Bauyrjan BABAJANÚLY. SAYaQ
«Kez kelgen әiel «KGB»-da júmys isteuge layyqty! Búlardyng bilmeytini bolsayshy, sirә. Tek qúzyrly organga almaytyn sebebi: olar... aityp qoyady ghoy». Búl — kórshi joghary oqu ornyna jasaghan kezekti «joryghy» kezinde kezekti ret filfaktyng «kegebesi» tarapynan «әshkerelenip» otyrghan kurstasym Erbol Bekbolatovtyng kýiip otyryp aitqan әngimesi.
«...Aytyp qoyatyny» ras eken. Qay jyly ekeni dәl esimde joq, bizding kurstyng «chekisteri» shúghyl habar taratty: «3-toptaghy Núrgýl Nókenovanyng Týrkiyada oqityn jigiti bar eken». 3-top — men oqityn top. Jigitter maghan qarady. Men iyghymdy kóterdim. «Bәse, eshkimge qaramay kerdendep jýrui jaman edi...» — dedi bireu. «Shetelde oqitynyna qaraghanda, shirigen baydyng balasy shyghar...» — dedi ekinshisi. «Jataqhanagha kelip ketip jýrgenin biz qalay bayqamaghanbyz, kim bolsa da «nalogyn» tóleu kerek edi ghoy...» — dedi ýshinshisi. Bizding qyzdargha kelip túratyn jigitter bólmege soghyp, «otmetka» jasaytyn, sony menzegendegisi. «Ay, sen de qyzyqsyn, baydyng balasy jataqhanagha soghyp neghylsyn, meyramhanalarda qydyrady da...» — dedi taghy bireu. Aqyry: «Kim bolsa da, týbi bir kýni qolgha týser!..» — degen toqtamgha keldik.
«Kez kelgen әiel «KGB»-da júmys isteuge layyqty! Búlardyng bilmeytini bolsayshy, sirә. Tek qúzyrly organga almaytyn sebebi: olar... aityp qoyady ghoy». Búl — kórshi joghary oqu ornyna jasaghan kezekti «joryghy» kezinde kezekti ret filfaktyng «kegebesi» tarapynan «әshkerelenip» otyrghan kurstasym Erbol Bekbolatovtyng kýiip otyryp aitqan әngimesi.
«...Aytyp qoyatyny» ras eken. Qay jyly ekeni dәl esimde joq, bizding kurstyng «chekisteri» shúghyl habar taratty: «3-toptaghy Núrgýl Nókenovanyng Týrkiyada oqityn jigiti bar eken». 3-top — men oqityn top. Jigitter maghan qarady. Men iyghymdy kóterdim. «Bәse, eshkimge qaramay kerdendep jýrui jaman edi...» — dedi bireu. «Shetelde oqitynyna qaraghanda, shirigen baydyng balasy shyghar...» — dedi ekinshisi. «Jataqhanagha kelip ketip jýrgenin biz qalay bayqamaghanbyz, kim bolsa da «nalogyn» tóleu kerek edi ghoy...» — dedi ýshinshisi. Bizding qyzdargha kelip túratyn jigitter bólmege soghyp, «otmetka» jasaytyn, sony menzegendegisi. «Ay, sen de qyzyqsyn, baydyng balasy jataqhanagha soghyp neghylsyn, meyramhanalarda qydyrady da...» — dedi taghy bireu. Aqyry: «Kim bolsa da, týbi bir kýni qolgha týser!..» — degen toqtamgha keldik.
...Týsken joq. Esesine Núrgýlding «qolyna týsipti». Uniyversiytet bitirgenimizge bir jyl tolghan kezde: «Núrgýl Aqtóbege úzatylypty», — dep estidik. «Manghystauda úlan-asyr toy bolypty. Kýieu balany kórgen adaydyng tentek kempirlerining biri: «Ay, múnday sary bala auylda da bar edi ghoy...» — depti. Bizding «KGB» taratqan derek — osynday. «Baghy ashylsyn!» — destik. Bir kýni jas júbaylardyng Almatyda túryp jatqanyn estidik. «Kýieu bala» týrikter qúryltayshylyq etetin «Zaman-Qazaqstan» gazetinde eken.
...«Jalyn» jurnalynyng poeziya bólimining mengerushisi bolyp jýrgen kezim. Bir top jas aqynnyng ólenderin qarap otyrmyn. Bir toptamanyng shekesine «Sәtjan Dәribay» dep jazylypty. Bir týrli tanys esim siyaqty. «E, әlgi «kýieu bala» eken ghoy...». Ólenderi tәp-tәuir eken. Birden әzirlenip jatqan nómirge salyp jiberdim. «Jalyn» jurnaly men «Ana tili» gazeti endi qosylyp jatqan kez. Bas redaktorymyz — Mereke Qúlkenov. Kelesi aptada «Ana tili» gazetine «Jalynnyn» kezekti nomeri shyqqandyghy turaly shaghyn aqparat әzirlep berdim. Bizden bir kurs búryn oqyghan bir jigitting aty esimde qalyp ketken ghoy, «Sәtjan Dәribay» deuding ornyna «Samal Dәribay» dep jazyp jiberippin. Óleni shyqqan sәtte habarlasa qoymaghan Sәtjan dereu qonyrau shaldy: «Bauke, búl — Sәtjan degen bauyrynyz ghoy...». Men mәn-jaydy aittym. «Ózim de solay oilap edim...» — dedi kýlip.
Bir kýni bas redaktordyng qabyldau bólmesinde kezdestik. Mereke aghadan súhbat alugha kelipti. Az-kem әngimelesip qaldyq. Jýzi jyly eken.
Birneshe ret ayaldamada kezdesip qaldyq. Asyghysta ne aityp ýlgeresin, amandyq-saulyq súrasudan aspaytynbyz.
Birde gazet betinen Sәtjannyng aty-jóni kórinbey ketti. Sóitsek, «Jas Alashtyn» menshikti tilshisi bolyp, auylyna — Aqtóbege ketipti...
Kóp úzamay maghan da Aqtóbege jol týsti. Meyirhan Aqdәuletúly agham elden respublikalyq gazet ashatyn bolyp, qolqa saldy: «Jas Alashtaghy» Dәuren Quat ta kelisip otyr. Aqtóbede Bayan, Sәtjan, Indiralar bar, Qúday qalasa, jaman gazet bolmaydy.
...Dәuren júmystan shyghyp bolmady da, men biylet alyp, tartyp kettim. Jýikesi myqty, densaulyghy zor jas jigitting úiqygha ókpesi bolushy ma edi, Aqtóbeden әri qaray asyp kete jazdaghan ekem, jolserik júlqylap oyatty. Kýtip alugha shyqqan Meyirhan aghanyng jýrgizushisi vagonnan eshkim týse qoymaghasyn, anyqtama burosynyng janynda alaq-júlaq etip túr eken, men jetip kelgende, әkesin kórgendey quandy. Bolashaqta Dәuren ekeumiz túratyn pәterge jetkizip tastady. Týske deyin Meyirhan aghamen, basqa da jigittermen kezdesip, taghy da úiqygha bas qoydym. Túrsam, qarnym shúryldap barady. Jan-jaqtan ashana izdep kórip em, kózge týse qoymady. Kenet Mәkenning jigitterding telefonyn jazyp bergeni esime týsip, qoyyn kitapshamdy qarap em, Sәtjannyng nomeri bar eken. Terip: «Allo», — dey berip em, ar jaghynan: «Bauke, assalaumaghaleykum, hosh keldin! Qaydasyn?» — degen kónildi dauys estildi. Mening kelgenimdi estip, telefonnyng týbinde otyrghangha úqsaydy. Kelip, alyp ketti. Dostaryn shaqyryp qoyypty. Núrgýl mol et asypty, tórkini kelgendey mәz bolyp, jýgirip jýr. Týnning bir uaghyna deyin otyryp, әngime aittyq. «Kýieu bala» dep jýrgenim ózimning bauyrym bolyp shyqty...
Kóp úzamay ««Altyn Ordanyn» danqty «joryghy» bastaldy. Aytpaqshy, gazetting alghashqy nomerining shyghuy Sәtjannyng úly Núrtastyng 1 jasqa toluymen túspa-tús keldi. Dýrildete toyladyq.
Men, Dәuren, Sәtjan — ýsheumiz jasymyz qatar bolghasyn júmysta da, bylayghy uaqytta da birge jýremiz. Keyde betteushi Qayrat Sarqúlovty ertip alamyz. Sәtjannyng ýii júmysqa jaqyn. Ári onda әkesi soghymgha berip jibergen bir jabaghynyng eti bar. Sondyqtan Dәuren ekeumiz sol ýige jii qúlaymyz. Ári televizordan janalyq tyndaymyz. Anda-sanda ol da bizding erkek qosymyzgha bas súghady.
Sәtjannyng klastastarymen de tez til tabysyp kettik. Ghani, Ázilhandar bizdi ýilerine qonaq etip shaqyryp, dumandatyp jýremiz.
Sәtjannyng jurnalistikagha kelu tarihy da qyzyq. Aqtóbe oblysy Shalqar audany Jyltyr kensharynda dýniyege kelgen ol sondaghy mektepti bitirgesin, birden Almatygha tartady. QazMU-dyng filologiya fakulitetine qújat tapsyryp, emtihannan sýringesin, auylgha kelip qoy baghady. Kelesi jyly Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq institutyna qabyldanghan ol dәl sol jyly Týrkiya asyp ketem dep tipti de oilamaghan-dy. Bәri de ayaq astynan boldy. Sol kezde bir qoghamdyq qor Bilim ministrligimen kelisimshart jasasyp, Týrkiyada oqytu ýshin Qazaqstannyng týkpir-týkpirinen studentter jinaydy. Áriyne, ol tústa shetelge oqugha attanatyndargha qoyylatyn talap myqty, sabaq ýlgerimi jaqsy, tәrtibi dúrys boluy kerek. Aqtóbe memlekettik pedagogikalyq institutynyng tandauy Sәtjangha týsipti. Osylaysha ol Týrkiyagha attanady. Auylda — gu-gu әngime. «Oypyrmay, Qúlshardyng balasy shetelge oqugha ketipti...», «Sonsha studentting ishinen bizding balany tandap alypty...», «Ay, sol bala týbi bir jerdi jaryp shyghady...».
Álqissa, auyl guley bersin, endi Sәtjangha keleyik. Bizding jigitting jaghdayy asa mәz emes edi. Olay bolatyn jóni de bar. Búlar Kenes ókimetining demi ýziluge birneshe ay qalghanda ketti ghoy. Sol kezdegi alasapyrannyng kesiri bolar, әitpese esi dúrys memleket eluden asa balany «qaydaghy bir» qoghamdyq qordyng «qolyna ústatyp» jibere me?
...Almatydan Batumiyge úshqan úshaqtan týsken talapkerler Týrkiya shekarasynan ótkesin, Trabzon qalasyna ayaldaydy. Osy jerde úldar men qyzdardy bólek alyp ketedi. Kaysery qalasyna kelgen Sәtjandar jataqhanada túryp, til ýirenedi. Aytpaqshy, búlardyng baryp, oquymyzdy jalghastyramyz degeni bekershilik eken, bәrin basynan bastaugha tiyis bolyp shyqty. Yaghny әueli til ýirenesin, sosyn baryp, oqugha tapsyrasyn. Baghyng jansa — týskenin, әitpese... Osy kýni bizding balalardyng «bas auruyna» ainalghan ÚBT ol jaqta sol kezde bar, Sәtjandar endi soghan dayyndyqqa kirisedi. Birazdan song búlardyng ÚBT emes, «Sheteldik talapkerlerdi qabyldau synaghynan» ótetini belgili bolady. Obaly ne kerek, týrik bauyrlar Qazaqstannan kelgen studentterge erekshe qamqorlyq jasapty. Jandaryna bir-bir til ýiretetin adam qosyp beredi. Ózderi ony «bauyr» dep ataydy eken. Sәtjangha bauyr bolghan Ály — elgezek, meylinshe adal jigit bop shyghady. Sonyng arqasynda bizding keyipkerimiz týrikshe til syndyryp, tórt sabaqtan synaqty sәtti tapsyrady. Búl — basy ghana edi. Endi oqugha týsu ýshin emtihan tapsyru kerek. Talapkerding tórt mamandyqty tandaugha qúqy bar eken. Áuelden jazu-syzugha qúshtar Sәtjannyng kózi Stambuldaghy Marmara uniyversiytetining jurnalistika fakuliteti degen túsqa kidire beripti. Sonymen Ankaragha baryp, 4 sabaqtan emtihan tapsyrghan búlar elge qaytady. Tek eki aidan song ghana Jyltyrda, әke-sheshesinin, bauyrlarynyng qasynda demalyp jatqan Sәtjangha: «Oqugha qabyldandynyz!» — degen habar kelipti.
Qazaqstan Tәuelsizdigin jariyalaghanda, týrik bauyrlar birinshi bolyp qúshaq jaydy ghoy, kelesi jyly eki el arasyndaghy kelisim boyynsha birden eki myngha juyq talapker Týrkiyagha oqugha attanady. Sol kezde Bilim ministrligindegilerding esine byltyr әldebir qoghamdyq qor «jetektep» ketken 50 bala týsedi. Alty aidan song búlar da «ýkimettik» tizimge enipti. Adalyn aitu kerek, әlgi qoghamdyq qor da osy eki arada mindetterin adal atqarypty. Áytpese, әldebir alayaqtyng qolyna týsse, kim biledi...
Týrkiyadaghy oqu jýiesi mýlde bólek eken. Sabaqta bar-joghyndy týgendep jatqan eshkim joq. Tipti bir kursta tapsyra almay qalghan synaghyndy kelesi kursta oqyp jýrip te, tapsyra beruine bolady. Basynda Qazaqstan ýkimeti de bizding studentterge dúrys qarap, baru-qaytu shyghyndaryn óz moynyna alghan. 50 dollar stiypendiya as-sugha da jetetin...
Baqytty sәtterding úzaqqa sozylmaytyn «әdeti» ghoy, kóp úzamay qiyndyqtardyng da sheti kórine bastady. Áueli bizding ýkimet studentterding jol shyghynyn kóteruden bas tartty. Sosyn aqsha qúnsyzdanyp, stiypendiyasy qúrghyr da júmyrgha júq bolmay qaldy. Toqsanynshy jyldardaghy Qazaqstannyng jaghdayy belgili, elden birdene dәmetuding ózi kýpirlik edi. Elge baryp-qaytudyng ózi múng boldy. Endi ne isteu kerek? Pysyqtau jigitter audarmashy bop, nәpaqa taba bastady. Saudany dóngelentip birdi eki qylyp jýrgender de bar. Áuelden onday yldym-jyldymy joq, auyldyng úyang balasy endi shyn sasty. Biraq tyrbynbasa, dalada qalatyn týri bar. Aqyry bir ateliege ýtikshi bop ornalasty. Yp-ystyq ateliening ishinde juylghan tósek jaymalary men kiyim ýtikteu degen aitugha ghana onay júmys. Biraq Sәtjan shydady. Sonyng arqasynda elge baryp keletin qarjy tapty. Áke-sheshesine, bauyrlaryna syilyq aludy da úmytqan joq.
Uniyversiytet bitirgesin, birden elge oraldy. Enes Janseberding arqasynda «Zaman-Qazaqstangha» ornalasty. Júmabay Shashtayúly basqarghan sol tústaghy «Zaman-Qazaqstanda» Didar Amantay, Talghat Eshenúly, Kýlpara Júmaghaly sekildi kil myqtylar júmys istedi. Túrsynjan Shapay men Talasbek Ásemqúlovtardyng maqalalary jii jaryq kóretin. Mine, osynday «dәulerdin» qasynda әuelde sәl kibirtiktegen Sәtjan kóp úzamay, óz baghytyn tauyp aldy. Onyn, әsirese, aqyn-jazushylarmen jasaghan súhbattaryn júrt asygha kýtip otyratyn. Súhbattyng sәtti shyghuy kóbine jurnaliske baylanysty ghoy. Ángimelesushisin «asha biletin» Sәtjan oqylymdy dýnie jasaytyn.
...Sonymen «Altyn Ordada» jýrmiz. Sәtjan men Dәuren — qúrdas. Birin-biri ayamaydy. Ásirese, Dәuren qúrdasy turaly neshe týrli әngime taratady. Sәtjan kýledi de qoyady. Biraq onyng da tili uday.
Adamdarmen júmys istey biletinin bayqaghan Mәkeng ony jauapty hatshy etip bekitti. Materialdardyng uaqytynda týsip, bettelui bir retke kelip qaldy. «Ne siqyry bar ekenin bilmeymin, jurnalister menen emes, Sәtjannan qatty qorqady...» — deydi bas redaktorymyz qaljyndap.
Kóp úzamay biz Dәuren ekeumiz «Aqtóbe» gazetine auystyq. «Aqtóbe» birinshi, «Altyn Orda» ekinshi qabatta bolghandyqtan, ylghy birge jýremiz. Dәuren Almatygha qaytqanda, Sәtjan ekeumiz qimay shygharyp saldyq.
«Altyn Orda» Atyraugha qonys audarghanda, Sәtjan da birge ketti. Orynbasar retinde Meyirhan aghagha myqty demeu boldy. Biraq otbasy Aqtóbede qalghandyqtan, búzauyna qayyrylghan siyrday biraz «mónirep» jýrdi de, aqyry kelip tyndy. Bizding gazetke ornalasty. Tek kóp uaqyt istegen joq...
2002 jyly Jenisting 55 jyldyghyna oray, Aqtóbede ardagerlerge 80 pәterlik ýy berildi. Kýlli BAQ búl jaqsy janalyqty jarysa jariyalady. Biraq alghashqy jaughan janbyr birinshi qabatqa bir-aq jetipti. Osy turaly habardy teledidardan kórgen men dereu Sәtjangha material әzirleu jóninde tapsyrma berdim. Ol túrghyndarmen, qúrylys mekemesining ókilderimen әngimelese kele, әdemi maqala jazdy. Búl jerde kinә — oblystyq әkimdikte emes, tapsyrys oryndaghan merdiger kompaniyada ekenine basa nazar audardyq. Shynynda da, alghashqy janbyrda-aq syr bergen ýiding sapasynyng qanday ekeni belgili ghoy...
Ertenine ýlken aiqay bastaldy. Bireuler: «Búlar — búrynghy әkimning «jansyzdary», әdeyi jasap otyr» — dep jetkizip barypty. Ertenine oblys әkimi Ermek Imantaev bizding JShS-nyng diyrektoryn shaqyryp alyp, búryn «Altyn Ordada» júmys istegenderdi júmystan shygharu turaly tapsyrma bergen. «Ákimning ashuy basylar... Jigitterdi әzirge jibere túrayyq, keyin qaytyp qabyldaymyz» — dedi diyrektorymyz. Sóitip ýsheuding biri bop Sәtjan da júmyssyz qaldy. Birneshe aidan keyin meni de qyzmetimnen bosatty. Eki-ýsh ay bos jýrgesin, janadan qúrylyp jatqan «Memlekettik tildi damytu» basqarmasyna júmysqa túrdyq. Ekeumiz bir bólimdemiz. Biraq tolyq «baqylauda» edik. Bir jaqqa ketip qalugha jekeshelenbegen pәterimiz bar, shiyettey bala-shagha auzyn ashyp otyr. «Auyzdyghymyzdy tistep alyp», ýnsiz júmysqa kiristik. Basqarma bastyghy — Roza Sәrsenqyzy, әiteuir, «qughynda» jýrgen bizge ong qabaqpen qarady. Biz de ol kisige sóz keltirgen joqpyz.
Jyl ortasynda oblys basshysy auysty. Búryn Aqtóbe qalasynyng әkimi bolyp istegen, oblystyng únghyl-shúnghylyna deyin biletin, aldy keng Eleusin Saghyndyqov әueli órship ketken aiqay-shudy basty. Kýzde jyl basynda ekige bólinip ketken oblystyq gazetter qayta qosylyp, «Shamshyraq-Aqtóbe» dep atalatyn JShS-nyng tizginin Atyraudan oralghan Meyirhan Aqdәuletúly ústady. Ol kisi dereu «aydauda jýrgen» bizdi shaqyryp aldy da, qaytadan gazetting qaynap jatqan júmysyna kiristik. Sodan beri birge júmys istep kelemiz.
Sәtjan — jaqsy jurnalist qana emes, myqty dizayner de. Býginde qos gazetting qúryltayshysy ghana emes, iri mәdeny ortalyq bolyp otyrghan «Shamshyraq-Aqtóbe» JShS shygharghan barlyq kitaptarda onyng dizayner retindegi qoltanbasy bar.
Jogharyda Sәtjannyng «Jalyn» jurnalyna shyqqan ólenderi turaly sóz ettik. Ádette óleng jazatyn adam onysyn kórsetkisi kep túrady ghoy. Al búny bir kórgen adam tipti óleng jazady dep oilamaydy da. Áleumettik jelilerdi bylay qoyghanda, gazet-jurnaldargha joldamaq týgili, jiyn-toylarda júrt qolqalaghanda da, óleng oqymaytyn osyny kórdim. Ádebiyet turaly ózgeler ónesh jyrtysyp jatqanda da, búl jymiyp qoyyp otyra beredi. Men alghash «Aqtóbe» gazetine redaktor bolyp kelgende, súrap alyp, toptamasyn jariyalaghanym bar. Byltyr 40-qa tolghanynda men enbek demalysynda edim. Ertay agham әdemi alghysóz jazyp, toptamasyn beripti. Odan basqa eshqanday gazet-jurnalgha shyqpady-au deymin. Shyghu ýshin jiberu kerek qoy...
Esesine eki kitaby bar. Óle-ólgenshe «aqtóbelikterding qamqorshysy» bolghan Esenbay Dýisenbayúly agham Sәtjannyng sonynan «quyp jýrip», qoljazbasyn alyp, «Jazushy» baspasynan «Fәny men baqiy» atty kitabyn shygharyp berdi. Meyirhan aghamnyng iydeyasymen «Shamshyraq-Aqtóbe» JShS janynan shyqqan aqtóbelik aqyndardyng shaghyn kitapshalarynyng arasynda Sәtjannyng da «Mandayy» jarqyrady. Kitaptyng atyn iyelengen «Manday» deytin óleni — mynau:
Manday
Qamshy saby — ómirinning ólshemi,
Qanday qysqa, qoyghan eken jarytpay...
Quanar sәt — ghúmyrdyng bir bólshegi,
Arqalar múng tabyttay.
Erteng — júmbaq,
Oralmaydy keshegi,
Jýrer jolyn pende ózi tanday ma?!
Barlyq taghdyr jazylypty desedi
Jarty qarys mandaygha.
Qaydan keldim?
Barar jerim: ol — anyq,
Jauap tappay sendeledi sanam ash.
Eki qúlash shýberekke oranyp,
Attanarmyn qara jerge jalanash.
Bary — osy,
Búl — ómirding shyndyghy,
Úzaqtyghy — qas pen kózding arasy.
Qaranghy kór ashylmaytyn týndigi
Quyp kele jatyr bizdi, qarashy.
Ataq, danq — az qyzyqqa aldanyp,
Bolyp jýrmiz kýnde qyzyl kenirdek.
Biylik qúrghan dýniyege maldanyp,
Han-patsha da haq ólimnen jenilmek.
Qamshy saby — bir ghúmyrdy qúraydy,
Jaratqannyng jazghan jasyn az deme.
Ibiliske satylghan jan jylaydy,
Shattanady tiygen manday sәjdege.
Fәny biter,
Baqy bolar — túraghym,
Kelgen jerge qayta barar shybyn jan.
Keshirimdi, Allam, senen súradym,
Meyirimdi ayamashy qúlynnan!
Ókingennen esh payda joq ótkesin,
Sendim anyq: tek Allanyng qúlymyn.
Ibilisting jeteginde ketpesin
Jarty qarys jerge syighan ghúmyrym.
Myqty óleng emes pe?! Ómiri men óleni bir-birine úqsamaytyn jandar da bar ghoy. Al Sәtjannyng ólenderi ózinen ainymaydy, arzan jyltyraghy joq. Basyna jastanyp kitap oqityny bolmasa nemese júmys baby bolmasa әdeby ortadan da alys jýredi. Sayaq.
Júmys baby demekshi, ana bir jyly Aqtóbege kelgen Ótejan Núrghaliyevten súhbat alghany bar. «Jazushylar odaghynda 700 aqyn-jazushy bar. Onyng menen basqa 699-y halturshiyk...» — dep erkin kósilgen aghamyz súhbat shyqqasyn Sәtjangha qatty riza boldy. Al oqyrmandardan jaughan hat pen soghylghan telefonda esep joq.
Kóp sózge joq, tek anda-sanda «shaghyp» alatyn ol — sharuagha tastay. Júrttyng beysuat sózin qúlaqqa ilmeytin jaqsy minezi bar. Sodan ba eken, kópshilik әbden talqylap tastaghan әngime búghan bir ay keyin «jetedi». Ózine kerek emes sózdi tipti tyndamaydy da. Bireudi jamandaghysy kelgen adam onyng ne qostaghany, ne qostamaghany belgisiz týrin kórip, ekinshi ret jolamaydy. Al ózine tiyisken adamdy uytty әzilmen bet qaratpaydy. Túnghyshtaryn әke-sheshesine aparyp tastap, ony saghynghanyn qayta-qayta aita bergen kelinshegine: «Ay, bireuding balasyn bireu qaraydy deysing be? Bet-auzy sapalaq-sapalaq bolyp jýrgen shyghar. Itke molyraq tamaq qúisa boldy da, sonymen talasyp birdene isher, әiteuir...» — degen sózi qazir qúrdastardyng arasynda jappay «qoldanysqa» enip ketti. «Bir klastasymyzdy Qúdaygha, bir klastasymyzdy әieline berip, Ghany ekeumiz jýrmiz...» — depti qaladaghy dostarynyng jayyn súraghan auyldaghy klastasyna birde...
Aqtóbede bilim-ghylymnyn, ónerding otyn jaghyp jýrgen әdemi orta bar. Ótegen Jaqyp, Ayshuaq Baqyt, Qanat Aytbaev, Oral Baysengir, Talghat Tileulesov, Baqytbek Zeynelov, Núrtalap Jýsipov, Aymúrat Mәjikbev sekildi azamattarmen әzilimiz jarasyp jýredi. Ásirese, qolynyng myrzalyghy bar Ayshuaq ómir sýruge asa iykemi joq Sәtjan ekeumizdi «órkeniyetpen» tanystyrugha qúmar-aq.
Birde Sәtjan, Oral — ýsheumiz Ótegenning ýiine bardyq. Tórde bir jigit otyr eken. «Myna jigitti tanymadyq qoy...» — dedi Oral. «Almanyng kurstasy ghoy, osynda bir sharualarmen kelgen eken, bitpey, eki-ýsh kýnnen beri ýide...» — dedi Ótegen. Alma — kelinshegi ghoy. Sóitse, ol jigit — Ótegenning Oraldaghy pedinstitutqa oqugha týspesten búryn tanysqan dosy, Almamen birge oqyp qana qoymay, Ótegen ekeuin qosugha dәneker bolghan azamat eken. Onysyn aitpay, bizdi sóiletpek bolghan ýy iyesining qulyghyna týstik te qaldyq. Oral shyrt etti: «Qatynnyng kurstasy da ýige kele me eken?» Du kýldik. Álgi jigit qyzaryp ketti. «Birinshi ret kórip túrmyn. Qyzyq eken...» — dedi sәlden song taghy da Oral. «Sonda qalay...» — dedi birazdan song taghy...
Osy oqighany Sәtjan, ýige kelgesin, kelinshegine aitpay ma? «Onda túrghan ne bar, mening de kurstasym kelip jýr ghoy...» — depti Núrgýl. Ishindegi «jyndy sudyn» әseri me, Sәtjannyng kózi aqiyp shygha keledi: «Kim ol, qashan kelip jýr?» «Mynany jyn soqqan shyghar, Baukeng ýige kýnde kelip jýrgen joq pa?». Mening Núrgýlmen kurstas ekenimdi úmytyp ketken Sәtjan kýlip jiberipti. Ózinning әpendeligine kýle bilgen de jaqsy-au...
...Byltyr Almatydan Dәuren telefondady: «Ana «knyazi» týk kórinbey qaldy, ә? Ólenderin nege úsynbaydy gazetterge? Sen aitpaysyng ba?» Mening esime Sheraghang aitty degen әngime týsti. «Egemen Qazaqstangha» shyghyp bara jatqan maqalasyna Ayan Nysanalin «Ayan» dep qana qol qoyypty deydi. Bas redaktor aqyrady: «Ay, mynanyng familiyasy qayda?» «Ózi solay jazyp edi...» — deydi kezekshi kýmiljip. Sheraghang sәl oilanyp: «A, jaraydy, әkesi ózine kerek bolmasa, qaytemiz...» — degen eken. Sol aitpaqshy, ólenderining baspasóz betine shyqqany Sәtjannyng ózine kerek bolmasa, mening ne sharuam bar, a? Qyzyq-ey, osy — Dәuren.
Álde Sәtjan da Abay atam qúsap «ólenining Kókshening boyynan asqanyn» kýtip jýr me eken, a?
Aqtóbe qalasy.
Abai.kz
Sәtjan DÁRIBAY
QYRYQ JAS
(Ertay Ashyqbaevtyng «Elu jas» óleninin izimen)
Qyryq degen… Eluge des bermeytin siyaqty,
Mynau dýnie әli de eskermeytin siyaqty.
Qyrma saqal jýzine әr beretin siyaqty,
Ishkening men jegening nәr beretin siyaqty.
Keshe kiygen kostuming tar bolatyn siyaqty,
Kisi jary kisige «jar» bolatyn siyaqty.
Ataghyng men mansabyng aspandaytyn siyaqty,
Keshe juas әieling qaqshandaytyn siyaqty.
Býgin, erteng basyna baq qonatyn siyaqty,
Úldaryna kiyiming shaq bolatyn siyaqty.
Bedel, baylyq janyna jinalatyn siyaqty,
Aq shashyna tek әiel qinalatyn siyaqty.
Ázil aitsang on segiz týsinbeytin siyaqty,
Bedelindi búl biraq týsirmeytin siyaqty.
Duman-qyzyq, dos-jaran kóbeymeytin siyaqty,
Jiyrma beske qu kónil elendeytin siyaqty.
Esigindi bozbala toryp jýrgen siyaqty,
Ózing týzdi, ýidi әiel qoryp jýrgen siyaqty.
Elu alda qas qaqpay baghyp túrghan siyaqty,
Otyz әli úmytpay tanyp túrghan syaqty.
Jas jigitter qyzygha qarasatyn siyaqty,
Búl qyryq tek bizderge jarasatyn siyaqty.
05.03.2013 jyl.
BORSYQTYNG QÚMY
Stambúl kórdim, Bakude boldym, Almaty
túraghym boldy biraz kýz.
Este qalypty Kóktóbe, Medeu, Arbaty…
Úmytylypty qúmar qyz.
Bishkekke týstim, Ashhabat soqtym, Kókshetau
demaldym sende kóktemde.
Esime aldym dos peyil oidan ketpes-au,
Suret qarap ótkende.
Jetisu boyy, ontýstik oiy, arqany
armansyz talay sharladym.
Ádemi edi-au erke Jayyqtyng әr tany,
Kaspiyden edi alghanym.
Qyzylordanyng balshyghyn bastym, Atyrau
qonaghy boldym biraz ai.
Sonda da osy shәrli jer maghan, yapyr-au,
únamay qoydy, únamay.
Ádemi, әsem qazaqtyng barlyq qalasyn,
Mandaygha bitken baq kórem.
Saghyna berem sonda da Shalqar dalasyn,
Keshirshi meni, Aqtóbem.
Auyldyng kóbi kóshse de elden «qalalap»
Únamay qoydy bar shynym.
Ketkim keledi Borsyqtyng qúmyn jaghalap
Taqymgha qysyp qamshyny.
1.08.2013 jyl
BOZJUSAN AGhA
Esenbay Dýisenbayúlyna
Bozala tandy qarsy alghan,
Bozbala jastyng biri men.
Beykýnә óleng izdedim,
Boztorghaydyng ýninen.
Bozjusan shyqqa shomylyp,
Busanyp túrar boz dalam.
Aldynyzda túr bozjigit,
Boyjetken syryn qozghaghan.
Bozdala qarsy alghanda,
Bozqyrau shalghan aqyndy.
Boztorghay ýni — armangha,
bozbala kýnge shaqyrdy.
Oralghan shaqta jәne bir,
Mereyli toydyng ýstinde.
Boyjetkendi kórip әne bir,
Bozjigit kýige týsting be?!
Bozbauyr búltpen úshyrdyn,
Peylindi,
qarsy al, el endi.
Gýl emes, syigha úsyndym,
Bozjusan týsti ólendi.
11.07.2000 jyl.
QYRYQ
Qyryq sharshy metr jәne tórt bala,
Úiyqtaydy olar toyyp alyp botqagha.
«Pәter tar», — dep kýnkildeydi kelinshek,
Aytatynym: «Ottama!»
Keler kýnnen eshbir kýder ýzbegen,
Alty janbyz ýiden tabar izdegen.
Jihaz, ydys, teledidar… t.b. –lar,
Tatu-tәtti túryp jatyr bizbenen.
Senem anyq: Búl Allanyng búiryghy,
Qatar synar syisyz benen syilyny.
Bala-shagham qúshaqtasyp jatqan son,
Syrttaghy yzghar bilinbeydi — ýy jyly.
Bәri jaqsy, qayghymyz joq múghayym,
Keybireudey nemenege jylayyn.
Bar baylyghym — balalarym, jan jarym,
Tek solargha densaulyq ber, Qúdayym.
Sәl batady qamalghanym qalagha,
Erkin oinar dalasy joq balagha.
Kýpir oilap keyde ketkim keledi…
Keshire gór meni, Alla taghala.
Qyryq sharshy metr pәter — qút, baqyt,
Qyzyqpaymyn kottedj salghan júrtqa týk.
Týn ishinde ayaq jaqqa otyryp,
Óleng jazam balalardy úiyqtatyp.
Óleng jazam… pysh-pysh úiqy tónirek,
Múng shaqpaymyn eshkimge de enirep.
Áyelimning sózi «bylshyl», óitkeni:
Eki qúlash qara jerden kenirek…
13.11.2009 jyl
* * *
Jerdegi baqty kókten izdedim,
Ayazda jýrip kóktem izdedim,
tabylar ma eken?…
Auyr oy syilar dostasqan dәiim,
Qayghygha shomdym qoshtasqan sayyn,
arylar ma ekem?
Kýn keler me eken aiyghar hәlim,
Qaydasyn, qayda, janym armanym,
«tabyndyrdyn» ghoy
Qalypty oida pәktiging ghana,
Qashan kelesing shattyghymdy ala,
saghyndyrdyng ghoy.
Móldirep aqqan búlaghymdaysyn,
Qapasta janghan shyraghymdaysyn,
qaranghydamyn
Jaray ma, janym, eregeskenin,
Aymalap jazar men emes pe edim
jarandy, janym.
Qaramay baqqa tabanymdaghy,
Úmtyldym núrgha jamalyndaghy,
jeter me kónil?
Kóz jazyp qaldym qarannan, janym
Izdeumen seni ghalamnan, janym,
óter me ómir?!…
Shuaghy kýnning batqan kezderde,
Aspannan júldyz aqqan kezderde
izdedim, janym.
Saghynyp núrdy kózinde kýler,
Oylaumen seni ózinnen kýder
ýzbedim, janym.
Ótken kýnderding belgisin, baryn
Saghynyp kelgen senbisin, janym,
kónilde qayghy.
Eljirey oilap kýnimdi ansaghan,
Beynene, qalqam, múnymdy shagham
sezimim jayly.
Qayghydan ýnsiz tyndy qalamym,
Aytsanshy, janym, kimdi qaladyn,
tabylar ma eken?
Keshirip oidy baylyghymdy alghan,
Serpilip kónil qayghy-múndardan
arylar ma eken?
1995 jyl
* * *
ShYRAQ JAQTYM
Shyraq jaqtym azaysyn dep nadandyq,
Áriyne, ol Iliichting shamy emes.
Bala kezden ansaghanym — adamdyq,
Kórgenimning bәri — eles…
Aspan emes, jer bolghan song túraghym,
Tirligimmen ýilespeydi oi, bilemin.
Agharta almas jalghyz jaqqan shyraghym
Nadandyqtyng týnegin.
Kýn bolugha úmtylmadym,
Mahmút
shyqqan biyik alasaryp qalmasyn.
Árbir tanda oyanatyn aq ýmit
Jaghaladym jar basyn.
Osy shyghar dýniyening tozaghy,
Syrtqa shyqpay ishimde óldi qansha mún.
Tili úzyn, bilimderi joghary
Nadandardan sharshadym.
Mahmúttyng armany joq:
Sauatsyz
búqaragha kýn boludy qalady.
Tyndamaydy, jan aiqayym jauapsyz,
Aqyrzaman adamy.
Júman qyrttan ainymaydy «danamyz»,
Qolpashtaydy kótermelep ermesi.
… Shyraq jaqtym — jaryq bolsyn aramyz,
Sen óshire kórmeshi.
2003 jyl
ÓZINDI KÓREM
Saghyndym, apa, jýzindi jarqyn saghyndym,
Ózindi kórem ishinen myng san saghymnyn.
Ózindi kórem kózinen asyl jarymnyn,
Mahabbatysyng aq sýtindi emgen bar úldyn.
Saghyndym, apa, alaqanyndy,
Basymnan
sipashy kelip kóreyin seni qasymnan.
Taghdyrym ýshin kónili alang asyl jan,
Úlylyghyna adam balasy bas úrghan.
Ómirde mynau ishine býkken san syrdy,
Uaqytymdy bitpeytin júmys qausyrdy.
Qúrsynshy bәri, tózimim býgin tausyldy,
Estip qaytpasam qúlynym degen dausyndy.
2009 jyl
* * *
«Ol tumady da tuylmady.
Ári oghan eshkim teng emes»
Yhlas sýresi, 3-4 ayattar.
Aynalanyng bәri de jaratylys,
Bir-birinen almaydy dara tynys.
Úiyqtap jatyr alansyz dala tynysh,
Jaratylys, ol daghy jaratylys.
Jaratylys… Kók pen jer jaratylghan,
Esh nәrse joq ómirde dara tughan.
Adamdardyng bәrin da ana tughan,
Jaratylys, bәri de jaratylghan.
Orman-toghay, ózen-kól jaratylghan,
Ásemdigin ózimen ala tughan.
Jaratylghan tau-daghy ana túrghan,
Jaratylys, bәri de jaratylghan.
Jaratqan kim? Bәri de jaratylghan,
Ol — qúdiret bәrinen dara túrghan!
Sen, Allahym, biyiksing bar aqyldan!
Tuylmaghan, tumaghan dara túlghan,
Jaratqan Sen, qalghany jaratylghan.
1996 jyl.
MANDAY
Qamshy saby — ómirinning ólshemi,
Qanday qysqa, qoyghan eken jarytpay...
Quanar sәt — ghúmyrdyng bir bólshegi,
Arqalar múng tabyttay.
Erteng — júmbaq,
Oralmaydy keshegi,
Jýrer jolyn pende ózi tanday ma?!
Barlyq taghdyr jazylypty desedi,
Jarty qarys mandaygha.
Qaydan keldim?
Barar jerim: ol anyq,
Jauap tappay sendeledi sanam ash.
Eki qúlash shýberekke oranyp,
Attanarmyn qara jerge jalanash.
Bary — osy,
Búl — ómirding shyndyghy,
Úzaqtyghy — qas pen kózding arasy.
Qaranghy kór ashylmaytyn týndigi
Quyp kele jatyr bizdi, qarashy.
Ataq, danq — az qyzyqqa aldanyp,
Bolyp jýrmiz kýnde qyzyl kenirdek.
Biylik qúrghan dýniyege maldanyp,
Han-patsha da haq ólimnen jenilmek.
Qamshy saby — bir ghúmyrdy qúraydy,
Jaratqannyng jazghan jasyn az deme.
Ibiliske satylghan jan jylaydy,
Shattanady tiygen manday sәjdege.
Fәny biter,
Baqy bolar — túraghym,
Kelgen jerge qayta barar shybyn jan.
Keshirimdi, Allam, senen súradym,
Meyirimdi ayamashy qúlynnan!
Ókingennen esh payda joq ótkesin,
Sendim anyq: tek Allanyng qúlymyn.
Ibilisting jeteginde ketpesin
Jarty qarys jerge syighan ghúmyrym.
2003 jyl.
Abai.kz