning ne ekenin de bilmeydi. Búl – europalyqtardyng instrumenti» degeni әli esimizde.

Al bizding kóptegen dintanushy­lardy tyndap, oqyp otyrghan adam osy kýngi qaruly qaqtyghystar, bәlening bәri islam dininen shyghyp jatyr dep qalady. Óitkeni shalasauatty dintanushylar әlginde aitqanymyzday osynau qasiretting bastau-búlaghy qaydan shyghyp jatqanyn aitugha ne qorqady, ne bilim-biligi jetpeydi. Jaqynda «Halyq sózi» gazetinen dintanushy Dosay Kenjetay degen jigitting «Salafiylerding sayasaty últsyzdandyrudan da qauipti» (15.11.2013) degen úzyn-sonar jazbasyn oqydym. IYә, men óz basym molda da, dintanushy da emespin. Bar bolghany jurfakta (QazMÚU) arab tilin oqygham, on shaqty sýre bilem, biraq әkem әjeptәuir bilimdi molla edi. Yasin sýresin jatqa biletin. Ol kisiler islam dinin Dosay inim aitqanday «qay islam dini?» dep bólmeytin. Olar islam dini, qasiyetti Qúran býkil adamzattyn, on segiz myng ghalamnyng dara dingegi dep týsindiretin edi. Dosay inim búl maqalasyn «Qazirgi tanda qoghamymyzda (?) gha­syr­lar boyy qalyptasqan dәstýrli qazaq músylmandyghyn (?) islamgha jat dýniyetanymdaghy jeke aghym retinde kórsetu beleng alyp barady» dep bastapty. Bilmegenimiz ýshin keshirim súraymyz, biraq dәstýrli qazaq músylmandyghy, ózbek músylmandyghy, әzirbayjan nemese qyrghyz músylmandyghy degen músylmandyq bar ma edi? Búl jerde «tradisionnyi» degen orysshadan tәrjimalanghan «dәstýrli» degen sóz nege qajet bolyp túr. Ol qanday dәstýrler? Músylmandyq barshagha ortaq edi ghoy. Ekinshiden, búl ózi «qoghamda beleng alyp bara jatsa», ony taratushylar kimder? Shyn dintanushy, mine, osyny ashyp aituy kerek edi. Al eshnәrse ashyp aitylmay, uahabshylar óitip jatyr, tahrirshylar býitip jatyr, salafiyler onday, dәstýrshilder mynaday dep qúrghaq sózdi suday sapyru jamaghattyng qasiyetti dinimizge degen kýmәnin kýsheyte týsedi. Qúrghaq sóz demekshi, búl jigitting «әlemdik jahandyq qúbylyspen birge kele jatqan islamofobiya, terrorlyq әreketting dinge, islamgha negizdeluine kózjúmushylyq...» degendegi әlemdik jahandyq degeni ne sóz?! Qúbylysy qay qúbylys? Dintanushy «qoghamymyzda syrtqy jәne ishki toptardyng әreketi» degende qanday syrtqy, qanday ishki toptardy aityp otyr? Jamaghat nemese dintanushynyng uniyversiytettegi shәkirtteri búl sózderden qanday ghibrat alady, ne týsinedi? Bir Allagha sengen dintanushy әrnәrseni óz atauymen atap aituy, aita almasa, ne aitugha qoryqsa, ýnsiz jýre berui kerek qoy! Al onyng «Sopylyq týsinigine qarsy shyghu degen býkil tarihymyzgha, mәdeniyetimizge, qazaq halqynyng tarihyna qarsy shyghu» deui óte úshqary pikir. Óitkeni qazaq tarihy men mәdeniyetin sonau saq dәuirinen bermen taratyp jýrmiz. Sonda Dosay bauyrymdy tyndasaq, sonau saq, ghún, dәuirinde-aq qazaqtar sopylyqty ústanghan bolyp shyghady ghoy! Ol az deseniz, mәdeniyetting ózi de san-salaly. Sonda ol qay mәdeniyetti aityp otyr?

«Búdan da әrmen ótkende» Dosay Kenjetay myrza «Býgingi uahabiylik jolyndaghy missionerler» deytinderge at basyn short búryp, onyng zardaby «kommunistik iydeologiya jýrgizgen últsyzdandyru sayasatynan da asyp týsedi» dep bir qayyrady. Solay bolsa, solay da shyghar. Biraq Dosekeng búl jerde uaghyz ben sayasatty shatystyryp alghan joq pa eken? Óitkeni kez-kelgen diny aghym tek uaghyz jýrgizedi, ol ishki de, syrtqy da sayasatty jýrgize almaydy. Yaghni, «últsyzdandyru sayasatynan da asyp týsetin» degen uaghyz joq. Bir dindi uaghyzdaytyn aghymdar men «Qúday joq», «Din – apiyn» dep kókiytin kommunistik iydeologiyany salystyru da alyp bara jatqan dintanushylyq emes. Búl qúr jel sózge erik beru! Al sayasatty memleket jýrgizedi. Uaghyz degenimiz din shenberindegi nәrse emes pe? Jәne últsyzdandyru sayasatyn tek KSRO-nyng kommunistik iydeologiyasy ghana jýrgizdi. Yaghni, býkil últ ataulyny sovet halqy atandyryp, sol arqyly basqa últtardy orysqa ainaldyru saya­satyn orystar basqarghan Mәskeu ghana jýrgizdi. Al AQSh, Fransiya, Germaniya, Chily jәne basqa elderding kompartiyalary bir ghana últ jasaymyz degen emes. Al Dosay bauyrym naghyz últsyzdandyru sayasaty osy zamanda-jahandanu zamanynda qyzu jýrip jatqanyn bilmeydi dep oilamaymyz. Ásirese, ol taghy da Reseyde keng etek alyp, sibirlik úsaq últtardy orystandyru jedel qolgha alynuda. Dosay Kenjetay uahabshylar turaly osylay dey kelip, taghy da onyng revolusiyalyq tendensiya ekenin, al islamda revolusiya emes evolusiya ghana bar ekenin nege tyqpalap otyrghany da týsiniksiz. Solay dey kelip kenet «sony neosalafiyler sezinbeydi» dep attyng basyn taghy basqa bir jaqqa búra jóneledi. Sonda salafiyiniz kim, neosalafiyiniz (yaghni, jana salafi) kim? Álde osynday «neo» dep bastalatyn terminderdi tyqpalasam biliktirek, myqty dintanushy bolyp kórinem dedi me, әiteuir búl jaghy bizge beymaghlúm. Endi osyndaghy myna bir «dintanushylyq» sóilemge qaranyz: «Mine, osynday qazaq músylmandyq týsinigining negizderi (?) joqqa shygharylyp, shyndyghynda bizding ata-babalarymyz qay islam dinine sengen», – deydi dintanushy bauyrymyz. Apyrau, qazaq músylmandyq týsinigining «negizderi» degen netken negizder? Al әuliyelerge qúrmet, ólikke eskertkish ornatu, túmar taghu – dinning negizi emes. Dosaydyng búl jerde ólikke eskertkish ornatu deui týp-tamyrymen bilmestik desek te bolady. Óitkeni qazaq ólikke eskertkish ornatqan emes! Qúlpytas qoyghan! Eskertkish jәne qúlpytas eki týrli dýniye! Dosekeng búl jerde sony bilmey otyr ma, әlde orystyng «pamyatniyk» degen sózin tәrjimalap, eskertkish dey saldy ma eken? Al onyn«ata-babalarymyz qay islam dinine sengen» deui dintanushynyng auzynan shyghar sóz be? Islam dini – bir ghana din! Qazaqqa nemese basqa bir últtargha arnalghan anau islam, mynau islam dini degen birneshe islam joq! Sondyqtan, dintanushy adam әrtýrli aghymdar turaly óz oiyn, pikirin aitsa aitsyn, biraq qasiyetti islam dinin, «qay islam dini?» dep bólui ýlken kýnә. Dosay inimiz búnyng bәrin ózin kemsitu ýshin aityp otyr dep oilap qalmasyn. Syngha shyn, aq adal peyilmen qarau da músylmandyqtyng bir nyshany.

Qazir islamnyng syrtqy dúsh­pan­da­ry az bolghanday, óz ishimizden «tiyse terekke, tiymese bútaqqa» dep qyzyl sózdi suday aghyzatyndar kóbeyip ketti. Al uahabiylik aghymdy sonau HIH gha­syrda aghylshyn barlau qyzmetteri islamgha iritki salu ýshin qúrghanyn júrt jaqsy biledi. Tek uahabiylik qana emes, osy kýni islamnyng aghymdary dep atalyp jýrgen aghymdardyng bәrin islam dinine dúshpan jat elderding diny ortalyqtary men qúpiya qyzmetteri qúrghan. Dintanushymyn dep jýrgender Qazaqstanda «qúranidter» degen aghym-symaqty kim ashqanyn nege aityp bermeydi? IYә, islamgha dúshpan elder bir elde búlantalay úiymdastyrar aldynda birer jyl búryn sol elde әrtýrli jarylystar úiymdastyrady. Ony jasaghan sol eldegi islam dinining әldebir aghym mýsheleri eken, olar ózderi moynyna aldy degen habar taratylady. Qazir islam dúshpandary búl әdisti Siriyada, Mysyrda keninen qoldanuda. Irak pen Aughanstanda da solay. Olar uahabi, salafy degenderdi Tuniske de engizip jiberdi. Izinshe osy elderge «mәmileger» bola qalady. Búl súrqiyalyqty býginde kózi ashyq әlem adamdary bilip otyr. Biraq solardyng birazy osy súrqiyalyqtardy jasap otyrghan AQSh, Angliya, Fransiya siyaqty kýshti elderge tәueldi bolghandyqtan ýndemeydi. Al arab memleketterining ózi Batys pen AQSh-tyng «bólip al da, biyley ber» sayasatynyng qúrbandyghyna ainalghaly ne zaman?! Siriyada 150 qazaq jasy soghysyp jýrgeni ras pa? Ras bolsa, olar ol jaqqa qalay ótip ketti, bala-shaghasymen? Sonda ÚHK, Shekara әskerleri, ózge de arnauly-qúpiya qyzmetter 150 adamdy qalay «bayqamay» qalghan? 

Manghystau oblystyq әkimshiligi ótkizgen dinge baylanysty konferensiyada biznes akdemiyasynyng dosenti Baqyt Júmaqaeva degen azamatshanyng osy jiynda sóilegen sózin oqyp otyryp, orystyng «komu chego, a kuznesu uglya davay» degen mәteli esime týsti. Adam balasy, onyng ishinde jasy birazgha kelip, aqyl toqtatqan adam ózining qay iske aralasuy nemese aralaspauy kerektigin bilui kerek. Eng aqyldy adam – qay jerde sóileu, qay jerde sóilemeu kerektigin, sóilese ózi egjey-tegjeyli biletin nәrsesin aituy kerektigin biletin adam. Al Baqyt hanymnyng әueli tózimdilik «taqyrybyn» kóterip, tózimdilik, «ne beredi, uaqyttan útylamyz, jan-jaghymyzgha qarap ýlgire almay qalamyz» dep, odan ioga mәselesine kóship, dereu attyng basyn «balalarymyzdy jihadshylar әskerine alyp ketken» jaqqa búra jónelgeni, tipti, qyzyq. Baqytkýl jihadshylar dep kimderdi aityp otyr? Jihadshylardyng әskeri degen qanday әsker? Ásirese, «jihadshylar әskerine» kelgen kezde Baqyt Júmaqaeva búrynghydan da qatty ashugha minip, «jongharlargha qarsy jinalyp, bas kótermesek bolmaydy» dep sheshken ata-babalarymyzgha úqsap: «Biz әli tózimdilik tanytyp otyrmyz. Shydamnyng da shegi bar...», – dep sózding ayaghyna kóp nýkte qoyyp, qatty ashugha minedi. Búl jerde búl kisining әngime bolyp otyrghan jaghdayattan habary onsha kóp emes ekeni jәne qazirgi «modnyi» sózben aitqanda «diny sauaty» da qanday dengeyde ekenin bayqalyp qalady. Ol «býgingidey tózimdilikting sony nemen ayaqtaluy mýmkin» degen saualgha: «Azamattyq soghyspen. Qantógispen ayaqtaluy mýmkin. Búl tózimdilik qoghamnyng fundamentin shayqauy mýmkin» deydi (26.HI.2013. «Jas Alash»). Dosent hanymnyng óz mamandyghynan auyly alys taqyrypqa taldau jasap, әr nәrsening basyn shaluy halyqqa dinning manyzyn týsindiruden góri onyng oi-pikirin mýlde basqa jaqqa audaryp jiberui de mýmkin. Ekinshiden, onyng tózimdilikting sony «azamattyq soghyspen», qantógispen ayaqtaluy mýmkin degen «tújyrymy» da onsha bilikti adamnyng tújyrymy emes. Onyng «tózimdilik qoghamnyng fundamentin shayqauy mýmkin» degen tapqyrlyghy turaly da osylay deuge bolady. Ol búl jerde qanday fundamentti aityp otyr? Qoghamnyng fundamenti degen ne? Baqyt hanym qyza-qyza kele «Radikaldy dinning maqsaty – adamdy azghyndatu, túnshyqtyru. Basqa adamdy jauym dep qabyldau. Dinning negizgi qaupi, mine – osy! Býgin naqty qimylgha baru kerek», – degenin oqyp otyrghanda jauyngerlerin shabuylgha shygharar aldynda sóz sóilep túrghan diviziya komandiyri kóz aldyna elesteydi eken. Oghan sol konferensiyada otyrghan bireu: «Radikal degen – týbir, negiz degen maghynany bildiredi. Aytynyzshy, radikaldy din degen qanday din? Basqa adam degen qanday adam? Naqty qimyl degende qanday qimyldy aityp túrsyz? Álde sol dinge qarsy soghys jariyalau kerek pe?» dese qalay jauap bererin ózi biledi. Biraq múnday jiynda jan berip, jan alysatyn aqtyq aiqasqa shyghatyn adamsha búlay atoyshylyqqa salu bilimdilik te, mәdeniyettilik te emes! Osy jiynda Asqar Sabdin degen dintanushynyng sóilegen sózin oqyghanda da odan dindi, diny aghymdardy, olardyng ereje-tәrtipterin qysqasha bolsa da taldau, tәpsirleu degennen júrday qúr jalpylama sózden, týrmeden keltirilgen mysaldan ózge eshqanday dәiekti sóz tappadyq. Dintanushy adam eng bolmasa europalyq diny aghymdardyng elimizde jastarymyzdyng sanasyn ulap, ata-babasy ústanyp kelgen islam dinine qarsy ýgitting aluan týrin emin-erkin jýrgizip jatqany, qazaq jastaryn olardan saqtanyp jýru kerektigine toqtalyp ótse kerek edi. Ásirese, islam dinine jat aghymdardy qay elder oilap tapqany, ol elderding jasyryn quyrshaqtary ózimizding lauazymdylar arasynda da bar ekeni, olardyng negizgi maqsaty qasiyetti dinimizdi ishten iritu, sol arqyly últymyzdyng ózin bólshek-bólshek etip qúrtyp jiberu ekenin dintanushylar әrdayym, basa aityp otyrsa, búl el tynyshtyghy ýshin jýrgizilip jatqan júmystardyng shynayylyghyn, dúrystyghyn aiqynday týser edi. Átten, bizding kóptegen dintanushylardyng oghan ne óresi jetpeytini, ne aitugha әldekimderden qorqatyny, ne olardy aitugha tyiym salynghany kórinedi de túrady. Jәne býginde Qazaqstanda diny aghymdardyng ziyankestigi turaly sóz bola qalsa, sonyng bәrine islam dinin qatystyra sóileytin auru taratyldy. Búl – keybireulerding islamgha dúshpan elderding tapsyrmasyn ashyqtan-ashyq oryndaugha baghyttalghan júmysy emes pe degen kýdigimiz de kýn sanap kýsheye týskendey. Qanqu sózge ergish qazaqtar arasynda soghan qarap qasiyetti dinimizge salqyn qaraytyndar kóbeyip barady. Sóitip, dinimizding dúshpandarynyng mereyi ýstem bolyp túrghan siyaqty. Qasiyetti dinimizge qyryn qaraudy da әdetke ainaldyrdyq. IYә, «Halyq ýnsiz otyrmauy qajet» degen qanday aqyl týrine jatady? Baqyt hanym qyzdy-qyzdymen bir sheteldik әriptesim «radikaldy islamnyng jarty ayaghyn kirgizsender, ómir boyy azap shegesinder» degeni әli esimde dep tebirenedi. Onyng sheteldik әriptesi kim, ol dәl solay dedi me, demedi me kim bilsin, biraq sol әriptesting «jarty ayaghyn kirgizsender» degendi aitqanyna sene qoi óte qiyn. Óitkeni «jarty ayaq» degen sóz tirkesi osy Baqyt Júmaqaeva hanymda bolmasa, basqa qazaqta, orys­ta, ózge de últtarda joq «jana sóz». Aytpaqshy, keybir aimaqtarda soyylghan maldyng ýsh jiligin «bir ayaq» (barlyghy on eki jilik qoy), onyng jartysyn «jarty ayaq»deytin edi... El taghdyry, Últ taghdyry, Din, Dil taghdyry tarazygha tartylyp túrghan zamanda qay mәseleni de sol salanyng bilikti mamany, oiy oralymdy sózi sanagha sinimdi, kónilge qonymdy, aqsaqaldyq aita alar adamdar baylam aitsa ghana ol onynan sheshiledi. Átten, qazir bizding aty-jóni el-júrtqa әigili bolyp jýrgen aqsaqal-qarasaqaldarymyz da, elge ana bolarlyq jasqa kelgen әnshi, aqyn әjeler de bir olay, bir búlay qyryq qúbyla sóilep, birynghay biylikti jaqtau, maqtaudyng jeteginde ketti. Olar múnday jәreukelikti, jaghympazdyqty el tynyshtyghyn, el birligin oilau dep býrkemelegisi keledi. Sondyqtan, últ, din, til, úrpaq taghdyry talqygha týskende bireui dintanushymyn, bireui filosofpyn, bireui tarihshymyn nemese mәdeniyettanushymyn dep qara sózden taspa tilip, әsirese, sayasattyng ynghayymen esile sóilep әrnәrsening basyn shalu tolyp jatqan qatelikterge, aqiqattan auytqyp ketuge әkep soqtyrady. Sol siyaqty әrbir kózi ashyq azamat, әrbir aqsaqal-qarasaqal jappay sayasy dýrmekke qosyla shappay, qashanda Aqiqat degen aldiyar taqsyrgha ghana bas iii kerek. Eger Aqiqat aitylmasa, ózin aitpaghan adamnyng aghzasyna u men zәr bolyp taralady, al Aqiqatty estimegen el ruhany auru-syrqau elge ainalady da, onyng aqyry ýlken qasiretpen ayaqtalady. Sondyqtan ne aitsaq ta ózi týbegeyli zerttegen, ózi qyr-syryna qanyq mәseleni aitu músylmannyng paryzy ekenin әrdayym este tútayyq!

Derekkózi: «Týrkistan» gazeti, (9 Qantar, 2014 jyl) 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006